[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

antiintellektualism <+ intellektual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + intellektualism) • fil ratsionaalse loogilise mõtlemise pädevust alahindav v eitav maailmavaateline seisukoht; kitsamas tähenduses: XIX–XX s sotsiaalfilosoofilised õpetused, mis alaväärtustavad teaduslikku tunnetust ja haritlaste osatähtsust ühiskonnas

antistsientism <+ stsient|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + stsientism) • fil maailmavaateline seisukoht, mis põhineb kujutlusel, et teadusliku tunnetuse võimalused on piiratud

aspekt <asp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld aspectus vaade)
1. vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg
2. lgv grammatiline kategooria, mis näitab, kas sündmus, tegevus v protsess on lõpetatud v lõpetamata, hetkeline v kestev, vt ka perfektiivne aspekt, imperfektiivne aspekt
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

discordia [disk·ordia] (ld) • lahkheli, eri seisukoht v vaade

dogma <dogma 16 s> (kr arvamus, otsus) • fil õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestamata; relig Jumala ilmutatud ja kiriku poolt defineeritud õpetuslause; piltl vääramatu tõena võetav ja jäigalt järgitav seisukoht (nt poliitikas, teaduses)

fallibilism <fallibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld fallibilis < ld fallere petma) • fil tunnetusteoreetiline seisukoht, et maailma tunnetades võime eksida, kuigi meil on tugev tõendusmaterjal; ka kõige põhjendatumad väited on vaid oletuslikud (C. S. Peirce, K. R. Popper)

funktsionalism <funktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl functionalism < funktsioon)
1. arhit, kunst suundumus arhitektuuris ja tarbekunstis 1920ndatel; tähtsaks peeti uute materjalide ja konstruktsioonide kasutamist, loobuti kaunistustest, hinnati otstarbekust
2. sotsiol metodoloogiline seisukoht sotsioloogias: ühiskonda uuritakse süsteemse objektina, selgitatakse ühiskonna funktsionaalsed elemendid, uuritakse nende vastasmõju ja koostoimet; ühiskonda vaadeldakse elusorganismi analoogina

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

immaterialism <immaterial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< im- + materialism) • fil materiaalse maailma olemasolu eitav seisukoht

intellego ut credam [int·ellego ut kreedam] (ld) • mõistan selleks, et uskuda (Prantsuse filosoofi ja teoloogi P. Abelardi seisukoht)

intellektualism <intellektual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl intellectualism) • intellekti osa rõhutamine ja esiplaanile tõstmine; fil seisukoht tunnetusteoorias, mis ületähtsustab mõistuse osa tõe tunnetamisel

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

koherentsusteooria <+ te`ooria 1 s> (< koherentsus + teooria) • fil teooria, mis põhineb oletusel, et kõik asjad on teatud mõttes seostes teistega
tõe koherentsusteooriafil seisukoht, et tõesed on need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega

konstruktivism <konstruktiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. kunst 1920ndatel Venemaal tekkinud suund pms arhitektuuris ja skulptuuris, mis eelistas lihtsaid geomeetrilisi vorme
2. kirj, muus suundumus, mis kajastas tehnikavaimustust ning taotles väljendusvahendite lakoonilisust ja vormide geomeetrilist lihtsust
3. fil seisukoht, mille järgi inimteadmine on inimmõistuse konstruktiivse tegevuse tulemus: inimmõistus ei omanda passiivselt teadmisi, vaid konstrueerib neid
4. mat seisukoht, mille järgi matemaatiline objekt peab olema defineeritav efektiivse meetodi kaudu, kuidas seda objekti mõtteliselt konstrueerida

kontsiliarism <kontsiliar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kontsiil) • relig kirikukogu ülimuslikkust rõhutav seisukoht. Vastand papalism

logism <log|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr logos mõistus) • loog seisukoht, mille järgi kõik on maailmas mõistuspärane; asjade loogiline käsitlusviis

materialism <material|`ism -ismi -`ismi 22e s> fil
1. seisukoht, et on olemas ainult materiaalne (1) maailm, vastand idealism, dualism
2. seisukoht, et kõik olemasolev on kas materiaalne v mateeriast sõltuv
ajalooline materialismfil marksistlik ühiskonnafilosoofia, mille järgi ajaloo liikumapanevaks jõuks on ühiskonna majanduslik baas

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

nihil est in intellectu, quod non prius fuerit in sensu [nihil est in intell·ektu kvod noon pri˛us fuerit in sensu] (ld) • fil mõistuses pole midagi sellist, mida enne pole olnud meeltes – sensualismi seisukoht, mis pärineb keskajast, kuid mida tsiteerib J. Locke

objektivism <objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteooria suund, mis lähtub sellest, et maailma on võimalik tunnetada sellisena, nagu ta on; eetikas seisukoht, mille järgi on olemas objektiivsed eetilised väärtused; esteetikas seisukoht, et objektidel on esteetiline väärtus sõltumata sellest, kas keegi seda tunnistab v mitte; piltl näilik objektiivsus. Vastand subjektivism

patsifism <patsif|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pacificus rahupüüdlik) • fil, pol maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid sõdu, taunib neid kõlbelisest seisukohast ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid

perspektivism <perspektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< perspektiiv) • fil seisukoht, mille puhul tunnetamisel avaldavad inimesele mõju tunnetatava objekti vaated ja omadused

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

relativism <relativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld relativus seostuv, suhteline) • fil inimliku tunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust rõhutav suund tunnetusteoorias, eitab objektiivse tunnetamise võimalikkust
eetiline relativismfil kohustuslike kõlblusnormide ja moraali objektiivse ühiskondliku kriteeriumi eitamine
keeleline relativismlgv seisukoht, et eri keeltes kõnelevad inimrühmad tajuvad maailma erinevalt

solipsism <solips|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld solus ainus + ipse ise) • fil seisukoht, et olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, st tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi

subjektivism <subjektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld subiectivus) • fil maailmavaateline seisukoht, mis absolutiseerib subjekti aktiivsuse ja eitab objektiivset tegelikkust ega arvesta looduse ja ühiskonna tegelikke seaduspärasusi; piltl isiklik, erapoolik suhtumine kellessegi v millessegi. Vastand objektivism

supralapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< supra- + ld lapsus libisemine, langemine), antelapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ante- + ld lapsus) • relig seisukoht, mille järgi pattulangemine on Jumala (mitte Aadama) tahe

universalism <universal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< universaalne)
1. teadmiste ja oskuste mitmekülgsus
2. fil maailmavaateline arusaam, mis peab tervikut selle üksikosadest tähtsamaks
3. relig seisukoht, et Jumal tahab kõikide pääsemist, vastand predestinatsioon

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur