[VSL] Võõrsõnade leksikon

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

aplett <apl|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl dem applet < app(lication) rakendus) • info rakend, väike rakendusmoodul kasutamiseks teise programmi sees (hrl võrgus)

dislokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dis- + lokatsioon)
1. füüs kristallivõre defekt, mis moodustub aatomi suurusjärgus olevate defektide kuhjumisest piki mingit joont kristalli sees
2. sõj sõjaväeosade ja -asutuste rahuaegne paiknemine linnakuis, laagreis jm
3. geol siire, (lasumus)rike maakoore kihtide loomulikus asendis, mille tagajärjel võivad tekkida kurrud, murrangud, ülangud, alangud, nihked, käänded
4. mer sõjalaevastiku üksuste paigutus sadamate järgi alaliselt v ajutiselt
5. med nihe, väärasetumine, nt luuotste dislokatsioon murdumisel v nihestusel

en- (kr) • sees, seas, keset

endarteriit <endarter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr endon sees + arter) • med arteri sisekesta põletik

endo- (< kr endon sees, seespool) • sise-, sisemine

ento- (< kr entos sees, seespool) • sise-

hüpotrohhoid <+ trohh|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüpo- + trohhoid) • mat tasandiline joon, mille kujundab fikseeritud ringjoone sees veereva ringjoonega jäigalt seotud punkt

hüpotsükloid <+ tsükl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüpo- + tsükloid) • mat tasapinnaline kõver, mille kujutab ringjoone punkt, kui see ringjoon veereb teist (suuremat) ringjoont mööda, olles viimase sees. Vt ka epitsükloid

in- (ld), sarnastuse tagajärjel l ees il-, b, m, p ees im-, r ees ir-
1. sees; sisse, -sse, nt immatrikuleerima
2. mitte-, eba-, nt illegaalne, impotentne, irreaalne

in1 [inn] (ingl sees) • kõnek (hetkel) moes v populaarne. Vastand out

inessiiv <iness|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld inesse sees olema) • lgv seesütlev kääne; eesti keeles lõpuga -s, nt küla/s

intra- (ld intra) • sees-, sise-

intratsellulaarne <+ tsellul`aar|ne -se 2 adj> (< intra- + tsellulaarne) • biol rakusisene, raku sees olev

isotroopia <+ tr`oopia 1 s> , isotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< isotroopne) • füüs keha (nt vedeliku, gaasi) füüsikaliste omaduste (soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse) sõltumatus suunast selle keha sees. Vastand anisotroopia

krüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< krüpto- + -füüt) • bot peittaim, mitmeaastane rohttaim, mis talvitub v elab kuiva perioodi üle maa sees v vees peituvate pungade abil

ksülofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< ksülo- + -fiil) • bot, zool puidulembene, puidul kasvav, puidu sees v puidu pinnal elav

mammut <mammut -i 2e s> (sks Mammut < vn мамонт, маммут van < jakuudi mamut maa sees elav v mansi mang ont maa sarv) • paleont kesk- ja hilispleistotseenis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elutsenud londiline

miiniotsija <+ `otsija 1 s> • sõj elektromagnetseade maa sees, lumes v vees olevate metallosadega miinide1 leidmiseks

morfofoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< morfo- + foneem) • lgv keeleüksus v sümbol, mis ühendab sama morfeemi allomorfide üksteisele vastavaid vahelduvaid foneeme; foneem, mis muutub ühe morfeemi sees, nt rada - raja

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

pilaster <pil`ast|er -ri 2e s> (it pilastro < ld pila sammas) • arhit seinapiilar, ühe küljega seina sees asetsev piilar, nelinurkne seinasammas

roteerima <rot|`eerima -eerib 28 v> (ld rotare pöörama, keerutama)
1. oma telje v kindla punkti ümber pöörlema
2. ametkonna sees töötajaid pidevalt ühelt töökohalt teisele üle viima

roteeruma <rot|`eeruma -eerub 27 v> (ld rotare pöörama, keerutama) ametkonna sees töökaaslastega kindla aja tagant töökohta vahetama

sektor <s`ektor -i 2e s> (< ld sector (ära)lõikaja)
1. tervikust mingil moel, nt radiaalselt, eraldatud ala, osa, lõik
2. sotsiol majanduse valdkond (nt erasektor); asutuse v organisatsiooni osakond
3. info salvestusketta vormindamisel tekitatav kaarekujuline salvestusraja lõik
4. mat ringist kahe raadiusega v kerast koonilise pinnaga (selle tipp asetseb kera sees) eraldatud osa
5. sõj tulistamiseks, vaatluseks jne määratud ala
sektordiagramm • diagramm, milles arve (hrl protsente) kujutavad sektorid (1)

silifikatsioon <silifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld silex ränikivi + -fikatsioon) • geol ränistumine, kivimi rikastumine puhta räni erimitega; ränipuidu tekkimine maa sees ränihapete mõjul

spetsialiseeruma <spetsialis`eeruma 27 v> (pr se spécialiser < ld specialis eriline)
1. teatud alale v valdkonnale keskenduma; mingit eriala õppima
2. maj tööd operatsioonideks jaotama ning üksnes teatud tooteid ja detaile valmistama, süsteemi sees üksikuid ülesandeid teineteisest eraldama ja nendega tegelema
3. biol toiduga v keskkonnateguritega kohastuma (organismi kohta)

sünkoop <sünk|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr synkopē lühendamine)
1. muus rütmifiguur, milles takti rõhutul osal olev helivältus ühendub talle järgneval rõhulisel osal olevaga v rõhulisel osal olev helivältus osutub lühemaks talle järgnevast vältusest
2. lgv sisekadu, silbi v hääliku, hrl täishääliku kadu sõna sees
3. med minestusseisund, mille on põhjustanud aju verevarustuse häire

terrikool <terrik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld terra maa + colere harima, elama) • zool mullaelanik, maa sees v maapinnal elutsev loom

trokaar <trok|`aar -aari -`aari 22e s> , troakaar <troak|`aar -aari -`aari 22e s> (pr trocart, troisquarts) • med, vet punkteerimisriist, koosneb hülsist ja selle sees paiknevast läbimisnõelast

tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik

vaakumpakend <+ pakend -i 2e s> (< vaakum) • õhutihe pakend, mille sees on ümbritseva õhu rõhust madalam rõhk