[VSL] Võõrsõnade leksikon

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

ekstensiivne <ekstens`iiv|ne -se 2 adj> (pr extensif < ld extensivus venitatud) • laiuv, kvantiteedi suurenemist taotlev
ekstensiivne majandamine • maj majandustegevus, mis toimub nõrgal tehnilisel alusel, kulutades seetõttu palju ainelisi ressursse ja tööjõudu

enantiomeerid pl <enantiom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr enantios vastaspoolne, vastandlik + -meer) • füüs optiliselt aktiivsed antipoodid, mis on struktuurilt teineteise peegelpildid ja mis pööravad polariseeritud valguse tasapinda võrdse nurga all, kuid vastupidisesse suunda (seetõttu „kustutavad“ nad teineteise optilise aktiivsuse, kui esinevad segus võrdses koguses)

isotooniline <+ toonili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr tonos pinge), isoosmootne <+ osm`oot|ne -se 2 adj> (< iso- + osmootne) • füüs ühesugust osmootset rõhku omav
isotoonilised lahused pl • füüs ühesuguse temperatuuriga lahused, mille võrdsetes ruumalades sisaldub ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk

labürintkalad pl <+ kala 17u s> • zool erilise neeluõõnes leiduva õhuhingamist võimaldava labürintelundiga mageveekalad (Anabantoidei); võivad seetõttu pikemat aega kuival viibida

maraanid pl <mar|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp marranos sead) • Hispaanias ja Portugalis XIV–XV s sunniviisil ristitud juudid (ka nende järeltulijad), kes pidasid salaja kinni oma endise usu kommetest ning kannatasid seetõttu inkvisitsiooni julma jälitamist; oli algselt pilkenimi

metasomatoos <+ somat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< meta- + kr sōma keha) • geol asendusmoone, kivimi keemilise ja mineraalse koostise muutumine seetõttu, et maakoores olevad keemiliselt agressiivsed lahused, gaasid v ioonid tungivad läbi kivimi pooride ja kapillaaride v mineraalide kristallivõre

paraksiaalne kiirtekimp (< para- + aksiaalne) • füüs kiirtekimp, mis on optikasüsteemi teljele väga lähedal; seetõttu on saadav kujutis aberratsioonivaba

retort <ret|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr retorte < ld retorquere, perf partits retortus tagasi pöörama) • keem, tehn laboris kasutatav erilise kujuga klaas- v metallnõu kõrgel temperatuuril toimuvate protsesside (utmise, destilleerimise jm) teostamiseks
retortahi • tehn tööstusahi, milles kuumutatav materjal v kuumutatavad tooted asetsevad ühes v mitmes hermeetiliselt suletud, tulekindlast materjalist retordis ega puutu seetõttu kokku põlemisgaasidega

reversioon <reversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reversio tagasipöördumine, ümberpööre)
1. biol suuremal v vähemal määral ürgsete vormide ilmumine, vt ka atavism
2. jur valduse tagastamine selle esialgsele omanikule
3. tehn liikumis- v pöörlemissuuna muutmine
reversioonpendel • füüs pöördpendel, pendel, mille kahe võnketelje vaheline kaugus võrdub pendli taandatud pikkusega ja mis seetõttu võngub mõlema telje ümber ühesuguse perioodiga
reversioonprisma • füüs pöördprisma

rudimentaarne <rudiment`aar|ne -se 2 adj> (pr rudimentaire), rudimentne <rudim`ent|ne -se 2 adj> • biol rudimendina säilinud, jädemeline
rudimentaarsed elundid pl • biol elundid, mis organismide arenemise kestel on osaliselt v täielikult kaotanud oma põhilise ülesande ning seetõttu taandarenenud

transgeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< trans- + geen) • biol geenitehnoloogiliselt muudetud struktuuriga ja seetõttu haiguskindel (taime v organismi kohta)

ökoelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< öko- + element) • ökoloogiline fauna- v flooraelement, rühm liike, millel on keskkonnategurite vastu ühesugused nõuded ja mis seetõttu asustavad looduslikes vööndites sarnaseid piirkondi