[VSL] Võõrsõnade leksikon

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

adhereeruma <adher`eeruma 27 v> (ld adhaerere) • füüs molekulaarjõudude toimel millegi külge kinni jääma, kleepuma

adherentne <adher`ent|ne -se 2 adj> (< ld adhaerere, prees partits adhaerens kinni jääma, kleepuma) • füüs molekulaarjõudude toimel külgeliituv, kleepuv

adhesiivne <adhes`iiv|ne -se 2 adj> (uusld adhaesivus < ld adhaerere, perf partits adhaesus kinni jääma, kleepuma) • füüs kleepuv, kleepjas; liite-

adhesioon <adhesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld adhaesio külgetõmbumine < adhaerere, perf partits adhaesus kinni jääma, kleepuma) • füüs külgekleepumine, molekulaarjõud kehade kokkupuutepindade vahel (põhjustab nt vee kleepumist klaasile); med elundite pindade kokkukleepumine põletiku puhul. Vt ka kohesioon

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

arest <ar`est aresti ar`esti 22e s> (keskld arrestum < arrestare kinni pidama < ad- + ld restare jääma) • jur vahistamine, vahi alla võtmine, eelvangistus; vahi all pidamine, lühiajaline vabadusekaotuslik karistus
varaarest • jur vara keelu alla seadmine, kohtulik keeld vara käsutada

arreteerima <arret|`eerima -eerib 28 v> (pr arrêter < keskld arrestare < ad- + restare jääma)
1. jur vahistama, vahi alla võtma
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (nt kaalukangi) peatama, fikseerima, vt ka arretiir

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

bratše <bratše 16 s> (sks Bratsche < it viola da braccio) • muus altviiul, viiulist puhta kvindi võrra madalam, täidab keelpillide rühmas aldi osa. Vt ka vioola

butafooria <butaf`ooria 1 s> (< it buttafuori (näitlejaid lavale saatev) lavastajaabi < buttare viskama, loopima + fuori välja) • teater ehtsaid esemeid matkivad lavatarbed; matkis, ainult näitamiseks v reklaamiks kasutatavad ebaehtsad esemed; piltl pudi-padi, rämps, võlts toredus

degraa <degr`aa 26 s> (pr dégras) • parkerasv, oksüdeerunud kalarasv (rääs), kasut nahkade parkimisel

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

elimineeruma <elimin`eeruma 27 v> (< elimineerima) • kõrvalduma, eemalduma, välja jääma

enkoomion <enk`oomion -i 19~2e s> (kr enkōmion) • aj, kirj kiidulaul, (kedagi) ülistav luuletus, kõne v kirjutis Vana-Kreekas ja -Roomas

eponüüm <epon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr epōnymos nime andev < epi- + -onüüm) • aj riigiametnik v preester, kelle nimega märgiti aastat: Ateenas arhont, Spartas efoor, Roomas konsul; lgv isiku nime järgi loodud mõistenimetus (nt Reiteri sündroom)

etioleeruma <etiol`eeruma 27 v> (pr s´étioler) • bot valguse puudusel kahvatuks jääma (taimede kohta)

glossograafia <+ gr`aafia 1 s> (< gloss + -graafia) • aj vananenud v haruldaste sõnade seletamine vanaaja Kreekas ja Roomas

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

inkubatsioon <inkubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld incubatio lebamine; haudumine)
1. aj Vana-Kreekas ja Roomas tava magada templis, et saada jumalailt ilmutust v tervistust
2. biol haudeaeg
3. põll linnumunade v kalamarja hautamine inkubaatoris
inkubatsiooniperiood • med lõimetusaeg, peiteaeg, nakkushaiguse esimene järk, aeg tõvestavate mikroobide toime algusest esimeste haigustunnuste ilmnemiseni

invaliidistuma <invaliidistuma 27 v> • invaliidiks muutuma, vigaseks jääma

kliine <kliine 16 s> , klinee <klin`ee 26i s> (kr klinē voodi, lamamis- v magamisase) • aj Vana-Kreekas ja -Roomas levinud kõrgema peatsiga ase, kus peale puhkamise ka söödi-joodi. Vt ka trikliinium

konservuma <kons`ervuma 27 v> , konserveeruma <konserv`eeruma 27 v> • konserviks muutuma; seiskuma, muutumatuks jääma

kurgaan <kurg|`aan -aani -`aani 22e s> (vn курган < turgi k-d kindlus) • kääbas, kalme, küngas

linoollõige <+ lõige l`õike 6 s> • kunst kõrgtrükimenetlust kasutav graafikatehnika; graafiline kunstiteos, mille saamiseks lõigatakse linoleumplaadil sügavamaks need kohad, mis peavad tõmmisel jääma valgeks, ülejäänud pind kaetakse trükivärviga

mankeerima <mank|`eerima -eerib 28 v> (pr manquer) • (põhjuseta) puuduma, ära jääma; hooletusse jätma, eirama

massipsühhoos <+ psühh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< mass + psühhoos) • psühh suures rühmas sisemiste regulatsiooniseoste katkemise v moondumise korral tekkiv grupiteadvuse seisund, mida iseloomustab inimeste võimetus olukorda arukalt hinnata ja kooskõlastatult tegutseda

mestnitšestvo <mestn´itšestvo 1 s> (vn местничество < место koht) • aj kohajärgsus, vanas Vene riigis XV–XVII s kehtinud kord, mille järgi Moskva suurvürst (hiljem tsaar) määras riigiametisse bojaare sõltuvalt nende päritolust ja esivanemate teenetest

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

orgia <`orgia 1 s> (kr) • aj Vana-Kreekas usuline pidu veinijumala Dionysose (Roomas Bacchuse) auks ekstaatilise tantsu ja muusikaga, bakhanaal; piltl ohjeldamatu joomapidu, meeletu prassing

pankrotistuma <pankr´otistuma 27 v> • maj pankrotti jääma v minema

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

pensioneeruma <pension`eeruma 27 v> • pensionile jääma

perifrastiline <perifr´astili|ne -se -st 12 adj> • kirj ümberütlev, teiste sõnadega väljenduv, perifraasi kaudu avalduv
perifrastiline verb • lgv pöördelises vormis verbi ühend käändelises vormis verbiga, nimisõnaga v abimäärsõnaga; sisult sarnane tuletisega, nt läheb mööda – möödub
perifrastiline verbivorm • lgv olema-verbi ühend mingi muu käändelise verbivormiga kui nud- ja tud-kesksõna v mingi muu suhteliselt sisuvaese verbi, nt saama, jääma, pidama jm ühend käändelise vormiga; juhul kui see ühend on regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogilise tunnusega, s.o tegumoe, kõneviisi-, aja- vms tähendust, nt Ta pidi Tartus elama

persisteerima <persist|`eerima -eerib 28 v> (ld persistere) • püsima, säilima, kindlaks jääma

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

rapsodomantia <rapsodom`antia 1 s> (< kr rhapsōidos rapsood + manteia ennustus) • värssennustus Vana-Kreekas ja -Roomas

remanents <reman|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl remanence < ld remanere alles jääma) • füüs jääkmagneetumus

resideerima <resid|`eerima -eerib 28 v> (keskld residere elama, asuma < ld istuma jääma) • elama, asuma; kasut pms kõrgemate võimukandjate, diplomaatide v ajakirjanike kohta

sacra via [sakra via] (ld püha tee) • Roomas triumfitee

sancta sanctorum [sankta sanktoorum] (ld pühadest pühim) • relig kõige püham paik (nt Jeruusalemma templis); paavsti kabel Lateraani palee juures Roomas

si vivis Romae, Romano vivito more [si viivis roome romaano viivito moore] (ld) • kui elad Roomas, ela Rooma kombe kohaselt

sopka <sopka 16 s> (vn сопка) • geogr küngas, ümara tipuga mägi v metsatu mäetipp Siberis ja Kaug-Idas; väike kustunud vulkaan Kamtšatkal ja Kuriilidel; arheol kuplikujuline kõrge kääbas, mille jalamil on kiviring

sotsiomeetria <+ m`eetria 1 s> (< sotsio- + -meetria) • psühh sotsiaalpsühholoogia meetod, mis põhineb isikutevaheliste suhete ja isiku asendi uurimisel rühmas, keskendudes valikutele ja nendega seotud dünaamikale

stabiliseeruma <stabilis`eeruma 27 v> • stabiilseks muutuma, püsituma, teatud tasemele püsima jääma

staier <st`aier -i 2e s> (ingl stayer vastupidav inimene < stay püsima, jääma) • sport pikamaajooksja, -ujuja vm suurt vastupidavust nõudva spordiala harrastaja

subsisteerima <subsist|`eerima -eerib 28 v> (ld subsistere paigale jääma, ellu jääma, olema) • kestma, püsima; elatusvahendit evima

subsistents <subsist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld subsistentia substants, hüpostaas < subsistere paigale jääma, ellu jääma, olema) • elatusvahend, peatoidus

žalnik <žalnik -u 2 s> (vn жальник < vanavn жаль haud) • aj maapinnal kiviringiga tähistatud maahaud v madal kääbas, kalmevormina kasutusel XI–XVI s ja hiljemgi idapoolsetel läänemeresoomlastel jt

traan <tr`aan traani tr`aani 22e s> (sks Tran) • rääs, vaalast, hülgest jt mereloomade pekist saadav õlijas rasv