[VSL] Võõrsõnade leksikon

abundants <abund|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld abundantia ohtrus, rikkalikkus) • ökol ohtrus, asustustihedus, sama liigi isendite rohkus eluruumi ühikul

afrikaat <afrik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld affricare, perf partits affricatus vastu hõõruma) • lgv klusiilist ja sama häälduskohaga frikatiivist koosnev ühend, nt ts, tš, dz, dž

à la (pr) • sama laadi kui, sama moodi kui

allograft <+ gr`aft grafti gr`afti 22e s> (< allo- + ingl graft pookima; pookoks) • med võõrsiirik, teiselt sama liigi isendilt siirdamiseks võetud kude v elund. Vt ka autograft, heterograft

allomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< allo- + kr morphē kuju) • lgv ühe ja sama morfeemi avaldumiskuju (variant)

allonüüm <allon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< allo- + -onüüm) • lgv rööpnimi (kahe v enama sama objekti nime kohta)

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

annominatsioon <annominatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld annominatio paronomaasia) • kirj sama sõnatüve tunderõhuline kordamine lauses v värssides

apofüüs <apof|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr apophysis jätke)
1. anat luu väljuv osa e jätke
2. geol hargsoon, tardkivimikehast hargnev sama kivimi soon

apositsioon <apositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appositio ette v juurde panemine)
1. lgv lisand, nimisõnaline täiend, mis lauses teiste sõnadega väljendab sama mis põhisõna, nt Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn
2. biol taimekasvus uute kihtide lisandumine

assortii <assort`ii 26 s> (pr perf partits assorti sobivalt valitud < assortir välja valima, koostama) • kok eri v eelroana serveeritav (sama liiki) suupistete valik; sama liiki, kuid erineva kuju ja maitsega maiustused (nt šokolaad); kõnek igasugune valik või segu

autogaamia <+ g`aamia 1 s> (< auto- + -gaamia) • bot isetolmlemine, tolmlemine sama õie õietolmu abil; biol ainuraksete eneseviljastus sama indiviidi kahe rakupoole taasliitumise kaudu

autogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< auto- + gravüür) • kunst gravüür, mille originaalkavandi autor (kunstnik) ja graveerija (teostaja) on sama isik

biotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< bio- + tüüp) • biol pärilikkuselt ühetaoline organismide rühm, mis kuulub kohalikku populatsiooni, erineb teistest sama liigi alarühmadest

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

c’est égal [seteg·al] (pr) • see teeb sama välja, vahet ei ole

demonstratiivpronoomen <+ pron`oomen -i 2e s> (< demonstratiivne + pronoomen) • lgv näitav asesõna, nt see, säärane, sama

derbi <derbi 16 s> (< pn Derby, linn Inglismaal) sport
1. iga-aastased ratsavõistlused 1600 ja 2400 m pikkusel takistustega maastikurajal (Suurbritannias jm)
2. ühe ja sama piirkonna võistlevate meeskondade kohtumine

desolvaatima <+ solv|`aatima -aadib 28 v> , desolvateerima <+ solvat|`eerima -eerib 28 v> (< de- + solvaat) • keem aine molekule vabastama nendega liitunud lahustimolekulidest; vesilahuste puhul sama mis dehüdraatima

diagonaal <diagon|`aal -aali -`aali 22e s> (ld diagonalis diagonaalne < kr diagōnios nurgast nurka minev < dia- + gōnia nurk) • mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ning sama külje otspunktid, v hulktahuka tippe, mis pole ühe ning sama tahu tipud; mer lattrauast põikside puulaevade parraste tugevdamiseks
diagonaalis lugemine • kõnek pealiskaudselt lugemine

diglossia <+ gl`ossia 1 s> (< di- + kr glōssa keel) • lgv nähtus, mille korral sama keelt kõnelevas kogukonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on ühiskonnas oma selgelt välja kujunenud sotsiaalse funktsiooniga kasutusalad

dimorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< di- + -morfism) • biol kahekujulisus, nähtus, kus ühe liigi piirides on kahe eri värvuse v kujuga isendeid (nt taimedel erilehisus, putukail pikk- ja lühitiibsus)
sooline dimorfism, seksuaaldimorfism • zool sama liiki isas- ja emaslooma erinevus

dom [do(m)] (port) • härra (sama mis Hispaania don)

drawback [droobäk] (ingl) • maj tollihüvitus, tagastatav tollilõiv sama kauba väljaviimisel

dublant <dubl|`ant -andi -`anti 22e s> (< pr doubler kahekordistama)
1. dubleerija, asendus- v varumees, sama osa täitev isik, eriti dubleeriv näitleja
2. rolli teksti esitav näitleja helifilmi tõlkimisel teise keelde

dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

duool <du`ool duooli du`ooli 22e s> (sks Duole < ld duo kaks) • muus kahest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 2 ja kaarega). Vt ka triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

eksogaamia <+ g`aamia 1 s> (< ekso- + -gaamia) • antr (pms loodusrahvaste) tava, mis keelab abielu ühe ja sama sugukonna vm sugulusrühma liikmete vahel. Vastand endogaamia

ekvi- (< ld aequus võrdne, ühetasane) • võrd-, sama-, vastava-

epagoog <epag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr epagōgē juurdetoomine) • loog järeldus üksikult üldisele, sama mis induktsioon

epanalepsis <epanal´epsis -e 9 s> (kr epanalēpsis uuesti algamine) • kirj lause algusosa tunderõhuline kordus sama v järgmise lause lõpus

epimorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< epi- + kr morphōsis kujundamine) • zool otsene lootejärgne arengujärk, milles vastne erineb täiskasvanust väga vähe (nt munast väljunud lülijalgsetel on keha segmentide ja jäsemete arv sama mis täiskasvanud isenditel). Vastand anamorfoos

eskaader <esk`aad|er -ri 2e s> (pr escadre < it squadra väeüksus) • sõj mereväe taktikaline üksus, mis koosneb kahest v enamast sõjalaevade divisjonist; üldjuhul koondab sama tüüpi laevu v lennukeid

etümoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr etymologia < etymon sõna põhitähendus < etymos tõde, tõene + -loogia) lgv
1. keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu
2. sõna algupära ning seos (sugulussuhted) muude sama keele v teiste keelte sõnadega

etümoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv etümoloogiasse puutuv v kuuluv
etümoloogiline dublett • lgv sõnapaarid, mis on sama algupära, kuid häälikuliselt ja sageli ka tähenduslikult teineteisest erinevaks kujunenud, nt tõsi ~ tõde, hing ~ hõng
etümoloogiline figuur • lgv samajuureliste sõnade ühendus lausetarindis, nt teeb tegemist

geneeriline <geneerili|ne -se -st 12 adj> (keskld genericus < ld genus päritolu, liik) • üldine, üld-
geneeriline aeg • lgv üldaeg, situatsiooni alatist kestvust näitav tegevusaeg
geneeriline isik • lgv üldisik, tegevuse mis tahes potentsiaalne korraldaja
geneeriline ravim • farm koopiaravim, originaalravimiga sama toimeainet sisaldav, samasugust toimet omav ja ravimi kasutajale sama ohutu ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemisel
geneeriline tüüp • info parameetriväärtuste poolest erinevate andmetüüpide klass

gobelään <gobel|`ään -ääni -`ääni 22e s> (< pn Gobelin, Pariisi värvalite perekond, kelle majas asus hiljem sama nime kandnud vaibamanufaktuur) • tekst maalitud kartooni järgi põimtehnikas kootud kunstipärane piltvaip v -tapeet; gobeläänide valmistamise õitseaeg oli XVII–XVIII s

hemeraloopia <hemeral`oopia 1 s> (< kr hēmera päev + alaos pime + ōps silm) • med päevapimesus, võimetus näha heledas valguses sama hästi kui pimedas. Vt ka nüktaloopia

heteromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< heteromorfne) • erikujulisus; keem ühe ning sama aine omadus moodustada erisuguseid kristallivorme

heterostüülia <+ st`üülia 1 s> (< hetero- + kr stylos sammas, tugi) • bot erikaelsus, ühe ning sama taimeliigi kahesooliste õite erinevus emakasuudme ja tolmukate paigutuse poolest (ilmneb eriti emakakaela pikkuses); kohastumus võõrtolmlemiseks

hic Rhodus, hic salta [hiik rodus hiik salta] (ld) • siin (on) Rhodos, siin hüppa, s.o et sind usutaks, pead sa ka siin suutma teha sama, mida oled mujal teinud (Vana-Kreeka valmikirjutaja Aisopose jutustuse järgi palju reisinud kiitlejast, kes hoobelnud haruldaste hüpetega, millega ta Rhodosel toime tulnud; üks kuulajaist soovitanud tal seda kohe näidata)

homo- (kr homo-) • sama-, ühesugune, võrd-

homofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr homophōnia kokkukõla) • muus mitmehäälsus, kus ühel häälel on iseseisev meloodia, millele teised hääled moodustavad harmoonilise saate; lgv sama kõlaga sõnade eritähenduslikkus

homoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr homologia kokkulepe, üksmeel)
1. sarnasus, samalaadsus, vastavus
2. biol samasus, sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundite sarnasus eri loomadel (vt ka homoloogilised elundid)
3. mat geomeetriliste põhikujundite perspektiivne vastavus

homoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< homoloogia), homoloogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • samalaadne, vastav
homoloogiline rida • keem rühm orgaanilisi ühendeid, mis keemilistelt omadustelt on sarnased ja erinevad üksteisest ainult ühe v mitme CH₂-rühma võrra
homoloogilised elundid pl • biol põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)

homomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< homo- + -morfism) • mat mingi algebralise süsteemi (nt rühma) ühene kujutamine sama tüüpi süsteemiks, kusjuures säilivad kõik algebralised operatsioonid ja seosed

homonüümia <homon`üümia 1 s> (kr homōnymia < homo- + onoma nimi) • lgv sama kirjakuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus

homorgaanne <homorg`aan|ne -se 2 adj> (< homo- + organ) • lgv sama kõneelundiga hääldatav (hääliku kohta teise häälikuga võrrelduna), nt p, b, m

homotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< homo- + tsentriline) • sama- v ühiskeskmeline, ühise keskpunktiga

idiogaamia <+ g`aamia 1 s> (idio- + -gaamia) • bot isetolmlemine (tolmlemine sama õie õietolmu abil)

irradiatsioon <irradiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld irradiatio kiirgamine < ld irradiare kiirgama)
1. füsiol erutuse v pidurduse levimine kesknärvisüsteemis tekkekohast (koldest) kaugemale
2. med valu kiirgumine haiguskoldest keha teistesse osadesse (nt rinnavoolmete puhul valu vasakus käes)
3. füüs nähtus, et heledad esemed tumedal taustal näivad suuremaina kui sama suured tumedad esemed heledal taustal

iso- (< kr isos sama, võrdne) • sama-, võrd-

isoensüümid pl <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< iso- + ensüüm) • keem üht ja sama keemilist reaktsiooni katalüüsivad ühenimelised, kuid üksteisest mõningate omaduste poolest erinevad ensüümid

isogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< iso- + -geenne), süngeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< sün- + kr genos päritolu, teke) • biol sama genotüübiga, samast algmest pärit

isokroonne <+ kr`oon|ne -se 2 adj> (< iso- + kr chronos aeg) • sama vältusega

isomeeria <isom`eeria 1 s> (sks Isomerie < kr), isomeersus <isom`eersus -e 11~9 s> (< iso- + kr meros osa, jagu)
1. keem sama molekulmassi ja koostisega, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevate orgaaniliste ühendite esinemine
2. füüs ühesuguse koostisega, kuid erisuguste omadustega aatomituumade esinemine

isomerisatsioon <isomerisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • keem ühe isomeeri muundumine v muundamine sama molekulmassi ja koostisega, kuid teistsuguste omaduste ja struktuuriga isomeeriks, isomeriseerumine

isopaatia <+ p`aatia 1 s> (< iso- + -paatia) • med haiguse ravi sama haiguse korral tekkivate produktidega

isoperimeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + perimeeter) • sama ümbermõõduga (pindade kohta), sama pealispinnaga (kehade kohta)

isopükniline <isop´üknili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr pyknos tihe, paks) • sama tihedusega, samatihedus-

isorütmia <+ r`ütmia 1 s> (< iso- + kr rhythmos korrapärane liikumine) • muus keskaegsetele motettidele omane sama rütmivormeli pidev kordamine, sõltumata meloodia ja teksti muutmisest

klass <kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ld classis inimrühm, sõjavägi)
1. ühiste tunnustega objektide rühm, suurus- v väärtusrühm
2. ped ligikaudu ühesuguste teadmistega õpilasrühm, kes õpib sama õppekava alusel; kooli õpperuum
3. sotsiol ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms
4. zool, bot hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kompensatsioon <kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld compensatio)
1. tasakaalustus, tasandus; hüvitus, hüvitis; korvamine
2. med nõrga v ülekoormatud elundi talitluse reguleerimine organismisiseste kohastumuslike muutuste varal (vt ka dekompensatsioon)
3. psühh kahjustunud, alaarenenud v ülekoormatud psüühilise protsessi talitluse tagamine organismi varuvõimaluste abil; ka puuduliku v puuduva isiksuseomaduse korvamine kas mõne olemasoleva omaduse erilise arendamise ja esiletõstmisega v puuduva omaduse väärtuse kahandamisega
kompensatsioonimeetod • mõõtemeetod, mille puhul mõõdetav suurus tasakaalustatakse samaliigilise tuntud suurusega
kompensatsioonitehing • maj rahvusvahelistes majandussuhetes kahepoolse kaubavahetuse vorm, mille puhul kindla väärtusega kaubakogused vahetatakse teiste sama väärtusega kaupade v teenuste vastu, osa kauba eest võidakse maksta rahas

konkurents <konkur|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld concurrentia < ld concurrere koos v kokku jooksma)
1. võistlus, protsess, mille puhul mitu subjekti taotlevad samaaegselt sama eesmärki ning püüavad teisi taotlejaid edestada
2. biol (organismide) olelusvõitlus
3. maj turusuhetes osalejate omavaheline võistlus samal turupoolel (nt pakkujate vahel)

kontraarne <kontr`aar|ne -se 2 adj> (ld contrarius vastas asuv) • vastupidine
kontraarsed mõisted pl • loog sama soomõiste äärmised liigimõisted, nt „must – valge“
kontraarsed otsustused pl • loog vastupidised otsustused, mis ei saa mõlemad korraga õiged olla, küll aga võivad olla mõlemad väärad

kontsenter <konts`ent|er -ri 2e s> (< kon- + tsenter) • mat ring, millel on teis(t)e ringi(de)ga ühine kese, kuid erinev raadius
kontsenterõpe • ped õppekorraldus, kus sama õppeaine võetakse läbi mitu korda, kuid iga kord laiendatud ning täiendatud kujul

ksenogaamia <+ g`aamia 1 s> (< kseno- + -gaamia) • bot risttolmlemine, tolmlemine sama liigi teiselt taimelt pärineva tolmu abil; võõrtolmlemine

kuplee <kupl`ee 26i s> (pr couplet salm)
1. koomilise v satiirilise sisuga salmilaul, mida lauldakse omal viisil; salmid lõpevad hrl naljaka kordusriimiga
2. muus rondos sama mis episood

kvartool <kvart|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quartole < ld quartus neljas) • muus neljast võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 4). Vt ka duool, triool, kvintool, sekstool, septool

kvintool <kvint|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quintole < ld quintus viies) • muus viiest võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme v nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 5). Vt ka duool, triool, kvartool, sekstool, septool

lavsaan <lavs|`aan -aani -`aani 22e s> (vn лавсан) {lüh nimest Лаборатория Высокомолекулярных Соединений Академии Наук Teaduste Akadeemia Kõrgmolekulaarsete Ühendite Laboratoorium} • tekst polüetüleentereftalaadist toodetav tugev, elastne kiudaine; kasut riide, niitide jms valmistamiseks; sama materjali kaubanimetus nt Inglismaal terüleen, Prantsusmaal tergaal, USA-s dakron

l’istesso [list·esso] (it sama) • muus (ka taktimõõdu muutuse korral) esituskiirust muutmata

loksodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< kr loxos viltune + -droom) • geogr logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole, kindla asimuudiga joon. Vt ka ortodroom

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

maksimumkaart <+ k`aart kaardi k`aarti 22e s> (< maksimum) • kunstipärane postkaart, mille pildiküljele on kleebitud sama motiiviga postmark

mast2 <m`ast masti m`asti 22e s> (vn масть looma (karva) värvus) • sama eraldusmärgiga kaardid mängukaardipakis; on olemas neli masti: risti, poti e pada, ärtu ja ruutu

metissatsioon <metissatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< metiss) • põll eri tõugu koduloomade (sama liigi piirides) ristamine tõuomaduste parendamiseks

mikrokliin <mikrokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< mikro- + kr klinō kallutan) • miner kaaliumpäevakivide hulka kuuluv roosa v punakas alumosilikaat, keemiliselt koostiselt sama mis ortoklass; kristallub trikliinses süngoonias; väga levinud mineraal graniitides ja gneissides

molekul <molekul -i 19 s> (pr molécule < ld moles suur hulk, raskus) • keem, füüs aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused; molekul koosneb aatomeist

monetaarintegratsioon <+ integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< monetaarne + integratsioon) • maj eri riikide rahasüsteemide ühendamine eesmärgiga panna neis riikides käibima üks ja sama valuuta

monoriim <+ r`iim riimi r`iimi 22e s> (pr monorime < mono- + rime riim) • kirj üheriimiline, ühe ja sama riimiga luuletus

morfofoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< morfo- + foneem) • lgv keeleüksus v sümbol, mis ühendab sama morfeemi allomorfide üksteisele vastavaid vahelduvaid foneeme; foneem, mis muutub ühe morfeemi sees, nt rada - raja

moto <moto 16 s> (it motto) • juhtsõna, juhtlause, eriti teose alguses antav autori suhtumisele v teksti mõttele viitav mõttetera, tsitaat vm; sama mis epigraaf

nirvaana <nirvaana 16 s> (sanskr nirvāṇa kustumine) • relig vabanemine, India filosoofia põhimõisteid; hindu pärimuses sama mis mokša; budismis hinge kõrgeim arenemisaste, mida loodetakse saavutada isikliku tahte ning tundmuste täieliku hülgamisega, isiksuse „ühtesulamisel“ jumalusega; piltl õnnis rahu

njuutonmeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< njuuton + -meeter), tähis Nm füüs
1. jõumomendi mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)
2. töö, energia ja soojushulga mõõtühik, sama mis džaul

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

palindroom <palindr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr palindromos tagasijooksev) • kirj sõna v lause, mis tagurpidi loetuna annab sama sõna v lause, nt udu; ka selline sõnamäng v mõistatus

parallelism <parallel|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr parallēlismos)
1. paralleelsus, rööbikus, rööpsus; kõrvuti kulgemine
2. vastavus, võrdkujuks olemine
3. kirj stiilivõttena ühe ning sama mõtte väljendamine teisendatud kujul mitu korda, mõtteriim, vt ka parallelismus membrorum

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

pari <pari 17 s> (< it võrdne, sama) • maj nimiväärtus; sama kursi- ja nimiväärtusega; van kasu, vahekasu kauplemisel
pariemissioon • maj niisuguste väärtpaberite emissioon, mille kurss võrdub nende hinnaga

paronomaasia <paronom`aasia 1 s> (kr paronomasia) • kirj sama- v lähedakõlaliste sõnade kõrvutamine stiilivõttena v sõnamänguna

partsiaalrõhk <+ r`õhk rõhu r`õhku 22e s> (< partsiaalne) • füüs osarõhk, rõhk, mida avaldaks gaasi- v aurusegu komponent juhul, kui ta täidaks samal temperatuuril sama ruumiosa üksi

peilrivi <+ rivi r`ivvi 17 s> (< peil) • sõj lahingurivi, teatava nurga all üksteise taga sama kursiga sõitvate sõjalaevade v lennukite rivi, nihkrivi

pleonasm <pleon|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr pleonasmos liigsus) • kirj liigsõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade enamasti tarbetu kuhjamine. Vt ka tautoloogia

polüglott <polügl|`ott -oti -`otti 22e s> (< kr polyglōttos paljukeelne)
1. lgv paljusid keeli valdav isik
2. sama sisu mitmes keeles esitav trükis

polümorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< polü- + -morfism) mitmekujulisus, mitmel teisendkujul esinemine
1. biol sama looma- v taimeliigi esinemine mitmel kujul; mitme geneetiliselt erineva rühmitise samaaegne olemasolu populatsioonis
2. miner aine omadus tahkes olekus esineda rohkem kui ühes kristallograafilises kujus

priim <pr`iim priimi pr`iimi 22e s> (< ld primus, fem prima esimene)
1. mat, tähis ´ ülaindeksina (nt a´)
2. muus helistiku esimene aste; intervall helist sama helini v selle kromaatilise teisendini
3. (ld prima (hora) esimene tund) relig van katoliku tunnipalve hommikune osa (kuni a-ni 1962)

prior <prior -i 2e s> (keskld < ld prior (kahest) esimene, parem) • relig mungakloostri eestseisja, algselt sama mis abt, hiljem peakloostri ülema (abti) v mungaordu suurmagistri asetäitja v harukloostri ülem

prooprium <pr`ooprium -i 19~2e s> (uusld (nomen) proprium < ld proprius oma, omaenda) • lgv (päris)nimi, mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus, nt Pärnu, Georg Orwell. Vastand apellatiiv

proportsionaalne <proportsion`aal|ne -se 2 adj> (ld proportionalis) • võrdeline, millegagi vastavuses olev; mõõdukooskõlaline
proportsionaalne maks • maj maksustatavast summast alati sama protsenti moodustav maksumäär, vt ka progressiivne maks
proportsionaalne valimissüsteem • pol valimisviis, mille järgi iga valimistel esinev rühmitus saadab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt talle antud häälte arvule

propositsioon <propositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld propositio ettekujutus, eeldus) • esitus, ettepanek; väide, mõte, milles väidetakse midagi millegi kohta; üht ja sama propositsiooni saab väljendada eri keeltes või samas keeles erisuguses sõnastuses

protandria <prot`andria 1 s> , proterandria <proter`andria 1 s> (< proto- + kr anēr, gen andros mees) • bot eelisasus, isasorganite valmimine enne emasorganeid; väldib isetolmlemist, sest tolmuterad valmivad enne sama õie emakasuudme avanemist. Vastand proterogüünia

proterogüünia <+ g`üünia 1 s> , protogüünia <+ g`üünia 1 s> (< kr proteros esimene kahest + gynē naine) • biol eelemasus, emasorganite valmimine enne isasorganeid; väldib isetolmlemist, sest emakasuue valmib enne sama õie tolmukottide valmimist. Vastand protandria

redaktsioon <redaktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr rédaction < keskld redactio tagasiviimine)
1. redigeerimine, teose v kirjutise trükivalmis viimistlemine, sõnastus, redigeering; kirjatöö töötlemise vms tagajärjel tekkiv oluliste erinevustega teksti- vm teisend
2. info tarkvara tooteuuendus sama versiooni piires
redaktsioonikomisjon • komisjon avaldatavate tööde, üldkujul vastuvõetud otsuste vms viimistlemiseks

renaturalisatsioon <+ naturalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + naturalisatsioon) • jur kodakondsuse kaotanu sama riigi kodakondsusse tagasivõtmine

renaturaliseerima <+ naturalis|`eerima -eerib 28 v> (< re- + naturaliseerima) • jur mingil põhjusel kodakondsuse kaotanud isikut sama riigi kodakondsusse tagasi võtma, kodakondsust taastama

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

retsidiiv <retsid|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld recidivus tagasipöörduv) • jur korduv kuritegu, sama laadi kuriteo kordamine pärast karistuse kandmist; med haiguse taaspuhkemine pärast näilist paranemist

sekstool <sekst|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Sextole < ld sextus kuues) • muus kuuest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 6). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, septool

septool <sept|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Septole < ld septimus seitsmes) • muus seitsmest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab 6 v 8 sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 7). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool

skrambleerima <skrambl|`eerima -eerib 28 v> (ingl scramble) • info edastatavat digitaalsignaali salastamise eesmärgil šifreerima (sama tähenduse ja bitikiirusega pseudojuhuslikuks signaaliks muundama)

stereotüüpia <+ t`üüpia 1 s>
1. trük stereotüübi (1) valmistamise protsess
2. med teatav vaimuhäire: jätkuv sama kõne, asendi v liigutuste seeria kordamine

stereotüüpsus <+ t`üüpsus -e 11~9 s> (< stereotüüp) • kirj sama sõnaühendi, iseloomustuse, kirjelduse, kompositsiooni- v struktuurivõtte kasutamine eri teoseis (sama v sarnase olukorra kujutamisel); piltl muutumatus, šabloonsus, trafaretsus

stesso (it) • sama
stesso tempo • muus samas tempos

sukiyaki [sukijaki] (jpn) • kok Jaapani rahvustoit, rasvas praetud köögiviljad, riis v nuudlid, liharibad jm (magusa) sojakastmega; sama koostisega paks supp

suprasegmentaal <+ segment|`aal -aali -`aali 22e s> (< supra- + segment) • lgv ühe v mitme segmentaalfoneemiga (täishäälikuga, kaashäälikuga) samaaegne fonoloogiline e tähendust eristav tegur, mis vastandub sama teguri erineval määral esinemisele naaberkõnelõikudes

sünopsis <sün´opsis -e 9 s> (kr synopsis)
1. kokkuvõtlik ülevaade
2. eri autorite sama küsimust käsitlevate kirjutiste kogumik
3. relig kolme esimese evangeeliumi koosväljaanne

süüfilis <süüfilis -e 11 s> (< uusld pn Syphilis, G. Fracastoro (u 1483–1553) teose pealkiri < pn Syphilus, sama teose peategelane) • med luues, nakkuslik (omandatud) v kaasasündinud (emalt lootele kandunud) astmelise kuluga suguhaigus

zorilla <zor´illa 16 s> (< hisp dem zorrillo < zorra rebane) • zool peaaegu kogu Aafrika mandrit asustav kärplane (Ictonyx striatus), kes sama mppdi nagu skunk pritsib ohu korral anaalnäärmeist tugeva lehaga nõret

tautokrooniline <+ kroonili|ne -se -st 12 adj> (< kr tauto- sama- + chronikos ajaline) • samaaegne

tautoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr tautologia < tauto- sama- + legō ütlen)
1. kirj tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ning väljendite tarbetu kordamine; stiilivõttena pleonasmi alaliik
2. loog loogikaviga, mis seisneb väite tõestamises v mõiste defineerimises sellesama väite v mõiste varal, vt ka idem per idem

tautomeeria <tautom`eeria 1 s> (< kr tauto- sama- + meros osa, jagu) • keem ühendite isomeeria eriliik, mille puhul võivad isomeerid iseenesest üksteiseks üle minna

tautonüüm <tauton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr tauto- sama- + -onüüm) • lgv kaheosaline nimi, mille mõlemad osad on samad (nt Baden-Baden)

tetraloogia <+ l`oogia 1 s> (< tetra- + -loogia) kirj
1. sama autori neljast iseseisvast teosest koosnev tervik
2. aj Vana-Kreeka teatris ühe autori kolm tragöödiat ja saatürdraama, mis esitati järjestikku

transfektsioon <transfektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< trans- + ld facere tegema) • biol hulkrakse organismi rakkude geneetiliste omaduste muutumine hrl sama liigi teiste rakkude DNA toimel

transformatsioon <transformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld transformatio < trans- + ld formare kujundama, vormima)
1. muundamine, ümberkujundamine, teisendamine; muundumine, teisenemine
2. el vahelduvvoolu muutmine transformaatori abil
3. mat teisendus
4. lgv lause v lauseosade grammatiline teisendus
geneetiline transformatsioon • biol bakteritüve geneetiliste omaduste muutumine sama liigi teise tüve DNA toimel

tremolo [treemolo] (it), lüh trem. muus
1. sama heli pidev kiire kordumine
2. kahe eri kõrgusega heli kiire vaheldumine

trimorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< trimorfne) • keem kolmekujulisus, heteromorfsuse liik, kus sama aine moodustab kolmesuguseid kristallivorme

tsunft <ts`unft tsunfti ts`unfti 22e s> (sks Zunft) • aj sama v lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing keskajal ja uusaja alguses; tsunftid reguleerisid tootmist, kutseväljaõpet ja harrastasid tsunftimäärusega korraldatud organisatsioonielu. Vt ka gild

unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine

unum et idem [uunum et idem] (ld) • üks ja sama

variatsioon <variatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld variatio erinevus, muutus < variare muutma, mitmekesine olema)
1. teisend, teisendus; rahvaluule variandi erijoon sama tüübi teise variandi suhtes
2. biol väike kõrvalekaldumine põhitüübist (loomadel ja taimedel)
3. muus teema kordus pisut muudetud kujul
4. tants väike, tehniliselt keerukas soolotants suuremas balletistseenis
5. mat osahulk, mis erineb teistest kas elementide järjestuse v vähemalt ühe elemendi poolest

vikarism <vikar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl vicari(i)sm < vikareerima) • biol vikareerimine, taime- v zoogeograafiline nähtus, mille puhul suguluselt lähedased liigid asustavad eri levilaid v sama levila eri kasvukohti ja elupaiku

vitameer <vitam|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< ld vita elu + -meer) • keem vitamiini ühend, mis erineb ehitusliku ja bioloogilis-keemilise toime poolest vähesel määral teistest sama vitamiini ühenditest

ökotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< öko- + tüüp) • biol sama liigi füsioloogiliselt v morfoloogiliselt eristunud organismide rühm, millel on ökoloogiliste nõuete vastu pärilikke iseärasusi; ökotüüpideks eristumine on kohastumus kindlate keskkonnateguritega, mis toimub hrl mõne aastakümne jooksul. Vt ka biotüüp