[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

enkoomion <enk`oomion -i 19~2e s> (kr enkōmion) • aj, kirj kiidulaul, (kedagi) ülistav luuletus, kõne v kirjutis Vana-Kreekas ja -Roomas

eponüüm <epon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr epōnymos nime andev < epi- + -onüüm) • aj riigiametnik v preester, kelle nimega märgiti aastat: Ateenas arhont, Spartas efoor, Roomas konsul; lgv isiku nime järgi loodud mõistenimetus (nt Reiteri sündroom)

glossograafia <+ gr`aafia 1 s> (< gloss + -graafia) • aj vananenud v haruldaste sõnade seletamine vanaaja Kreekas ja Roomas

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

groteskne <grot`esk|ne -se 2 adj> (it grottesco < grotta koobas) • veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav

grott <gr`ott groti gr`otti 22e s> (it grotta < kr kryptē võlv) • looduslik suure avaga maa-alune koobas; nišitaoline koobas kaljuseinas; ka tehiskoobas

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

inkubatsioon <inkubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld incubatio lebamine; haudumine)
1. aj Vana-Kreekas ja Roomas tava magada templis, et saada jumalailt ilmutust v tervistust
2. biol haudeaeg
3. põll linnumunade v kalamarja hautamine inkubaatoris
inkubatsiooniperioodmed lõimetusaeg, peiteaeg, nakkushaiguse esimene järk, aeg tõvestavate mikroobide toime algusest esimeste haigustunnuste ilmnemiseni

kavern <kav|`ern -erni -`erni 22e s> (ld caverna koobas, õõs)
1. med tühik, õõs, mis tekib elundi kudede lagunemise tõttu mingi haiguse, nt tuberkuloosi, mädapõletiku vm tagajärjel
2. geol tühik kivimis

kavernikool <kavernik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld caverna koobas, õõs + colere harima, elama) • biol pimeduses, enamasti koopas elutsev organism

kavernotoomia <+ t`oomia 1 s> (< ld caverna koobas, õõs + -toomia) • med, aj kaverni avamine läbi rindkere seina; XVIII s kopsutuberkuloosi ravis kasutusele võetud operatsioonimeetod

kliine <kliine 16 s> , klinee <klin`ee 26i s> (kr klinē voodi, lamamis- v magamisase) • aj Vana-Kreekas ja -Roomas levinud kõrgema peatsiga ase, kus peale puhkamise ka söödi-joodi. Vt ka trikliinium

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

orgia <`orgia 1 s> (kr) • aj Vana-Kreekas usuline pidu veinijumala Dionysose (Roomas Bacchuse) auks ekstaatilise tantsu ja muusikaga, bakhanaal; piltl ohjeldamatu joomapidu, meeletu prassing

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

rapsodomantia <rapsodom`antia 1 s> (< kr rhapsōidos rapsood + manteia ennustus) • värssennustus Vana-Kreekas ja -Roomas

sacra via [sakra via] (ld püha tee) • Roomas triumfitee

sancta sanctorum [sankta sanktoorum] (ld pühadest pühim) • relig kõige püham paik (nt Jeruusalemma templis); paavsti kabel Lateraani palee juures Roomas

si vivis Romae, Romano vivito more [si viivis roome romaano viivito moore] (ld) • kui elad Roomas, ela Rooma kombe kohaselt

speleobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr spēlaion koobas + bioloogia) • biol koopaelustikku uuriv bioloogia haru

speleoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr spēlaion koobas + -loogia) • geol koopateadus; käsitleb koopaid, nende otsimist, ehitust, tekkimist ja arenemist

speleoteem <speleot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr spēlaion koobas + thema pandu < tithēmi panen) • geol karstikoobastes keemiliselt tekkinud sete, millest moodustuvad näiteks stalaktiidid ja stalagmiidid

speleoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< kr spēlaion koobas + teraapia) • med koopakliimaravi, karstikoobaste ja endiste soolakaevanduste mikrokliima rakendamine bronhiaalastma ja kõrgvererõhktõve raviks

troglodüüt <troglod|`üüt -üüdi -`üüti 22e s> (kr trōglodytēs < trōglē urg, koobas + dyō lähen sisse) • koopaelanik, ürginimene


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur