[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

alströmeeria <alström`eeria 1 s> (< pn C. Alströmer, Rootsi loodusteadlane, 1736–94) • bot inkaliilia, püsikute perekond (Alstroemeria) amarülliliste sugukonnast, kasvab troopilises ja lähistroopilises Lõuna-Ameerikas

bilbergia <bilb`ergia 1 s> (< pn G. J. Bilberg, Rootsi botaanik, 1772–1844) • bot troopilises Ameerikas kasvav taimeperekond (Billbergia) bromeelialiste sugukonnast; kasut ka toas amplitaimena

bromeelialised pl <brom`eeliali|ne -se -st 12 s> (< pn O. Bromel, Rootsi botaanik, 1639–1705) • bot troopilise Ameerika üheiduleheliste rohttaimede sugukond (Bromelia), millesse kuuluvad ka ananassilised

buffet [büf·e] (pr) • kok Rootsi laud, serveerimisviis, mille puhul toidud ja joogid pannakse lauale, kust iga sööja valib endale soovitu ise

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus 4/4-taktimõõtu tähistav märk

daalia <d`aalia 1 s> (< pn A. Dahl, Rootsi botaanik, 1751–89), ka jorjen <j`orjen -i 2e s> (< pn J. G. Georgi, Saksa botaanik, 1729–1802) • bot Mehhikost pärinev taimeperekond (Dahlia) korvõieliste sugukonnast; aeddaaliast on iluaianduses aretatud üle 10 000 daaliasordi

erbium <`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Erkeem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 68, aatomm 167,26; koosneb 6 isotoobist

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

intimism <intim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld intimus sisemine, sisim) • kunst suund Rootsi loodusmaalikunstis XX s alguses

kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis

kleveiit <kleve|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn P. T. Cleve, Rootsi keemik, 1840–1905) • geol mineraal, uraniniidi erim, mis peale uraani ja raadiumi sisaldab ka muid haruldasi muldmetalle

nobeelium <nob`eelium -i 19~2e s> (< pn A. Nobel, Rootsi tööstur, 1833–96), tähis Nokeem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 102

ongström <`ongström -i 2e s> (< pn A. J. Ångström, Rootsi füüsik, 1814–74), tähis Åfüüs mittesüsteemne pikkusühik, 1 ongström = 10–10 m, kasut pms spektromeetrias ja molekulaarsete suuruste mõõtmisel

postpositiivne <+ posit`iiv|ne -se 2 adj> (ld postpositivus < postponere järele panema) • lgv järele asetatav, lõppu liidetav
postpositiivne artikkellgv sõna lõppu liituv määrav artikkel (nt rootsi, bulgaaria v rumeenia keeles)

retrofleks <retrofl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< retro- + ld flexus kõverdatud) • lgv üles ja hambasompudest tahapoole painutatud keeletipuga hääldatav häälik, nt d rootsi ja soome keeles

Riksdag pn (rts riigipäev) • pol Rootsi parlament

siivert <siivert -i 2e s> (< pn R. M. Sievert, Rootsi füüsik, 1896–1966), tähis Svfüüs, biol kiirituse biodoosi mõõtühik

skandinavism <skandinav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Skandinaavia) • pol Taani, Norra, Rootsi, Islandi ja ka Soome ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille eesmärk on Skandinaavia maade riiklik, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline lähendamine v ühendamine; tekkis XIX s alguses akadeemilise liikumisena Rootsis

svekofenniidid pl <svekofenn|`iid -iidi -`iidi 22e s> (sks Svekofenniden < ld Suecia Rootsi + Fennia Soome) • geol varaaguaegkonnas tekkinud pms ida–läänesuunalised kurrutusvööndid Fennoskandia kilbil ning Ida-Euroopa platvormi aluskorras

šeliit <šel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn C. W. Scheele, Rootsi keemik, 1742–86) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud hallikasvalge, kollane v pruun mineraal, koostiselt kaltsium-volframaat, oluline volframimaak

terbium <t`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Tbkeem haruldane keemiline element, järjenr 65, aatomm 158,9254; hõbevalge pehme metall, leidub mineraalides

tetrapakend <+ pakend -i 2e s> (pn Tetra Pak, Rootsi firma) • nelitahukaline toiduaine- (pms joogi-) pakend

torberniit <torbern|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn T. O. Bergman, Rootsi keemik, 1735–84) • miner uraanivilk, roheline uraanimineraal

torpar <t`orpar -i 2e s> (soome torppari < rts torpare) • aj Rootsi ja Soome kehviktalupoeg, lähedane Eesti popsile

öör <`öör ööri `ööri 22e s> (rts öre, taani, norra øre, isl eyrir < ld aureus) • maj Rootsi, Norra, Taani ja Islandi münt, 1 öör = 1/100 krooni (2)

üterbium <üt`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Ybkeem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 70, aatomm 173,04; helehall metall, ühendeid kasut eriklaaside ja keraamika valmistamisel ning luminofoorides

ütrium <`ütrium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Ykeem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 39, aatomm 88,9059; helehall pehme metall, ühendeid kasut kõrgtehnoloogias


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur