[VSL] Võõrsõnade leksikon

Agnus Dei [agnus de˛i] (ld Jumala Tall, st Kristus) • relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) viimane osa; kunst aupaistega, hrl risti v ristilipu ja armulauakarikaga Kristust sümboliseeriv lambatalle kujutis kunstis IV–XVI s

deambulatoorium <deambulat`oorium -i 19~2e s> (keskld deambulatorium < ld deambulare jalutama, ringi käima) • arhit sammaskäik; kooriümbriskäik (kirikus); risti- e ringkäik (kloostri siseõues)

diaheliotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + heliotropism) • bot taimede ööpäevane kasvuliikumine: lehelaba asetumine päeva jooksul kogu aeg päikesekiirtega risti. Vt ka paraheliotropism

diamagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + magnetism) • füüs paljude ainete omadus avaldada magnetjõududele suuremat takistust kui tühi ruum; diamagnetiline materjal püüab magnetjõujooni eemale tõugata ja asetuda nii, et tema piklik külg oleks jõujoontega risti. Vastand paramagnetism

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

experimentum crucis [eksperim·entum krutsis] (ld „risti katse“) • otsustav katse e eksperiment

geoid <ge`oid geoidi ge`oidi 22e s> (< geo- + -oid) • astr geomeetriline keha, mis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule; geoidi pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga

horisont <horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr prees partits horizōn piirav, lahutav)
1. geogr vaatepiir, silmapiir, näiv piirjoon maa- v veepinna ja taevaskera vahel, esineb lagedal väljal v merel teravasti piiratud ringjoonena (näiv horisont)
2. geogr tasapind, mis antud kohas on risti vertikaalsuunaga, v ka selle tasapinna lõikejoon taevaskeraga (tõeline horisont)
3. bot, geol koosluse v ökosüsteemi ruumilise vertikaalstruktuuri element (nt võrahorisont, mullahorisont, pinnahorisont)
4. piltl silmaring, tulevikuväljavaated

horisontaalne <horisont`aal|ne -se 2 adj> (< horisont) • rõhtne, rõht-, horisondi suunaga paralleelne, risti maakera raskusjõu suunaga

I. N. R. I. {lüh ld sõnadest Iesus Nazarenus Rex Iudaeorum Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas} • relig tähed ristilöödud Jeesuse risti küljes, tema süütahvel

intensiivsus <intens`iivsus -e 11~9 s> (< intensiivne) • pingsus, tõhusus; tugevus; füüs kiirguse v heli intensiivsus on energiahulk, mis ajaühikus langeb kiirguse v heli levimise suunaga risti olevale pindalaühikule

karling <karling -u 2 s> (ingl carline, carling) • mer laevateki all piimidega risti asetsev tugitala

kroitser <kr`oitser -i 2e s> (sks Kreuzer < Kreuz rist, mündil kujutatud risti järgi) • aj Saksamaal, Austrias ja Poolas käibel olnud hõbedast v vasest väikemünt

kvadrant <kvadr|`ant -andi -`anti 22e s> (ld quadrans, gen quadrantis veerand)
1. mat risti olevate raadiustega eraldatud ringi veerand (ringi kvadrant) v ristsirgetega eraldatud tasandi veerand (tasandi kvadrant)
2. astr omaaegne riist taevakehade nurkkõrguse määramiseks
3. sõj seade suurtüki tõstenurkade õigsuse kontrollimiseks
4. tehn nurkkang (kaalu osa)

mast2 <m`ast masti m`asti 22e s> (vn масть looma (karva) värvus) • sama eraldusmärgiga kaardid mängukaardipakis; on olemas neli masti: risti, poti e pada, ärtu ja ruutu

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

normaal- • normaalne, normikohane, normiks olev
normaalelement • püsiva elektromotoorjõuga galvaanielement
normaalhind maj
1. harilik hind, mida mingi kauba eest kõikjal nõutakse
2. normihind, mis on tuletatud teatavatest normidest
normaalkool • ped pms algkooliõpetajaid ettevalmistav õppeasutus Prantsusmaal jm
normaallahus • keem lahus, mille kontsentratsioon on väljendatud grammekvivalentides ühe liitri kohta
normaalpuistu • mets mudelpuistu, optimaalse arengu ja tihedusega puistu
normaalrõhk • tehn, füüs üheatmosfääriline rõhk
normaaltasand • mat joone punkti läbiv tasand, mis on risti joone puutujaga selles punktis
normaaltingimused pl • füüs kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks
normaalvõnkumised pl • füüs normaalmoodid2, jäävate parameetritega lineaarse dünaamilise süsteemi lihtsaimad harmoonilised omavõnkumised

ogiivid pl <og`iiv ogiivi og`iivi 22e s> (< pr ogive teravkaar) • geol laiad tumedad ja heledad vaheldumisi asetsevad vöödid liustiku pinnal; paiknevad liustiku liikumissuunaga risti

ortogonaalsus <ortogon`aalsus -e 11~9 s> (< ortogonaalne) • risti olemine; mat perpendikulaarsuse mõiste üldistus

perpendikulaarne <perpendikul`aar|ne -se 2 adj> (< ld perpendicularis) • risti olev, rist-; ristloodne (püstsihiga täisnurgi)

perpendikulaarsus <perpendikul`aarsus -e 11~9 s> (< perpendikulaarne) • risti olek, ristseis

traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt

transept <trans|`ept -epti -`epti 22e s> (< trans- + ld saeptum tara, aed) • arhit ristlööv, risthoone, kiriku pikihoonet risti läbiv osa; võib olla ühe- v mitmelööviline. Vt ka basiilika

transversaalne <transvers`aal|ne -se 2 adj> (keskld transversalis < ld transvertere kõrvale pöörama) • põigitine, põiki v risti kulgev

transversaalsus <transvers`aalsus -e 11~9 s> (< transversaalne) • põigitisus, põigiti v risti olek

traväär <trav|`äär -ääri -`ääri 22e s> (< pr travers vildakus, kalle < ld transversum ristisuund; risti, põiki) • sport ratsahobuse liikumine, külg ees

veersekk <+ s`ekk seki s`ekki 22e s> (sks Quersack < quer risti, põiki + Sack kott) • etn õlal kantav pikk kaksikkott, mille ava on keskel ja otsad ripuvad teine teisel pool õlga; veersekki kandsid pms kerjused ja teekäijad XIX s-ni

vertikaal <vertik|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld verticalis tipu-, kõrgeim < ld vertex keeris, poolus, tipp) • astr taevaskeral suurring, mis läbib seniidi, olles risti horisondiga; mat püstsirge, püstjoon