[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

agent <ag`ent agendi ag`enti 22e s> (ld agens riigiametnik, Rooma keisririigi ajal < agere tegema, tegutsema)
1. kellegi huvides v volitusel talitav isik, nt ettevõtte esindaja; vahetalitaja
2. salakuulaja
3. kunst, info meediumikunstis personaalne digitaalne abiline, teise põlvkonna tehisintellekt
4. lgv tegija, semantiline roll; tähistab lauses tegevuse aktiivset elluviijat, vt ka patsient (2)

brauniit <braun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. Braun, Saksa riigiametnik, 1790–1872) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud pruunikasmust mangaanimineraal, koostiselt mangaanoksiidsilikaat

comes [komes] (ld kaaslane)
1. aj hilisantiigis kõrge riigiametnik, varakeskajal piirkonna asevalitseja, krahv
2. muus vt risposta

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

drots <dr`ots drotsi dr`otsi 22e s> (rts) • aj kõrgem riigiametnik Skandinaavia riikides keskaja lõpupoole. Vt ka drott

ediil <ed`iil ediili ed`iili 22e s> (ld aedilis) • aj Vana-Roomas kõrgem riigiametnik, valvas avaliku korra, templite ja veevärgi ehitamise ja hooldamise, teede, turgude ning avalike mängude järele. Vt ka kuruulsed ametnikud

eponüüm <epon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr epōnymos nime andev < epi- + -onüüm) • aj riigiametnik v preester, kelle nimega märgiti aastat: Ateenas arhont, Spartas efoor, Roomas konsul; lgv isiku nime järgi loodud mõistenimetus (nt Reiteri sündroom)

kindralprokurör <+ prokurör -i 19 s> (< kindral- + prokurör) • aj Venemaal a-st 1772 Senati juht, kõrgeim riigiametnik, kellele kuulus järelevalve riigiaparaadi tegevuse seaduslikkuse üle; jur mõnes riigis kassatsiooni- v apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

kvestor <kv`estor -i 2e s> (ld quaestor)
1. aj Vana-Rooma riigiametnik, kelle halduses oli riigikassa ja riigiarhiiv, provintsis rahandusasjad
2. Euroopa Parlamendi saadik, kes vastutab parlamendiliikmeid ja nende töötingimusi puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

mandariin1 <mandar|`iin -iini -`iini 22e s> (port mandarim < sanskr mantrī nõunik) • aj Vana-India v feodaalse Hiina riigiametnik

ombudsman <ombudsman -i 19 s> (rts volinik, usaldusmees) • jur, pol õigusvahemees, riigiametnik, kelle pädevusse kuulub elanike kaebuste alusel riigiasutuste ja ametiisikute tegevuse seaduslikkuse uurimine ja ahistatute õiguste taastamine
lasteombudsmanlaste õigusi kaitsev sõltumatu riigiametnik

preetor <pr`eetor -i 2e s> (ld praetor) • aj Vana-Roomas kõrgem riigiametnik õigusemõistmise alal; provintsi asehaldur

sufeet <suf|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld sufes < hbr < foiniikia) • aj Kartaago kõrgeim riigiametnik; juhatas senatit ja rahvakoosolekut ning mõistis õigust

tribuun <trib|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld tribunus) • aj Vana-Rooma riigiametnik ja ohvitser; piltl oraator, kirglik rahva õiguste eest võitleja
rahvatribuunaj esialgu plebeide, hiljem kõigi kodanike huvide kaitsja
sõjatribuunaj leegioni (1) kõrgem ohvitser

tšinovnik <tšin´ovnik -u 2 s> (vn чиновник < чин auaste, amet, ametnik) • aj (tsaariaegne) riigiametnik; piltl formalist, bürokraat, tähenärija (halvustavalt)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur