[VSL] Dictionary of Foreign words

adaat <ad`aat adaadi ad`aati 22e s> (vn адат < ar ādah pärimus) • kirjutamata seadus, tavaõigus islamiusulistel rahvastel

bill (ingl) • jur seadus, seaduseelnõu Suurbritannias, USA-s jm

dharma <dharma 16 s> (sanskr seadus) • fil, relig seadmus, hinduismis maailma ja ühiskonna, budismis universumi igavikuline ja muutumatu toimimise kord ning Buddha õpetus

dura lex, sed lex [duura leks sed leks] (ld) • karm seadus, kuid (siiski) seadus

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

halaha [halahhaa] (hbr minemine, seadus) • relig seadusandlik tekstiosa rabiinlikus kirjanduses, eriti mišnas. Vastand agada (1)

hortonoom <horton|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld hortus aed + kr nomos tava, seadus) • aiand aednik; aianduskooli lõpetanute ametinimetus

kriminaalseadus <+ s`eadus -e 11~9 s> (< kriminaalne) • jur seadus, mis kirjeldab kuritegusid ja sätestab nende eest mõistetavad karistused

Lagting pn (norra < lag seadus + ting) • pol Norra parlamendi Stortingi ülemkoda

legem brevem esse oportet [leegem brevem esse op·ortet] (ld) • seadus peab olema lühike (Seneca)

legism <leg|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld lex, gen legis seadus)
1. fil, aj Vana-Hiina filosoofiasuund, mis käsitas ühiskonna põhialusena seadust, mille ees kõik on võrdsed
2. range seadusetähest kinnipidamine

lex [leks] (ld) • seadus
lex non scripta [leks noon skripta] (ld) • kirjutamata seadus
lex fori [leks fori] (ld) • jur kohtu asukohamaa seadus

lex superior derogat legi inferiori [leks sup·erior deerogat leegi inferioori] (ld) • jur kõrgem seadus tühistab madalama seaduse

metronoom <metron|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr metron mõõt + nomos seadus) • muus riist tempo etteandmiseks; mehaaniline metronoom koosneb püramiidjast puitkastist ja selles olevast koputusseadisega pendlist, mille võnkesagedust saab muuta (40–208 rütmiüksust minutis)

miinimumiseadus <+ s`eadus -e 11~9 s> (< miinimum) • bot kasvutegurite mõju seadus, mille avastas Saksa keemik Justus von Liebig (1803–73): organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal

mors naturae lex est [mors natuure leks est] (ld) • surm on looduse seadus

nomogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr nomos seadus + genees) • biol evolutsiooniõpetuse darvinismikriitiline suund, mille kohaselt eluslooduse evolutsioon on seaduspäraselt ette määratud, looduslikku valikut peetakse teisejärguliseks

nomograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr nomos seadus + -graafia) • mat nomogrammiõpetus, rakendusmatemaatika osa, mis käsitleb mitme sõltumatu muutuja funktsioonide graafilist esitamist skaaladega arvjoonisel

nomokaanon <nomok`aanon -i 2e s> (< kr nomos seadus + kanōn mõõdupuu, reegel) • relig õigeusu kiriku seaduste, määruste ja juhiste kogu

nomoteet <nomot|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr nomothetēs seaduseandja < nomos seadus + tithēmi panen) • aj Vana-Kreeka seadusandlik kogu (v komisjon)

nomoteetiline <nomoteetili|ne -se -st 12 adj> (kr nomothetikos < nomos seadus + tithēmi panen) • seadusandlik, legislatiivne

-noomia <+ n`oomia 1 s> (< kr nomos seadus, tava)
1. -teadus, -korraldus, -kunst, -jaotus, klassifitseerimine
2. seadusega seotud, seadus(t)esse puutuv

novell2 <nov|`ell -elli -`elli 22e s> (ld novella (constitutio) uus seadus) • jur seniseid seadusi muutev v täiendav seadus

objekt <obj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (keskld obiectum < ld perf partits obiectus ees v vastas asetsev)
1. ese, isik v nähtus, millele v kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu vms
2. ehitus, ettevõte vms kui majandusliku v sõjalise tähtsusega üksus
3. fil see, mis vastandub subjektile, st teadvusele, olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu
4. lgv sihitis, lauseliige, mis näitab, millele v kellele on suunatud tegevus, nt mees parandab autot
grammatiline objekt • lgv sihitis
objektlause • lgv sihitislause
objektiseadus • jur seadus, mille rakendamist käsitletakse tema juurde kuuluvas rakendusseaduses v muudes õigusaktides

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

pedonoom <pedon|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr paidonomos < pedo- + nomos seadus, tava) • aj VIII–VI s eKr Spartas 7–12-aastaste range kasvatuskorraldusega riikliku kasvatusasutuse juht

prima lex historiae, ne quid falsi dicat [priima leks hist·orie nee kvid falsi diikat] (ld) • ajaloo esimene seadus on mitte valet lubada (Cicero)

privileeg <privil|`eeg -eegi -`eegi 22e s> (ld privilegium < privus eriline + lex seadus) • (seaduslik) eesõigus

prohibitoorne <prohibit`oor|ne -se 2 adj> (ld prohibitorius < prohibere takistama) • takistav, tõkestav, keelav (nt seadus)

publikaat <publik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< publitseerima) • aj, jur XVIII–XIX s Eestimaa kubermangus kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt

quod non vetat lex, vetat pudor [kvod noon vetat leks vetat pudor] (ld) • mida ei keela seadus, keelab häbi(tunne)

regula fidei [reegula fidee˛i] (ld) • relig usu mõõdupuu, usu reegel, usu seadus (kristluses)

retroaktiivne <+ akt`iiv|ne -se 2 adj> (< ld retroagere tagasi pöörama < retro- + agere ajama) • tagasimõjuv, tagasiulatuva jõuga (nt seadus)

salus populi suprema lex esto [salus populi supreema leks esto] (ld) • rahva hüve olgu kõrgeim seadus (Cicero)

statuut <stat|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld statutum < statuere määrama, otsustama)
1. põhikiri, põhimäärus, põhialuseid määrav dokument
2. jur seadus v seadustik monarhistlikes riikides (nt Rooma impeeriumis, tänapäeval Suurbritannias)
3. pol rahvusvaheline kokkulepe mõne organi struktuuri ja tegevuse v eriseisundis territooriumi valitsemisviisi kohta
statuutmiil • pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis, = 1609,4 m

tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad

toora <toora 16 s> (< hbr tora seadus, õpetus) • relig judaismi kanoonilise kirjavara ja usuõpetuse lähtealus, viie Moosese raamatu koondnimetus; kasut ka samas tähenduses nagu tanah. Vt ka pentateuh

ubi lex, ibi poena [ubi leks ibi peena] (ld) • kus seadus, seal (ka) karistus

veto <veto 16 s> (< ld veto keelan)
1. aj vastulause, mis Vana-Roomas oli mõeldud rahva kaitseks patriitsidest ametnike omavoli vastu
2. pol riigipea keeld jõustada parlamendis vastuvõetud seadus v nõue peatada selle jõustumine
3. piltl keeld, eitamine
absoluutne veto • monarhi õigus seadus tagasi lükata
suspensiivne veto jur
1. edasilükkav veto, riigipea õigus jätta seadus välja kuulutamata ning saata see tagasi uueks arutamiseks ja esitamiseks
2. rahvusvahelises õiguses ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme keeld heaks kiita otsust, mida saab langetada ainult ühehäälsuse põhimõttel