[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 507 artiklit, väljastan 200

a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

ab hinc [ab hink] (ld) • selle järel; sellest alates

ablatsioon <ablatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablatio äravõtmine v -viimine < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima)
1. irdumine, irdumus
2. med silma võrkkesta irdumine soonkestast
3. hüdrol lumikatte veevaru kahanemine sulamise, aurumise, tuule ja laviinide kulutaval toimel
4. tehn materjali lagunemine kuumas gaasivoolus
ablatsioonimoreengeol liustikusete, liustiku sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rühksavi, kruus jms)

abordeerima <abord|`eerima -eerib 28 v> (pr aborder) • sõj, aj sõjalaeva ründama selle parda külge haakudes

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunstkunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulminemuus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgusgeogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhiapol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteemfüüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskusfüüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunktfüüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuurfüüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõdefil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel

aditiivsus <adit`iivsus -e 11~9 s> (< aditiivne) • mat liidetavus, suuruste omadus, mille korral terviku suurus võrdub tema osade suuruste summaga, sõltumata selle terviku tükeldamise viisist

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

adünaaton <adün`aaton -i 2e s> (< kr adynatos võimatu) • kirj üks hüperbooli avaldumisvorme, tõsisündmuse suurendamine vihjega selle võimatusele

aerobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib aeroplanktonit ja selle levimist õhus, ka lendavate loomade keskkonnaolusid

aerotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aero- + tropism) • bot õhu mõju taime v selle osade kasvusuunale

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

aktinomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aktino- + -meetria) • meteor kiirgusenergiat ja selle ülekannet uuriv meteoroloogia haru

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfellmaj investori kõigi aktsiate kogum

alibi <alibi 1e s> (< ld alibi mujal) • jur süütuse tõendus (selle kohta, et süüdistatav v kahtlustatav viibis kuriteo ajal kuriteopaigast eemal)

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

alkoholisatsioon <alkoholisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< alkohol), alkoholiseerimine <alkoholis`eerimi|ne -se -st 12 s> • piirituse lisamine, nt viinamarjaveinile selle kanguse suurendamiseks

al pari [al paari] (it võrdselt) • maj väärtpaberi v raha börsikursi võrdumine selle nominaalväärtusega

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks

alõtša <al´õtša 16 s> (vn алыча < aserbaidžaani alça, alynça < prs ālū, dem ālūça) • bot haraline ploomipuu (Prunus divaricata); selle puu vili

aminoplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< amino- + plast) • keem läbipaistev v värviline valguskindel plast; saadakse karbamiidi v selle derivaatide ja formaldehüüdi kondensatsioonivaikudest

amuusia <am`uusia 1 s> (kr amousia harimatus, kasvatamatus < a- + Mousa muusa, vrd mousikē muusade kunst; muusika) • võimetus tajuda muusikat v selle komponente (meloodiat, rütmi)

anamnees <anamn|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr anamnēsis meenutamine) • med haiguse eellugu; haige v ta lähikondlaste küsitlemisel saadud andmed, mis hõlbustavad diagnoosi panemist; fil Platoni järgi: tunnetamine on tegelikult selle meeldetuletamine, mida hing nägi ideede maailmas

ananass <anan|`ass -assi -`assi 22e s> (port ananás < tupii-guaranii k-d naná) • bot Lõuna-Ameerikast pärit mitmeaastane soojalembene taimeperekond (Ananas) bromeelialiste sugukonnast; selle suur magus käbijas vili

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

angelus <angelus -e 11 s> (< keskld Angelus Domini Jumala saadik < kr angelos sõnumitooja) • relig Jumala Poja inimesekssaamist meenutav palve, mis algab sõnadega „Angelus Domini“ (palvetatakse hrl kolm korda päevas); kõnek inglipalve; selle palvuse algusest teatav kellahelin

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

anglofoobia <+ f`oobia 1 s> (< anglo- + foobia) • psühh hirm kõige inglispärase ees v viha selle vastu

angoob <ang|`oob -oobi -`oobi 22e s> (pr engobe) • kunst toorele ning niiskele, erandkorras ka ettepõletatud keraamilisele esemele kantav keraamiline mass selle vääristamiseks v kaunistamiseks

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

anneksioon <anneksi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annexion < ld annexio liitmine) • pol teise riigi territooriumi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge, liidendus, anastus

antifeodaalne <+ feod`aal|ne -se 2 adj> (< anti- + feodaalne) • pol feodalismi v selle igandite vastane

antiviirus <+ v`iirus -e 11~9 s> (< anti- + viirus) • farm, med ravim, mikroobikultuuride filtraat, mille omaduseks on tõkestada just selle viiruse paljunemist, millest see antiviirus on saadud; info tarkvara arvutiviiruste tõrjeks

antropomaksimoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ld maximus suurim + -loogia) • biomehaanika, ergonoomika, psühholoogia vm teadusharuga piirnev uurimissuund, mis selgitab inimvõimete varu ja selle rakendamise seaduspära

apellatiiv <apellat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld appellativus < apellare pöörduma, nimetama) • lgv üldnimi, nimisõna, mis nimetab eset, nähtust vms vastavalt selle kuulumisele mingisse liiki, klassi, nt loom, puu, inimene. Vastand prooprium

apellatsioon <apellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr appellation < ld appellatio pöördumine, nimetamine, edasikaebus)
1. jur pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole
2. veinitootmispiirkonna geograafiline määrang (istanduse, maakonna jne nimi)
apellatsiooniveinametliku garantii ja geograafilise piiritlusega kvaliteetvein (märge selle kohta on etiketil)
apellatsioonkaebusjur edasikaebus

apiteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< api- + teraapia) • farm mesilasmürgi ja selle preparaatide kasutamine ravieesmärgil

apooria <ap`ooria 1 s> (< a- + kr poros läbipääs, väljapääs) • nõutus, kahtlemine, raskesti lahendatav v lahendamatu probleem; fil antiikaja filosoofias: ületamatu olukord probleemi lahendamisel, tavaliselt vastuolu kogemuse ja selle mõttelise analüüsi tulemuste vahel

apoteem <apot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr apotithēmi panen kõrvale) • mat korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus; korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus

arahhis <ar´ahhis -e 9 s> (kr arachos, arakos, arakis) • bot maapähkel e Hiina pähkel (Arachis hypogaea), troopikas kasvat rohttaim; selle söödav seeme

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

artišokk <artiš|`okk -oki -`okki 22e s> (< pr artichaut < it articiocco mrd < ar al-kharshūf) • bot mitmeaastane karuohakat meenutav köögiviljataim (Cynara scolymus) korvõieliste sugukonnast; selle taime söödav korvõisikupõhi

askos <`askos -e 11~9 s> (kr nahkkott) • aj antiikaegne lamedakõhuline põletatud savist anum voolikutaolise toru ja selle külge kinnituva sangaga

assamblaaž <assambl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr assemblage kokkuliitumine, kokkukogumine < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • kunst mitmest eri materjalist v esemest koosnev 3-mõõtmeline kunstiteos; selle teose monteerimine

astrostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< astro- + kr statos seisev) • astr kosmoses tähtede suhtes orientatsiooni säilitav tehiskeha v selle osa

atelektaas <atelekt|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr atelēs mittetäielik + ektasis venitus, laiendus) • med kopsu v selle osa korditu(mu)s, kokkulangemine, kopsu õhuta olek

atmosfäärifront <+ fr`ont frondi fr`onti 22e s> (< atmosfäär + front) • meteor kahe naaberõhumassi vaheline õhuke kiht, mida käsitatakse pinnana, samuti selle lõikejoon aluspinnaga

atropiin <atrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr atropos pöördumatu, vältimatu) • farm karumustikas (Atropa belladonna), ogaõunas, koerapöörirohus jt taimedes sisalduv alkaloid; raviainena pärsib sülje, seedemahlade, röga ja higi eritumist, laiendab silmaava, lõõgastab silelihaskude, kiirendab südametegevust

automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil

Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele

avidiin <avid|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld avidus ahne) • farm tugevalt biotiini siduv ja selle imendumist takistav munavalge proteiin (biotiini antivitamiin), rohke tooreste kanamunade söömise korral võib põhjustada biotiinivaegust

babuvism <babuv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr babouvisme < pn F. N. Babeuf, Prantsuse revolutsionäär, 1760–97) • fil sotsiaalse võrdsuse ideed kandev suund, mis taotles selle teostamist revolutsioonilise pöörde kaudu ainuüksi vandeseltslaste organisatsiooni jõududega

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

ballonett <ballon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballonnet) • väike balloon; lenn õhukott, mis paigutatakse aerostaadi kesta selle välise kuju säilitamiseks

balloon <ball|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr ballon < it pallone pall) • suur kitsa kaelaga klaasnõu v korvpudel vedeliku hoidmiseks; ventiiliga mahuti kokkusurutud v veeldatud gaasi säilitamiseks (gaasiballoon); õhupall v selle kest
ballooniastronoomiaastr õhupalliastronoomia e balloonivaatlus, astrofüüsikavaatluste tegemine (ka mehitamata) õhupallidelt
balloontõkeõhupallidest koosnev lennukitõrjevahend

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

banaliteet <banalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr banalité) • aj feodaali õigus sundida talupoegi kasutama feodaalile kuuluvaid tootmisvahendeid ja võtta selle eest eritasu; kaotati suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s lõpus

barokne <bar`ok|ne -se 2 adj> • kunst barokile omane, selle laadis

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

beesemšon <beesemšon -i 19 s> (holl bezemschoon) • maj kaaluvähend, tasu selle osa kauba eest, mis jääb pakendi külge

bergeenia <berg`eenia 1 s> (< pn K. A. v. Bergen, Saksa botaanik, 1704–59) • bot nahkjate lehtedega püsik kivirikuliste sugukonnast (Bergenia), selle lehti tarvit tee aseainena, juurikast saadakse parkainet; ka ilutaim

bioessee <+ ess`ee 26i s> (< bio- + pr essai katse) • biol uurimismeetod, mis seisneb spetsiifiliste toimeainete (nt vitamiinide, antibiootikumide) avastamises ja nende hulga määramises bakterikultuuri kasvu järgi; kasut juhtudel, kui ainet on nii vähe, et selle määramine teiste meetoditega ei ole võimalik

biogeokeemia <+ k`eemia 1 s> (< bio-) • keem geokeemia haru, mis uurib elusaine ja selle lagusaaduste osavõttu geokeemilistest protsessidest

biogeotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< bio- + geo- + tsönoos) • biol looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kellfüsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus biokütus
bioloogiline psühhiaatriamed uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi immunoteraapia
bioloogiline sõda biosõda
bioloogiline tasakaalökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid plfüsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biopsia <bi`opsia 1 s> (< bio- + kr opsis vaatlus) • med organismist koetükikese, kehavedeliku vm võtmine ning selle mikroskoopiline uurimine, hrl haigestumise iseloomu kindlakstegemiseks

biorelv <+ r`elv relva r`elva 22i s> (< bio-) • sõj massihävitusrelva liik; bioründeaine ja selle kohaletoimetamise vahendid, vt ka biosõda

biotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< bio- + tsentriline) • elu ja selle säilitamist keskmesse asetav

blokaad <blok|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ingl blockade)
1. pol, sõj mõne riigi (v selle osa v riikide rühma) isoleerimine v piiramine poliitiliste, majanduslike jm abinõude varal v sõjalise jõuga teatavate nõuete täitmisele v tingimuste vastuvõtmisele sundimiseks; linna, kindluse, sadama jne täielik sissepiiramine, vt ka kontinentaalblokaad
2. med mõne elundi v süsteemi tuimastamine v talitluse ajutine katkestamine

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

bola <bola 17 s> (hisp pall) • etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste viskerelv: haruline rihm selle otstesse kinnitatud 2–3 metall- v kivikuuliga

bossanoova <bossanoova 16 s> (port bossa nova „uus suundumus“), ka bossa <bossa 16 s> • muus džässimõjuline Brasiilia muusika; tants selle taktis tants

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

cuius regio, eius lingua [kuius regio eius lingva] (ld) • kelle maa (v võim), selle keel

cuius regio, eius religio [kuius regio eius rel·igio] (ld) • kelle maa (v võim), selle usk (1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu tingimus, mille järgi elanike usutunnistuse määrab nende maaisand)

damaskima <dam|`askima -askib 28 v> (< damask) • tehn terast erilisel viisil töötlema, nii et selle pealispind omandab iseloomuliku joonmustri ning teras muutub eriti vastupidavaks ja elastseks

danaiidid pl <dana|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr Danaides) • müt Kreeka müt-s Argose kuninga Danaose 50 tütart, hukkasid (peale ühe) pulmaööl kõik oma peigmehed; pidid karistuseks selle eest manalas kandma vett põhjata vaati
danaiidide tööpiltl lõputu asjatu töö

dekonstruktsioon <+ konstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de + konstruktsioon) • mingis seisukohas peituvate ebakõlade demonstreerimine selle enda mõisteid ja printsiipe kasutades; kirj teksti analüütilise uurimise meetod, mis osutab, kui mitmeti tõlgendatav ja seesmiselt vastuoluline võib tekst olla

demograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr dēmos rahvas + -graafia)
1. sotsiol rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv statistikaharu
2. ökol organismide populatsioonide struktuuri ja dünaamika kvantitatiivne uurimine

designatsioon <designatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld designatio tähistamine) • eriline tähistamine v märkimine; loog tähistamissuhe, märgi v märgirühma suhe selle tähendusse

dešifreerima <+ šifr|`eerima -eerib 28 v> (pr déchiffrer) • salakirjas v tingmärkides (šifris) koostatud teksti sisu avama selle ümberkirjutamise teel harilikku keelde; tundmatut kirjasüsteemi lahti mõtestama

detektorvastuvõtja <+ v`õtja 1 s> • aj, el raadiovastuvõtja, mis ei võimenda vastuvõetud signaali, vaid üksnes muundab selle detektori abil helisagedussignaaliks (oli kasutusel ringhäälingu algusaastail)

diafanoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr diaphanēs läbipaistev + -skoop)
1. med riist mõne kehaõõne v õõneselundi (nt nina, mao) läbivalgustamiseks seestpoolt selle seinte läbipaistvuse uurimiseks
2. põll riist viljaterade jahususe määramiseks

diameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr diametros) • mat läbimõõt, ringjoone v kera kaht punkti ühendav ja läbi keskpunkti minev sirglõik, ka selle lõigu pikkus

difraktsioonivõre <+ võre 16 s> • füüs valguse difraktsiooni tekitamiseks valmistatud tihe joonestik läbipaistval v peegeldaval plaadil; selle läbimisel jaguneb valge valgus reaks spektreiks

dikteerima <dikt|`eerima -eerib 28 v> (ld dictare) • midagi valjusti ette ütlema v lugema selleks, et kuulaja selle üles kirjutaks; piltl tingimusteta ette kirjutama, (tegemiseks) peale sundima, käskima

diktofon <diktofon -i 19 s> (< ld dictare ette ütlema + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõnesalvestusseade, kaasaskantav seade kõne salvestamiseks ja selle taasesitamiseks

dimedrool <dimedr|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< pn Dimedrol, kaubamärk), ka difenhüdramiin <difenhüdram|`iin -iini -`iini 22e s> (< di- + fenüül + hüdr- + amiinid) • farm histamiini toimet pidurdav ja selle kaudu allergilisi ja põletikulisi protsesse pärssiv ravim, mis võib ka unisust põhjustada; kasut allergia ja laste uinumisraskuste ning ka kiiritustõve puhul

direktoorium <direkt`oorium -i 19~2e s> (sks Direktorium) • asutust v ettevõtet juhtiv isikute (direktorite) kogu mõnes riigis
Direktoorium pnaj 5 valitavast direktorist koosnenud valitsuskolleegium Prantsusmaal a-tel 1795–99; selle aja poliitiline režiim

diskonteerima <diskont|`eerima -eerib 28 v> (< diskonto), diskontima <disk|`ontima -ondib 28 v> • maj oodustama, vekslit enne tähtpäeva saabumist ostma v edasi andma, teisendades tulevase rahavoo selle hetkeväärtusele

diskreetimine <diskr`eetimi|ne -se -st 12 s> (< ld discretus eraldatud) • el pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega

dissertatsioon <dissertatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dissertatio uurimus, arutlus) • väitekiri, uurimus, mida selle koostaja (dissertant) avalikult kaitseb teadusliku kraadi saamiseks

dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja

dokumentaalfilm <+ f`ilm filmi f`ilmi 22e s> (< dokumentaalne) • film tõsielufilm, mille sündmustik tugineb tegelikkusele ja taasesitab selle objektiivselt; hrl ilma näitlejate osavõtuta

džäss <dž`äss džässi dž`ässi 22e s> (ingl jazz), džässmuusika <+ muusika 1 s> • muus nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variatsioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX s alguses neegrimuusika pinnal
džässbänd (ingl jazz band) • muus džässorkester; selle koosseisu kuuluvad pms puhk- ja löökpillid ning klaver; tänapäeval on tavalisimad džässansamblid (triost septetini), milles domineerib sooloimprovisatsioon

duett <du`ett dueti du`etti 22e s> (it duetto < ld duo kaks) • muus kahele häälele kirjutatud heliteos; selle helindi esitajad; piltl kaks koos esinevat v kokkukuuluvat isikut

duo <d`uo 26 s; duo 16 s> (it < ld duo kaks) • muus heliteos kahele muusikariistale; selle ettekandjad

edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus

egalitarism <egalitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr égalitarisme) • pol ühiskonnaõpetuse suund, mille esindajad on privileegide jm ebavõrdsuse vastu ühiskonnas; hrl nõutakse võimaluste võrdsust (nt hariduse ühtlast kättesaadavust, eraomanduse võrdsustamist), et selle kaudu kaotada ühiskondlikke vastuolusid. Vastand elitarism

eidetism <eidet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eidos kuju, välimus) • psühh tajuga sarnaneva elamuse säilimine pärast välisärrituse lakkamist v selle iseeneslik teke

eksartikulatsioon <+ artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + artikulatsioon) med
1. liigesenihestus
2. jäseme v selle osa amputeerimine liigese kohalt

ekspektorant <ekspektor|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld expectorare rinnast, hingest välja tõrjuma) • farm rögaväljuti, rögaeritust ja selle väljaköhimist soodustav ravim

ekspertiis <ekspert|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr expertise) • asjatundjate (ekspertide) poolt mingi erialaseid teadmisi nõudva küsimuse uurimine ja lahendamine v selle kohta arvamuse avaldamine (nt kohtuekspertiis, arstlik ekspertiis)

ekstravasaat <ekstravas|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ekstra- + vas) • med veresoonest selle kahjustumisel ümbritsevasse koesse väljuv vedelik ja rakud

elektrolüüt <+ l`üüt lüüdi l`üüti 22e s> (< elektro- + kr lytos lahustuv, lagunev) • keem keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioonfüüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaatortehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioonfüüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline välifüüs ajas muutumatu elektriväli

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

ellips <ellips -i 2e s> (ld ellipsis < kr elleipsis väljajätmine, puudus)
1. lgv väljajätt, kergesti juurdemõeldava lauseosa (nt aluse v öeldise) ärajätt (ka lausekujundina rahvaluules)
2. muus harmoonias oodatava akordi väljajätt ja asendamine teise akordiga
3. mat kinnine kõverjoon tasandil, mille iga punkti kaugused kahest kindlast selle tasandi punktist (fookusest) annavad jääva summa

emergents <emerg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld emergere üles tõusma)
1. esiletulek
2. bot epidermise ja selle all oleva koe rakkudest tekkinud väljakasve taimel (välisnääre, oga jm)
3. lgv uute keelenähtuste tekkimine üksikute kasutusjuhtude suure sageduse tulemusena

emiir <em`iir emiiri em`iiri 22e s> (pr émir < ar amīr käskija) • valitseja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja

empiriosümbolism <+ sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + sümbolism) • fil empiriokrititsismi teisend, peab mõisteid ja kujutlusi kogemuse sümboliteks, mitte selle peegeldusteks

empiristlik <empir`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • empirismile vastav, selle põhimõtteil toimuv

EMU maj
1. {lüh ingl nimest European Monetary Union} ERL, Euroopa Rahaliit (selle idee sätestati 1993 Euroopa Ühenduse asutamislepingus)
2. {lüh ingl nimest Economic and Monetary Union} majandus- ja rahaliit

entsüklopeediline <entsüklopeedili|ne -se -st 12 adj> • entsüklopeediasse puutuv, selle taoline; kõike hõlmav, mitmekülgne, kõiki teadusalasid haarav
entsüklopeediline sõnastikigasuguseid teoreetilisi ja praktilisi teatmeid märksõnade tähestikjärjestuses sisaldav teos

epiteliaalne <epiteli`aal|ne -se 2 adj> • biol epiteelist arenenud, selle taoline, kattekoeline

ester <`est|er -ri 2e s> (sks Ester, tehissõna < Essig äädikas + Äther eeter) • keem orgaaniline ühend, mis tekib happe v selle derivaadi reageerimisel alkoholiga

etoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ēthos loomus, iseloom + -loogia) • biol, psühh käitumispsühholoogia, õpetus, mis uurib loomade (ka inimese) liigiomast käitumist ja selle sisemisi põhjusi

etüülvedelik <+ vedel|`ik -iku -`ikku 25 s> (< etüül) • keem orgaaniliste ühendite mürgine segu, bensiinile lisatuna vähendab selle detonatsiooni sisepõlemismootoris; paljudes riikides enam ei kasutata

eudaimonism <eudaimon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eudaimonia õnn, heaolu) • fil antiikajal tekkinud suund eetikas, tunnistab inimeste loomupärast püüdlust heaolu (õnne) poole; kõlblus näitab selle võimalikkust ühiskonnas

evidentsiaalsus <evidentsi`aalsus -e 11~9 s> (< ld evidentia selgus, tõestus) • lgv nähtus, mille korral keelevormis väljendub lisaks infole ka info allikas tõendamaks selle usaldusväärsust

ex voto [eks vooto] (ld, tuleneb pühendkingile graveeritud väljendist)
1. tõotuse põhjal
2. tõotuspalve märgiks v tänutäheks selle täitmise eest jumalale määratud pühendkink. Vt ka votiiv

fallos <f`allos -e 11~9 s> (kr phallos) • suguti, peenis, mehe suguliige; selle kujutis (sigivuse ja viljakuse kultussümbolina)
fallosekultusmüt suguliikme v selle kujutise usuline austamine loodus- ja vanaaja kultuurrahvail ning mõnes usundis

fantoom <fant|`oom -oomi -`oomi 22e s> (pr fantôme < kr phantasma nägemus, kujutlus)
1. viirastus, pettekuju
2. inimkeha v selle osa loomulikus suuruses mudel õppevahendina
fantoomvalumed viirastusvalu, valuaisting, mis tundub pärinevat kehaosast, mida pole enam olemas

farmakon <farmakon -i 19 s> (kr pharmakon) • farm ravim ja mürk: aine, mis organismi sattunult mõjutab selle talitlusi

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

ferrosond <+ s`ond sondi s`ondi 22e s> (< ferro- + sond) • tehn, füüs magnetvälja avastamiseks ja selle mõõtmiseks kasutatav tajur

filee <fil`ee 26i s> (pr filet < fil niit)
1. tekst võrkpits (kasut kardinateks, laudlinadeks jm)
2. kok pehmeim osa kodu- v metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu ja selle all, lindude rinnatükk, kala seljaliha; roog eespool loetletud lihaosadest

filter <f`ilt|er -ri 2e s> (sks, ingl < keskld filtrum vilt < vanaülemsks filz)
1. kurn
2. tehn vahend tahkete osakeste eraldamiseks vedelikest v gaasidest
3. füüs seadis, mis laseb läbi ainult teatava sagedusega (vahelduvvoolu-, valgus-, heli-) võnkeid
4. info andmeid etteantud tingimuste järgi valiv arvutiprogramm v selle osa

flamenko <flam´enko 16 s> (hisp flamenco flamingo) • folkl, muus, tants hoogne käteplaksutuste ja jalalöökidega Andaluusia päritolu tants; selle tantsu muusika

floristika <flor´istika 1 s> (< floora)
1. bot taimegeograafia haru, mis käsitleb teatud ala taimestikku ja selle süstemaatiliste rühmade paiknemise seaduspärasusi
2. lilleseadekunst

footbag [futbäg] (ingl „jalakott“) • sport pehme, graanulitega täidetud pall v kotike; erisugused jalatrikimängud selle palliga

formalism <formal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr formalisme)
1. formaalsuse taotlemine
2. fil vormieelistus, arusaam esteetikas, mis näeb kunstiteose väärtust selle vormis, mitte sisus, esteetiline väärtus kuulutatakse sõltumatuks teistest (nt ideoloogilistest ja kõlbelistest) väärtustest
3. mat suund matemaatikas: uuritava teooria esitamine formaliseeritud süsteemina

forte (it), lüh fmuus valjusti
forte fortissimo [forte fort·issimo] (it), lüh fffmuus ülivaljusti
forte piano [forte pjaano] (it), lüh fpmuus valjusti, selle järel kohe vaikselt

fototeek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< foto- + teek) • fotode v negatiivide süstematiseeritud kogu; selle hoidla

fundukk <fund|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< trg fındık) • bot Lõuna-Euroopast pärinev suureviljaline pähklipuu (Corylus maxima); selle vili

füsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr physiologia looduseuurimine < physis loodus + -loogia) • füsiol bioloogia haru, teadus organismi ning selle elundite ja rakkude talitlusest; organismi ja selle elundite talitlus

füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahusfarm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul

galvanoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< galvano- + -skoop) • tehn riist elektrivoolu olemasolu v selle suuna määramiseks

gambiir <gamb|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< malai gambir) • bot parke-küünisväät (Uncaria gambir), troopilise Aasia liaan madaraliste sugukonnast; farm selle lehtede ja võrsete ekstrakt; kasut parkainena ja meditsiinis kootava vahendina

gasomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< gaas1 + -meeter) • tehn laboriseade gaasi kogumiseks ja säilitamiseks ning selle mahu mõõtmiseks

geeniekspressioon <+ ekspressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< geen + ekspressioon) • biol geenis kodeeritud informatsiooni realiseerumine, selle mõju välimusele

generatiivgrammatika <+ gramm´atika 1 s> (< generatiivne) • lgv 1950–60ndatel USA-s loodud keeleteooria; selle teooria vaimus kirjutatud konkreetse keele grammatika; peab lingvistika peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust, võimet produtseerida ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mis pole veel kordagi esinenud

geobotaaniline <+ botaanili|ne -se -st 12 adj> • bot geobotaanikasse puutuv v kuuluv, taimkatte-
geobotaaniline rajoneerimineterritooriumi liigestamine selle taimkatte iseärasuste alusel

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

geofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< geo- + -fiil) • biol mullalembene, mulda elupaigana eelistav organism v selle elujärk

geokrüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + krüo- + -loogia) • geol teadus külmunud pinnasest, selle omadustest ja koostisest

geomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • mat geomeetriaga seotud, selle seadustest tulenev; geomeetria-
geomeetriline jada vt geomeetriline progressioon

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

gestageenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (ingl gestagen < ld gestare kandma + kr genos päritolu, teke)
1. füsiol kollaskehahormoonid (naissuguhormoonid)
2. farm ravimid, mis sisaldavad kollaskehahormooni progesterooni v selle sünteetilisi analooge

glatsiaal <glatsi|`aal -aali -`aali 22e s> , glatsiaalaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< ld glacialis jäine, jää- < glacies jää) • geol jääaeg, ajastik, millal suur osa Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia mandrist oli kaetud mandrijääga; selle aja kestel levis jää korduvalt (jäätumised) ja taganes sulamise tõttu, andes maad jäävaheaegadele (interglatsiaalidele)

gloss <gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (kr glōssa keel; selgitust vajav sõna)
1. tundmatu sõna v väljend; selle seletus v tõlge (eriti kreeka- v ladinakeelse) teksti ridade vahel, serval v all; (pilkav) märkus, ääremärkus, tõlgendav märkus
2. lgv sõna, väljendi v fraasi detailne grammatiline seletus
3. kirj teatav keskaegne 4-realisest motost ja neljast 10-realisest stroofist koosnev luuletus

gnoseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr gnōsis teadmine, tunnetus + -loogia), epistemoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr epistēmē teadmine) • fil tunnetusteooria, filosoofia distsipliin, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid ja meetodeid

graafika <graafika 1 s> (< kr graphikē maalikunst < graphō joonistan, kirjutan) • kunst kujutava kunsti liik, mille põhiväljendusvahendid on joon ja pms must-valge, ent ka värviline pind; jaguneb vaba- ja rakendusgraafikaks; kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste (vt ka graafiline tehnika); ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos
arvutigraafikainfo, kunst meetodid ja vahendid arvutis piltkujutiste loomiseks, salvestamiseks ja esitamiseks; nii loodud kujutised

gradoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld gradus samm, aste + -loogia) • zool õpetus loomaliikide isendite arvukuse aastatisest muutumisest e arvukuse dünaamikast, selle teguritest ja seaduspärasustest

gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega

habituatsioon <habituatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl habituation < ld habituare harjutama < habitus omadus, olemisviis) • psühh kohanemine, harjumine ärritusega sedavõrd, et selle mõju enam ei tajuta

hadž <h`adž hadži h`adži 22e s> (ar ḥajj) • relig muslimite palverännak Mekasse Kaaba pühamu juurde, üks islami tugisambaid; seitse korda vastupäeva ümber Kaaba pühamu käimine ja selle edelaosas paikneva püha musta kivi suudlemine on hadži üks peamisi rituaale

halogeenlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> • tehn hrl kvartsklaasist kolviga hõõglamp, mille väärisgaastäidis sisaldab lisandina hõõgniidiauruga reageerivat ja selle sadenemist takistavaid halogeenühendeid

heelium <h`eelium -i 19~2e s> (< kr hēlios Päike), tähis Hekeem keemiline element, järjenr 2, aatomm 4,0026, värvuseta kerge mittepõlev väärisgaas; avastati 1868. a Päikesel selle spektraaljoonte kaudu; kasut dirižaablite kestade täitmiseks, suurte elektrigeneraatorite jahutussüsteemides

heterogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hetero- + genees) • biol vanematest järsult erinevate isendite äkiline ilmumine; selle põhjal loodud liikide tekkimise teooria

hipokraatiline näoilme (ld facies Hippocratica, selle kirjeldaja, Vana-Kreeka arsti Hippokratese järgi) • med surija näoilme (silmad aukus, ninaots teravam jne)

hipoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< hipo- + teraapia) • psühh psühhoteraapia haru, mis kasutab hobustega tegelemist ja selle rahustavat mõju inimese psüühikahäirete ravis

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

holokaust <holok|`aust -austi -`austi 22e s> (ingl holocaust tapatalgud < kr holokau(s)tos täispõletusohver) • aj natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja selle okupeeritud aladel II maailmasõja eel ja ajal toimunud juudivastane terror ning juutide laushävitamine

horisont <horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr prees partits horizōn piirav, lahutav)
1. geogr vaatepiir, silmapiir, näiv piirjoon maa- v veepinna ja taevaskera vahel, esineb lagedal väljal v merel teravasti piiratud ringjoonena (näiv horisont)
2. geogr tasapind, mis antud kohas on risti vertikaalsuunaga, v ka selle tasapinna lõikejoon taevaskeraga (tõeline horisont)
3. bot, geol koosluse v ökosüsteemi ruumilise vertikaalstruktuuri element (nt võrahorisont, mullahorisont, pinnahorisont)
4. piltl silmaring, tulevikuväljavaated

hormoonpreparaat <+ prepar|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hormoon + preparaat), ka hormoonipreparaat <+ prepar|`aat -aadi -`aati 22e s> • farm looduslik hormoon v selle poolsünteetiline ja sünteetiline analoog, millel on samasugune füsioloogiline toime kui hormoonil

horoskoop <horosk|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr hōroskopos tõusumärk, sünnihetkel tõusev taevakeha või tähtkuju < hōra tund + skopeō vaatlen) • taevakehade (eeskätt planeetide) seisu teatud ajahetkel (kellegi sünnimomendil v mingi sündmuse ajal) kujutav astroloogiline tabel v skeem; selle järgi astroloogi koostatud ennustus

humanist <human|`ist -isti -`isti 22e s> • fil humanismi pooldaja v esindaja, selle eest võitleja; humaanne inimene

hüdrofiilia <+ f`iilia 1 s> (< hüdro- + -fiilia)
1. veelembesus, püüd vett ligi v endasse tõmmata
2. biol mõnede veetaimede võime tolmelda vee all
3. füsiol organismi kudede omadus vett siduda, kinni pidada, selle eritumist takistada

hüdrogeokeemia <+ k`eemia 1 s> • geol, keem hüdrogeoloogia ja geokeemia piiriteadus, uurib põhjavee keemilist koostist ja selle kujunemist ning kivimite ja põhjavee vastastikust mõju

hüdroisolatsioon <+ isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + isolatsioon) • kiht, mis kaitseb mingit tarindit, ehitist v selle osa vee kahjustava toime ja läbijooksu eest

hüdrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< hüdro- + keemia) • loodusliku vee koostist ja selle muutumist käsitlev teadusharu

hüdroülekanne <+ kanne k`ande 6 s> (< hüdro-) • tehn muundurist (pump) ja sekundaarsest jõumasinast (hüdromootor) koosnev seade, mis sisendvõlli kaudu antava mehaanilise töö arvel suurendab töövedeliku potentsiaalset ja kineetilist energiat ning muundab selle hüdromootoris uuesti mehaaniliseks tööks

hüpertroofia <+ tr`oofia 1 s> (< hüper- + -troofia) • biol, vet, med liigkasv, mingi elundi v selle osa ülemäärane suurenemine rakkude suurenemise tagajärjel; piltl haiglane liialdus. Vt ka hüperplaasia

hüpnotism <hüpnot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl hypnotism) • õpetus hüpnoosist ja selle rakendamisest; hüpnoosiga seotud nähtuste kogum

hüpoteegimaakler <+ m`aakler -i 2e s> (< hüpoteek + maakler) • maj laenuandja esindaja, kes viib laenuandja ja -võtja kokku ning saab selle eest maakleritasu

hüpoteekima <hüpot|`eekima -eegib 28 v> (< hüpoteek) • maj vara kohustuste v laenu eest tagatisena pantima selle omandusest loobumata

hüpoteekkrediit <+ kred|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hüpoteek + krediit) • maj hüpoteeklaen, pikaajaline laen, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara, laenuandja võib selle maksmata jätmise korral müüa

hüsterees <hüster|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr hystereō hilinen) • tagajärje mahajäämine selle tekitanud põhjusest; varem eksisteerinud tingimuste kestev järeltoime; füüs välismõjule alluva keha seisundi sõltuvus eelmistest seisunditest

hüsteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hysteros hilisem + -loogia), hüsteron-proteron <hüsteron-proteron hüsteroni-proteroni 19 s> (kr „hilisem varasemana“ < hysteron hilisem + proteron varasem) • kirj, loog stiilivõte v loogikaviga, milles sõna v lause, mis ajalises järjestuses peaks järgnema teisele, asetatakse selle ette

identifitseerima <identifits|`eerima -eerib 28 v> (keskld identificare < identiteet + ld facere tegema), identima <id`entima idendib 28 v>
1. (midagi millegagi) samastama, samasust konstateerima v kindlaks tegema; identsust kindlaks tegema, millenagi ära tundma
2. jur kriminalistikas ja kohtumeditsiinis objekti tunnuseid võrdlema ja selle põhjal samasuse esinemist v puudumist järeldama
3. sõj sihtmärki tuvastama

immanentne <imman`ent|ne -se 2 adj> (< ld prees partits immanens) • fil seesolev, mingile nähtusele seesmiselt omane, selle loomusest tulenev

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioonmaj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

immunogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< immuno- + genees) • med antigeeni v haigusetekitaja omadus põhjustada immuunreaktsiooni ja selle tulemusena immuunsust

immunoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< immuno- + teraapia) • med immuunravi, ravimeetod, millega mõjutatakse organismi immuunsüsteemi: reguleeritakse, pidurdatakse, stimuleeritakse v korvatakse ajutiselt selle häirunud osa talitlust

implikatuur <implikat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld implicare sisse mähkima, ühendama) • lgv keelelise väljendi kasutuse põhjal tehtav selle otsesest tähendusest erinev v sellele midagi lisav järeldus (nt suhtlusimplikatuur)

improvisatsioon <improvisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it improvvisazione < improviseerima) • ettevalmistamatult millegi tegemine v korraldamine, improviseerimise tulemus; hetkevaimustuses luuletuse, muusikapala (eriti džässis), kõne vm loomine selle esitamise ajal; selliselt loodud luuletus, muusikapala, kõne vm

infarkt <inf|`arkt -arkti -`arkti 22e s> (uusld infarctus < ld infarcire sisse v täis toppima) • med arteriaalse vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame, aju, kopsu vm elundi v selle osa kärbus; põhjuseks on enamasti elundit varustava arteri umbumine trombi v emboliga

infootsisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • info info (1) säilitamise ja selle seast vajalike andmete kiiresti leidmise vahendite kogum; infootsisüsteemi põhiosa on andmebaas, mis sisaldab objektide (dokumentide, tööstustoodete vms) kindlate reeglite kohaselt koostatud kirjeldusi e otsikujusid

infopoi <+ p`oi 26 s> (< info) • mer autonoomne poi hüdroloogilise info registreerimiseks ning selle edastamiseks raadio v teiste sidekanalite kaudu

informaatika <informaatika 1 s> (< informatsioon) info
1. valdkond, mis hõlmab informatsiooni töötlemist ning selle tarvis meetodite ja tehniliste vahendite loomist; ka vastav teadusharu
2. teadusinfo teooria, teadusharu, mis uurib teaduses, tehnikas ja praktilises tegevuses saadud infot

infoteooria <+ te`ooria 1 s> (< info + teooria) • küberneetika haru, mis uurib info edastamise ja muundamise üldisi seaduspärasusi ning tegeleb selle mõõtmise probleemidega

in hoc signo vinces [in hook signo vintses] (ld) • selle lipu (v märgi) all võidad

inkasso <ink´asso 16 s> (it incasso < incassare inkasseerima) • maj raha sissenõue, kliendi korraldusel temal saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli vm dokumendi alusel ja selle summa kliendi pangaarvele kandmine
inkassofirmamaj võlgade sissenõudmisega tegelev firma

inkrustatsioon <inkrustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld incrustatio katmine (hrl marmoriga) < in- + crusta koor, koorik)
1. kunst panustehnika, mille puhul pehmesse kõvastuvasse materjali (kips, kitt) surutakse kõvast materjalist (luu, puu, klaas, kivi) killud mitmevärvilise mustri saamiseks (vt ka intarsia, marketrii); selles tehnikas kaunistus
2. tekst valgetikandi kaunistamine sisseõmmeldavate pitsmotiivide ja vahepitsidega
3. geol õhuke mineraalne koorik v selle tekkimine kivimeil, fossiilidel vm
4. med lubjastumine, kivistumine


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur