[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 113 artiklit

acta [akta] (ld)
1. aj ametlikud protokollid ja teadaanded Vana-Roomas
2. toimingud, teod, aktid, toimetised (sageli teaduslike jätkväljaannete nimetuse osa)

aktsioon <aktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr action < ld actio) • tegevus, toiming, eriti ühine, sageli kampaanialik üritus

akuutne <ak`uut|ne -se 2 adj> (ld acutus) • terav, äge; teravalt päevakorral olev
akuutne haigusmed lühikest aega vältav, sageli ägedalt kulgev haigus

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

alkaloid <alkal|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< alkali + -oid) • keem, farm aluseline lämmastikku sisaldav taimne ühend; alkaloidid on sageli kanged mürgid, vähesel hulgal tarvitatuna ravimid

almanahh <alman|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (sks Almanach < keskld almanac(h) kalender, päevik)
1. aj algselt idamail kalender mitmesuguste andmetega, pms astroloogiliste ennustustega
2. kirj, kunst mitmekesise sisuga, sageli perioodiline, pms kirjandus- ja kunstialane koguteos

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

aoid <a`oid aoidi a`oidi 22e s> (kr aoidos laulik) • aj Vana-Kreeka rändlaulik, kes lüüra saatel kandis ette (sageli improviseerides) eepilisi laule. Vt ka rapsood

arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud

ararauna <arar´auna 16 s> (tupii) • zool aarade perekonda kuuluv papagoi (Ara ararauna), peetakse sageli puurilinnuna

asotsiaal <+ sotsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< a- + sotsiaalne) • kõnek eluheidik, kindla töö- ja sageli ka elukohata, moraalselt allakäinud inimene

aspis <aspis -e 9 s> (< kr aspis mürkmadu) • müt muinasjutuloom, kujutati keskajal sageli maosabaga linnuna, patu võrdkuju

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadoopermuus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

bruschetta [brusk·etta] (it < bruscare röstima) • kok eelroana pakutav, oliiviõliga määritud ja sageli küüslaugu ja tomatiga maitsestatud krõbe saiaviil

con [kon] (it, eessõna), seoses määrava artikliga ka col [kol] , coll’ [koll] , colla [kolla] • esineb sageli muusikalist ettekandeviisi kirjeldavais väljendeis, nt con amore

crambe repetita [krambe repetiita] (ld ülessoojendatud kapsas) • sageli korratav väljend (Juvenalis)

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

dermatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< dermato- + -füüt) • med naha, karva v küüne sarvestunud koes kasvav, sageli haigusnähte tekitav seeneliik

diabaas <diab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr diabasis üleminek) • geol tume, sageli rohekas purskekivim, koosneb pms aluselisest plagioklassist ja pürokseenidest; kasut sillutus- ja ehitusmaterjalina

diip <d`iip diibi d`iipi 22e adj> (ingl deep sügav) • slg tõsine, sügavmõtteline (sageli pilkliku varjundiga)

dilemma <dil´emma 16 s> (kr dilēmma) • loog arutlus, mille eeldusteks on kaks tingivat ja üks liigitav väide (tingivliigitava süllogismi erijuhtum); piltl vajadus valida kahe enam-vähem võrdse (sageli ebasoovitava) võimaluse vahel, sundseis

diplomaatia <diplom`aatia 1 s> (pr diplomatie < ld diploma ürik, dokument < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • riigi (riigiorganite) välisriikidega suhtlemise viis; diplomaatia organeina toimivad välisministeerium, sageli valitsuse juht v riigipea ja nende esindajad (diplomaadid) välismaal; piltl osav ning paindlik toimimine

düstüümia <+ t`üümia 1 s> (düs- + kr thymos vaim, hing) • med, psühh meeleoluhäire, pikem, sageli kogu elu kestev kurvameelsuse seisund. Vt ka tsüklotüümia

ekseem <eks|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr ekzema < ekzeō keen üle) • med sammaspool, nahahaigus, mida iseloomustab punetav ja sageli leemendav mittenakkav lööve

embleem <embl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr emblème < kr emblēma sissepandu)
1. aj, kunst figuraalse, harvem muu motiiviga hellenistliku v Vana-Rooma mosaiigi keskpaneel
2. kunst enamasti väike, spetsiaalsele alusele kinnitatud kaasaskantav mosaiikpildike
3. ideed v mõistet illustreeriv kujutis (sageli koos tunnussõna v -lausega)
4. organisatsiooni v sõjaväelist kuuluvust tähistav märk (nt vormiriietusel, mütsil vm)

endosperm <+ sp`erm spermi sp`ermi 22e s> (< endo- + kr sperma seeme) • bot sisetoitekude, toitaineterikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest (nt rukki- v nisuteras). Vt ka perisperm

epiloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr epilogos < epi- + -loog) • lõppkõne, lõppsõna; kirj eriti kirjandusteose (draama, romaani) lõpposa, mis annab kokkuvõtte ja sageli tutvustab tegelaste edasise saatusega. Vastand proloog

etnotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • rahva- v rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla (sageli kõrgemaks peetud) kultuuri seisukohalt

etümoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv etümoloogiasse puutuv v kuuluv
etümoloogiline dublettlgv sõnapaarid, mis on sama algupära, kuid häälikuliselt ja sageli ka tähenduslikult teineteisest erinevaks kujunenud, nt tõsi ~ tõde, hing ~ hõng
etümoloogiline figuurlgv samajuureliste sõnade ühendus lausetarindis, nt teeb tegemist

evorsioon <evorsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evertere, evortere ümber pöörama, välja ajama) • geol virustus, vertikaalselt langeva (sageli pöörleva ja purdsetteid sisaldava) vee uuristav tegevus

ex cathedra [eks kateedra] (ld) • õppetoolilt, s.o eriti autoriteetselt positsioonilt, vaieldamatult (sageli iroonilises mõttes)

faktitiiv <faktit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld factitare sageli v pidevalt tegema < facere tegema) • lgv mittepöördsõnalisest tüvest tuletatud sihiline pöördsõna, nt jäätama, purustama

fatseetia <fats`eetia 1 s> (< ld facetia nali, teravmeelsus) • õpetliku sisu ja sageli teravmeelse puändiga rahvanaljand v anekdoot; fatseetiast on alguse saanud kirjanduslik anekdoot. Vt ka fablioo, švank

frekventne <frekv`ent|ne -se 2 adj> (ld frequens, gen frequentis) • sage, sageli esinev; korduv

galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina

Graecum est, non legitur [greekum est noon legitur] (ld) • see on kreeka keeles, st pole loetav (võõras keeles vm arusaamatu teksti kohta, sageli irooniliselt)

grafiti <grafiti 1e s> (it pl graffiti)
1. aj antiik- ja keskajal hooneseintele, metall- ja savinõudele jm kraabitud v põletatud tekstid, millel on oluline tähtsus usundi, olustiku, keele, kirja jm uurimisel
2. tänapäeval noorte subkultuuri avaldus: müüridele, plankudele, hoonete seintele jm värviga pihustatud (sageli ühiskonnakriitilised) joonistused ja tekstid

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

hevi <hevi 17 s> (ingl heavy metal) • muus hard rock’ist välja kasvanud ja edasises arengus mitu allvoolu tekitanud rokkmuusikastiil, millele on iseloomulik kõigi hard rock’i väljendusvahendite edasiarendamine ja sageli äärmusteni viimine

homo faber (ld „sepp-inimene“) • antr töötav v loov v valmistav inimene; tööriistu valmistav inimene; maailma ümber kujundav inimene (kasut sageli tehnilise progressi väärtustajate kohta)

horaarium <hor`aarium -i 19~2e s> (uusld horarium < keskld horarius palvetunni- < ld hora tund) • relig tunniraamat, sageli miniatuuridega kaunistatud palveraamat ilmikutele, sisaldab palveid iga palvetunni jaoks ööpäevas

hüatsint <hüats|`int -indi -`inti 22e s> (< pn Hyakinthos, Kreeka müt-s kaunis noormees, kelle verest Apollon laskis tärgata lille)
1. bot healõhnaline, paljudes värvitoonides sibullill liilialiste sugukonnast (Hyacinthus)
2. miner läbipaistev punakaspruun v oranž mineraal, tsirkooni erim; sageli kasut vääriskivina

insult <ins|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld insultus rünnak) • med (aju)rabandus, järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine; sageli kaasneb ühe kehapoole halvatus

kakaduu <kakad`uu 26 s> (sks Kakadu < malai kakatuwa) • zool lind papagoiliste seltsist, pealael oleva suure suletutiga papagoi (Cacatua); sageli peetakse puurilinnuna

kaltsiit <kalts|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner sageli läbipaistev, hrl valge v värvuseta mineraal, koostiselt kaltsiumkarbonaat, lubjakivide põhiline koostismineraal; kristallub trigonaalses süngoonias

kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik

karavanserai <+ ser`ai 26 s> (< karavan + prs sarāy loss, maja) • idamaine avar sissesõiduhoov ning ööbimiskoht karavanide liikumisteel, sageli võõrastemaja ning kaubaladudega

kassoon <kass|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cassone) • (eriti renessansiaegne) suur Itaalia kirst, sageli dekoreeritud nikerdiste või maalidega

kidnapping [kidnäping] (ingl) • kõnek inimrööv, inimese, sageli lapse pantvangiks võtmine; meremeeste sundtoomine laevale, vt ka šanghaitamine

kinkan <k`inkan -i 2e s> (jpn), kumkvaat <k`umkv|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl kumquat, cumquat < hiina kam kwat mrd kuldne apelsin) • bot kääbusapelsin, kinkanipuu oranžikas apelsini meenutav väike vili
kinkanipuubot Hiinast pärit igihaljas lehtpuu ruudiliste sugukonnast (Fortunella Swingle), sageli kasvat ilupuuna

kitoon <kit|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr chitōn) • tekst, aj Vana-Kreeka linane v villane, õlgadelt pannaldega kinnitatav rõivas, kanti sageli pealisriiete all

kongress <k`ongr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld congressus kokkusaamine)
1. partei, seltsi vm organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline kokkutulek nõupidamiseks ja otsuste tegemiseks
2. partei vm organisatsiooni kõrgeim organ
3. kahekojalise seadusandliku kogu nimetus mitmes riigis, nt USA-s

lakoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lakkos veehoidla, mahuti + -liit) • geol settekivimite vahele tunginud sageli seenjas v kuplikujuline tardkivimi lasund

laktaam <lakt|`aam -aami -`aami 22e s> (< ld lac, gen lactis piim + amiidid) • keem aminohappe anhüdriid; laktaamid on vedelad v kristalsed, sageli mürgised ained; kasut kiudainete ja vaikude sünteesimiseks ning plastifikaatorite ja lahustena

locus [lokus] (ld) • koht
locus classicus [lokus klassikus] (ld) • põhipunkt, tõestuse tugevaim ja ilmekaim koht; sageli tsiteeritav autoriteetne tekstikoht; biol, geol klassikaline leiukoht
locus communis [lokus kommuunis] (ld), loci communes [lotsi kommuunes] pl (ld) • tavaargument; kirj paljudes tekstides korduv motiiv v teema; piltl üldtuntud tõsiasi
locus minoris resistentiae [lokus minooris resist·entsie] (ld) • nõrgim koht, nõrgima vastupanu koht

lootos <l`ootos -e 11~9 s> (kr lōtos) • bot mitut eri liiki kauniõieline taim (Nelumbo) lootoseliste sugukonnast; esineb sageli Egiptuse, Kreeka ja India kunstis stiliseeritult ja sümboolse tähendusega

lünett <lün|`ett -eti -`etti 22e s> (pr lunette „kuuke“)
1. arhit poolringi-, segmendi- v ringikujuline kaunistus hrl portaalil v akna kohal
2. arhit kilpkaarega piiratud seinapind võlvruumis, sageli maalinguga kaunistatud
3. tehn rakis treitava pika tooriku kinnitamiseks

makja <m`akja 1 s> (it macchia), makii <mak`ii 26 s> (pr maquis) • geogr Vahemere mail enamasti igihaljaist okkalistest põõsastest ja põõsaspuudest moodustuv sageli peaaegu läbipaistmatu tihnik (eriti Korsikal)

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

marmor <m`armor -i 2e s> (ld < kr marmaros) • miner pms kaltsiidist koosnev kristalne valge vm värvusega moondekivim; kasut ehitus- ja raidkivina; sageli nimet marmoriks ka muid hästi lihvitavaid lubjakiviliike (Eestis Kaarma ja Kalana dolomiit ning Vasalemma lubjakivi)

modell <mod|`ell -elli -`elli 22e s> (it modello < ld modulus mõõt, rütm, viis)
1. kunst kunstnikule maalimisel v skulptuuri valmistamisel poseeriv (palgaline) isik
2. mannekeen (2), rõivamoodide, soengute, meigi demonstreerija
3. zool objekt (loom või taim), kellega mimeet e jäljendav loom püüab sarnaneda, vt ka mimetism
fotomodellfot kutselisele fotograafile kommerts- v kunstfoto tegemiseks poseeriv isik, sageli moerõivaste demonstreerija

moment <mom|`ent -endi -`enti 22e s> (ld momentum liigutus; hetk)
1. hetk, silmapilk, viiv; lühike ajalõik
2. oluline külg, asjaolu, seik, aspekt
3. füüs mingit toimet määrav suurus, sageli väljendatav kahe suuruse korrutisena, nt jõumoment, inertsimoment

mora saepe malorum causa fuit [mora seepe maloorum kausa fu˛it] (ld) • viivitamine on olnud sageli hädade põhjus (Manilius)

motett <mot|`ett -eti -`etti 22e s> (keskld motetum, keskpr motet < mot sõna) muus
1. mitmehäälse kirikliku koorilaulu vorme keskajal; moteti eri häältel oli sageli eri tekst
2. hiljem mitmehäälne vokaalheliteos

mukovistsidoos <+ vistsid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld mucus lima + viscum liim) • med pärilik haigus, mille korral on häiritud näärmete talitlus, ilmneb sageli lastel

natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist

net art [nett aa(r)t] (ingl) • info, kunst võrgukunst, kunstižanr, mis kasutab meediumina internetti ja mis on jälgitav ainult internetis; sageli on internet ka selle kunstiliigi sisuks

nocet saepe nimia diligentia [notset seepe nimia dilig·entsia] (ld) • liigne agarus toob sageli kahju (Plinius Vanem)

normaliseerima <normalis|`eerima -eerib 28 v> (pr normaliser) • normikohastama, ühtsele normile vastavaks muutma; tööstussaadusi tüüpvormi järgi ühtlustama; tehn vähese süsinikusisaldusega terast teatava kuumutamis-jahutamismenetluse abil peeneteraliseks, tugevamaks ja sitkemaks muutma, sageli eelneb karastamisele

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

oportunistlik <oportun`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • oportunismile v oportunistile omane, muganduv, peajoonest kõrvalekalduv
oportunistlik infektsioonmed nakkus, mida põhjustavad tinglikult tõvestavad mikroorganismid, kui makroorganismi vastupanuvõime on vähenenud; tekib sageli kasvajaga haigeil pärast kiiritusravi, siiratud elundiga inimestel ja aidsihaigeil

pakett <pak|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Paket < pr paquet)
1. väike pakk
2. maj pake, teenuste v kaupade komplekt (sageli hinnasoodustusega), seotud vm viisil ühendatud kogus üht liiki materjali
3. info edastusüksus andmesides
pakettedastusinfo andmeside meetod sõnumite edastamiseks pakettide kujul
pakettveduerialusele virnastatud detailide v materjalide vedamise viis

parodontiit <parodont|`iit -iidi -`iiti 22e s> , periodontiit <periodont|`iit -iidi -`iiti 22e s> • med parodondi ehk periodondi põletikuline ning sageli krooniline haigus, algab igemepõletikust, tekitab hambutust ja nõrgestab organismi kaitsereaktsioone

passamezzo [passam·etso] (it) • tants, muus paaristaktimõõdus XVI–XVII s Itaalia tants, sageli ühendatud pavaaniga

penthouse [penthauss] (ingl) • arhit katuseehitis, kõrgeima(te) korruste avar korter, sageli ehitatud läbi kahe korruse (hrl kõrghoonetes)

perkal <p`erkal -i 2e s> (pr percale < prs pargāla) • tekst peen tihe puuvillriie (sageli trükitud mustriga)

piroog <pir|`oog -oogi -`oogi 22e s> (pr pirogue < hisp piragua < kariibi piraugue) • mõlaga juhitav puutüvest õõnestatud vene, sageli ka suurem paat Kesk- ja Lõuna-Ameerika indiaanlastel ning Vaikse ookeani saarte päriselanikel

plasma <plasma 16 s> (< kr voolitu, moodustatu)
1. orgaaniline tihe (sageli hüübiv) vedelik
2. biol rakkude elusaine, täpsemalt protoplasma ja tsütoplasma
3. füüs ioniseerunud gaas, milles erinimeliste elektrilaengute tihedus on ühesuurune
4. miner roheline kaltsedon, poolvääriskivi
vereplasmavereleem, verelibledest vaba verevedelik

poeem <po`eem poeemi po`eemi 22e s> (kr poiēma tehtu, teos, luuletus) • kirj pikem jutustav lüürilise koega värssteos; muus programmiline lüürilist laadi, sageli sonaadivormis instrumentaalpala

poliitika <poliitika 1 s> (kr politikē linna- v riigijuhtimiskunst < polis linn, riik) • kindlatest põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada ja korraldada riigiasju, riikidevahelisi suhteid või ühiskonnaelu; sageli kasut parteide tegutsemisprintsiipide ja tegevuse kohta; piltl tegutsemisviis, järelekaalutud toimimine

pollakisuuria <pollakis`uuria 1 s> (< kr pollakis sageli + ouron kusi) • med sagekusesus, ebanormaalselt sageli ilmnev urineerimisvajadus (nt põletiku korral)

polüneuriit <+ neur|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< polü- + neuriit) • med mitmenärvipõletik, paljude närvide samaaegne põletik, sageli sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel

popkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< pop-, vrd ingl pop art) • kunst XX s 2. poole modernistlik kunstivool; tekkinud USA-s protestina seni kehtinud arusaamadele, kasutab massikultuuri ning nüüdisaegse suurlinna visuaalset materjali ilma hinnangulise v sotsiaalkriitilise hoiakuta, kujutab igapäevasest keskkonnast ja meediast tuntud nn banaalseid kujundeid, neid sageli seeriatena esitades; on seotud kaubandus- ja rõhutatud enesereklaamiga

pretoriaan <pretori|`aan -aani -`aani 22e s> (ld praetorianus) • aj Vana-Roomas keisri ihukaitseväelane; pretoriaanid moodustasid Augustusest alates eesõigustatud sõdureist koosneva keisri ihukaitseväe, mis sageli etendas tähtsat osa paleepööretes; piltl võimukandjat toetav palgasõdur

radiolaarid pl <radiol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld radiolus kiireke) • zool kiirloomad, juurjalgsete klassi kuuluvad, pms soojades meredes elavad ainuraksed (Radiolaria); nende keha keskosa ümbritseb nn keskkihn ning mineraaltoes, mis on sageli õrna kunstipärase ehitusega

raut <r`aut raudi r`auti 22e s> (ingl rout) • hrv peoõhtu kutsutud külalistele; suur õhtune seltskondlik koosviibimine (sageli poliitilise tähtsusega)

relikt <rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< ld relictus mahajäetud) • jäänuk; pinnavorm v organism, mis on säilinud jäänusena kaugeist ajastuist; biol kaugetel eellastel hästi arenenud, nüüdisaegsetel liikidel mandunud elund; piltl igasugune varasemast ajast säilinud ese v nähtus, jäänus
reliktfauna, reliktfloorabiol jäänukloomastik ja jäänuktaimestik, teataval alal vanemaist perioodidest säilinud, sageli haruldased looma- v taimeliigid, mis olid varem laiema levikuga, nüüdisajal aga esinevad piiratud aladel; süsteemi eraldiseisev takson, nt hõlmikpuu

remake [rim·eik] (ingl) • kunst uuesti loodud kunstiteos; film uuesti lavastatud, hrl uute näitlejatega, sageli ka sisuliselt ajakohastatud omaaegne menufilm, pms viljeletakse Hollywoodis

ruunid pl <r`uun ruuni r`uuni 22e s> (vanapõhja pl rúnar), ruunikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • aj vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina v keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis IV s alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel (ruunikividel), aga ka relvadel ja tarbeesemeil; levinud lõike- v põletusmärkidena ka Lääne-Eestis sirvilaudadel ja peremärkidel

santo mask, lüh san, santa fem (it, hisp, port) • relig püha (suurtähelisena sageli pärisnime esiosa)

sarkoom <sark|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr sarkōma lihaskasvaja < sarx, gen sarkos liha) • med pahaloomuline tugikudekasvaja, mille kude meenutab sageli valget kalaliha

skinn <sk`inn skinni ski`nni 22e s> , skinheed <skinh|`eed -eedi -`eedi 22e s> (ingl skinhead kiilaspea) • eripärase riietusstiiliga ja sageli paljakspöetud peaga rassistlike vaadetega agressiivselt käituv noor

spasm <sp`asm spasmi sp`asmi 22e s> (kr spasmos, spasma < spaō kisun, rebin) • med kramp, järsk, tugev ja kestev lihaste mittetahtlik, sageli valulik kokkutõmme, eriti aga püsiv kramplikult kangestunud olek

stand-up comedy [ständap komədi] (ingl püstijalakomöödia) • teater nn püstijalakomöödia, humoristlikku laadi meelelahutuse vorm; mis sisaldab improvisatsioonilisi elemente, ei nõua üldjuhul lavalisi rekvisiite ning põhineb sageli esitaja(te) elukogemusel. Vt ka sketš, estraad

steel <st`eel steeli st`eeli 22e s> (kr stēlē)
1. arhit kõigile vanadele kõrgkultuuridele iseloomulik, ülalt ahenev neljakandiline reljeefide v raidkirjaga kivisammas; esineb sageli hauamonumendina
2. bot kesksilinder, taime varre ja juure seesmine osa

stokk <st`okk stoki st`okki 22e s> (< ingl stock tüvi) • geol rööpne, järsuseinaline, sageli kuhikuliselt esilekerkiv intrusiiv

sümbioos <sümbi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr symbiōsis kooselu), mutualism <mutual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld mutuus mõlemapoolne) • biol tulukooslus, kahe teineteisega kohanenud eri liiki organismi kestev mõlemale poolele tulus kooselu; sageli on ühe elu ilma teiseta võimatu (vt ka antibioos); psühh kahe isiku mõlemat rahuldav sõltuvuselu

šansonett <šanson|`ett -eti -`etti 22e s> (pr chansonnette < chanson laul) • muus enamasti kerglase, sageli kahemõttelise sisuga lauluke, mida esitatakse kabareedes, restoranides jm; ka kabareelauljatar

šerbett <šerb|`ett -eti -`etti 22e s> (< trg šerbet < ar sharbah jook, mahl) kok
1. paks magus mass suhkrust ja puuviljadest v kohvist ja kakaost, sageli pähklite jm lisanditega
2. Idamaades puuviljamahlast ja suhkrust valmistatav vürtsikas karastusjook. Vt ka sorbett

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

tierra [ti·erra] (hisp) • maa (sageli Ladina-Ameerika kohanimede osis)

triller1 <tr`iller -i 2e s> (ingl thriller) • põnevik, põnevusfilm v -raamat, teos, milles luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmustikku ohvri v kurjategija vaatepunktist

tsirkus <ts`irkus -e 11~9 s> (ld circus ring)
1. aj Vana-Roomas piklik võistlusväljak, mille ümber paiknesid istmeread, tribüün ja loož
2. lõbustusasutus (sageli suures sõõrtelgis), kus etendatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge ja trikke; tsirkusekunst, tsirkuseetendus
3. piltl jant, tembutamine, veiderdamine

tsüstoom <tsüst|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr kystis põis) • med põiskasvaja, esineb sageli munasarjadel

tuunika <tuunika 1 s> (ld tunica) tekstaj Vana-Rooma meeste ja naiste särgitaoline valge villane v linane kodu- ja töörõivas, kanti vööga, sageli ka tooga v stoola all; tänapäeval: pikk pluus

tüfliit <tüfl|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr typhlon umbsool < typhlos pime) • med umbsoolepõletik, ussripikupõletikuga sageli kaasnev jämesoole ülaosa põletik

türeotoksikoos <+ toksik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< türeo- + toksikoos) • med kilpnäärme liigtalitlus (eriti Basedow’ tõve korral), mida iseloomustab kiirenenud ainevahetus, ärrituvuse tõus ja sageli punnsilmsus

ulster <`ulster -i 2e s> (< ingl pn Ulster, ajalooline piirkond Iirimaal) • tekst pikk avar meestemantel, kantakse sageli vööga

vaaraosipelgas <+ sipelga|s - 2 s> (< vaarao) • zool troopiline kiletiivaline kollakas sipelgas (Monomorium pharaonis) sipelglaste sugukonnast; pesitseb siseruumides; toiduotsingud põhjustavad sageli nii inimese toidu kui ka steriilse haiglavarustuse saastumist

variskiit <varisk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld pn Variscia, Vogtland, piirkond Saksamaal) • miner rohekas, sageli ümmarguste tükkidena esinev fosfaadimineraal

önotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr oinos vein + -tsüüt) • zool (putukate) kobarrakk; suured, sageli veinkollased epidermises v kobarjalt trahheede ümber paiknevad rakud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur