[VSL] Dictionary of Foreign words

atlass <`atl|`ass -assi -`assi 22e s> (< ar aṭlas sile) • tekst paremalt poolt sile ja läikiv (siid)riie

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

brokaat <brok|`aat -aadi -`aati 22e s> (it broccato) • tekst tihe raske (siid)riie rikkaliku kuld- v hõbeniitidega läbikootud v värvilise mustriga
brokaatpaber • värviline kuld- v hõbemustriga paber

buckram [bakrəm] (ingl < it bucherame) • tekst kare puuvill- v linane riie, mida on tugevuse saamiseks töödeldud; kasut nt raamatute köitmisel

buklee <bukl`ee 26i s> (< pr bouclé kähar, keerdus) • tekst sõlmelisest ja aasalisest lõngast kootud villane v puuvillane riie

damast <dam|`ast -asti -`asti 22e s> (< pn Damaskus) • tekst siid-, villane, puuvillane v linane toimne riie suure sissekootud lillmustriga, kasut mööbli-, kardina- jm riideks

denim <denim -i 2e s> (ingl < de + pn Nîmes, Prantsusmaa linn) • tekst toimne riie teksarõivaste õmblemiseks

drapp <dr`app drapi dr`appi 22e s> (pr drap kalev < keskld drappus) • tekst ühe-, poolteise- v kahekordne tugevasti vanutatud villane v poolvillane riie

drell <dr`ell drelli dr`elli 22e s> (sks mrd Drell) • tekst sissekootud ruudulise, triibulise v kalasabamustriga tugev linane v puuvillane riie

džörsi <džörsi 16 s> (< ingl pn Jersey, saar La Manche'i väinas)
1. tekst trikootaoline kootud siid-, villane v tehiskiust riie (polüester, elastaan)
2. põll veisetõug

fai <f`ai 26 s> (pr faille) • tekst keskmise paksusega tihe ripsisarnane siid- v villane riie; pikk must siidpearätt

frotee <frot`ee 26i s> , froteeriie <+ riie r`iide 6 s> (sks Frottee, Frotté < pr frotter hõõruma) • tekst puuvillane v linane riie, mida ühelt v mõlemalt poolt katavad väikesed aasad; froteest tehakse supelmantleid, käterätikuid jm

gaas2 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaze < pn Gaza, linn Palestiinas) • tekst hõre võrgutaoline linane, siid- vm riie

grisett <gris|`ett -eti -`etti 22e s> (pr grisette odav hall riie) • vabade elukommetega noore linnaneiu (õmblejanna, müüjatari jne) tüüp Prantsuse kirjanduses

kanvaa <kanv`aa 26 s> (pr canevas < ld cannabis kanep) • tekst hõreda labase koega tärgeldatud riie (tarvit pms tikkimisel)

kašmiir <kašm|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Kashmir, piirkond Indias) • tekst algselt kašmiiri kitse ülipeenest villast kootud sall v mõni muu ese; tänapäeval ka õhuke sile ühevärviline v trükimustriline, hrl peenest kammvillasest lõngast valmistatud toimse sidusega riie

khaki <khaki 16 s> (< urdu, prs khākī tolmune < khāk tolm) • tekst rohekaskollane puuvill- v villane riie; sellest materjalist, seda värvi (sõjaväe)riietus

klokee <klok`ee 26i s> (pr cloqué) • tekst kublalise pinnaga riie

kloot <kl`oot kloodi kl`ooti 22e s> (ingl cloth riie) • trük raamatukaante pealispinnamaterjal, mida on töödeldud nii, et liim ei tungi sellest läbi

kord <k`ord kordi k`ordi 22e s> (vn корд < ingl cord, pr corde nöör < ld chorda pillikeel < kr chordē sool(e)) • tekst jämedate reljeefsete pikitriipudega ühevärviline riie

koverkot <koverk|`ot -oti -`otti 22e s> (vn коверкот < ingl covert coat keep) • tekst villane v puuvillane toimse sidusega riie, mille lõimelõng on kaht värvi lõngast korrutatud ja koelõng on tumedam ning ühekordne

kreponett <krepon|`ett -eti -`etti 22e s> • tekst värvitud krepikoeline riie

krepp <kr`epp krepi kr`eppi 22e s> (pr crêpe)
1. tekst õhuke krobelise pinnaga riie
2. kok Prantsuse ülepannikook
krepp-paber • peenekrookeline õhuke ilupaber

krimpleen <krimpl|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ingl pn Crimplene, tootenimi) • tekst erimenetluste abil kähardatud ning seega kohevaks ja venivaks tehtud lavsaanlõng ning -riie

krinoliin <krinol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr crinoline < ld crinis juus + linum linane riie) • tekst võrudega kellukakujuliselt kohevil hoitav (alus)seelik XIX s

kutiil <kut|`iil -iili -`iili 22e s> (pr coutil) • tekst tugev tihedakoeline kalasabamustriline (hrl puuvillane) riie, kasut nt korsettide valmistamiseks

lamee <lam`ee 26i s> (sks Lamé < pr lamer liistakute v plaadikestega varustama < lame liistak, plaadike) • tekst ühelt poolt krobeline, teiselt poolt läikiv, vahel metall-lõngadega läbikootud atlass-sidusega (siid)riie eriti õhtukleitideks v teatrikostüümideks

lasting <lasting -u 2 s> (ingl kestev, püsiv), prunell <prun|`ell -elli -`elli 22e s> (pr prunelle) • tekst atlass-sidusega tihe riie

lüster <l`üst|er -ri 2e s> (pr lustre)
1. küütleva pinnaga klaas v portselan, sellise pinnaga ese
2. tekst küütleva pealispinnaga labane, puuvillase lõime ja kammvillase koega riie

mantoo <mant`oo 26i s> (pr manteau < ld mantellum riie, mantel) • tekst lai, ringilõikeline naistemantel; XVII–XVIII s kaheosaline lahtiste hõlmadega kleit

marengo <mar´engo 16 s> (pr < pn Marengo, Loode-Itaalia küla) • tekst kalevitaoline must valgete kiududega riie, meeste ülikonna- v mantliriie

melanž <mel|`anž -anži -`anži 22e s> (pr mélange segu)
1. keem kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe segu
2. tekst mitmest eri värvi kiust kedratud lõng, sellisest lõngast riie
3. kok munavalge ja -kollase külmutatud segu; vahukoorega kohv
4. eri teemasid käsitlevate kirjutiste v uurimuste kogu

meriino <meriino 16 s> (hisp merino)
1. põll peene säbrulise villaga lambatõug (meriino lammas)
2. tekst meriino villast lõng v riie

mitkal <m`itkal -i 2e s> (vn миткаль < prs mitakāli) • tekst labase sidususega puuvillane pesu- jm riie

molton <m`olton -i 2e s> (pr molleton) • tekst hõredakoeline sulgpehmeks topistatud riie

muaree <muar`ee 26i s> (pr moiré < mohäär)
1. tekst veeläikelise lainelise mustriga siid- v angooravillane riie
2. trük mittesoovitav punktirühmadest muster võrkillustratsiooni taaspildistamisel rastrit kasutades
3. tehn hapetega peitsimise teel mustriliseks tehtud tsinkplekk

paneel <pan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (sks Paneel < vanapr panel < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil)
1. tehn seinatahveldis, siseruumide seinte (puit)tahveldis; erisuguse viimistlusega alumine seinaosa; plaadikujuline monteeritav ehitusdetail
2. maj püsivastajaskond (statistikas)
3. info brauseri alamaken
paneeldiskussioon • arutelu, vestlusring (piiritletud teemal)

pannoo <pann`oo 26i s> (pr panneau < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil) • arhit raamiga piiratud pind seinatahveldisel (vt paneel (1)), lael v uksel; kunst maal, bareljeef v ornament sellisel pinnal

pašmiina <pašmiina 16 s> (prs pašmīna villane riie < pašm vill) • tekst (õla)sall, mis on hrl valmistatud kašmiirvillast või selle segust siidiga

plüüs <pl`üüs plüüsi pl`üüsi 22e s> (sks Plüsch < pr peluche) • tekst tiheda karusega sametitaoline riie; kasut dekoratiivriidena, rõivaste õmblemiseks jne

present <pres|`ent -endi -`enti 22e s> (holl presenning, sks Persenning) • tekst jäme labase sidusega linane v poolvillane riie, mis on impregneeritud kõdunemiskindlaks; sellest materjalist varikate

pukskin <p`ukskin -i 2e s> (ingl buckskin sokunahk) • tekst van kalevitaoline, puuvilla- ja linakiu segune tugev riie, paremalt poolelt sile, pahemalt karvane

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

rips <r`ips ripsi r`ipsi 22e s> (sks Rips < ingl ribs roided) • tekst tihe, pms labase toimega reljeefsete põik- v pikitriipudega riie

sakkos <s`akkos -e 11~9 s> (keskkr sakkos < kr jämedakoeline riie) • aj Bütsantsi keisri rüü; relig õigeusu piiskopi liturgiline rüü

sarlakpunane <+ puna|ne -se -st 10 adj> (sks Scharlach < keskld scarlatum sarlakpunane < prs saqalat punane riie < ar) • eriline teravatooniline säravpunane

stafeerima <staf|`eerima -eerib 28 v> (sks staffieren < vanapr estoffe riie, kangas) • kunst stafaažiga varustama v elustama

stretš <str`etš stretši str`etši 22e s> (< ingl stretch venima) • tekst suure venivusega kiudu sisaldav riie

tapa <tapa 16 s> (Polüneesia k-d) • tekst niinest valmistatud riie polüneeslastel

tartan <t`artan -i 2e s> (ingl) • tekst ruudulise mustriga šoti villane riie; šoti ruudumustriga pleed

tekstiil <tekst|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld textilis kootud < texere kuduma) • lõngast v selle valmistamiseks kasutatud kiudainest tooted (riie, vilt jm), ka nendest valmistatud esemed
tekstiilgalanterii • tekstiilpudukaup, nt pitsid, paelad
tekstiilikunst • tarbekunsti haru, telgedel v käsitsi kootud, põimitud v heegeldatud esemete ja rõivaste kunstiline kujundamine

tekstuur <tekst|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld textura kootud riie, kude < texere kuduma)
1. pinna struktuur, (puidu) toim, süü, kiri
2. geol siseehitus, kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumiline (kihiline, kildaline jne) paigutus
3. füüs, keem toim, materjali ehituslaad, pinnafaktuur
4. trük XIII s-st pärit kõrge gooti kiri
5. muus → faktuur (1)

transparent <transpar|`ent -endi -`enti 22e s> (< transparentne)
1. jooneleht, tugevate mustade joontega viirutatud paber
2. tagant valgustatav läbipaistev paber v riie, millel on kiri v kujutis
3. loosung, riidele vm materjalile tehtud kiri v pilt

trikoo <trik`oo 26i s> (pr tricot < tricoter kuduma) tekst
1. trikooriie, silmkoelise struktuuriga pehme elastne riie, vt ka trikotaaž
2. keha ümber liibuv trikooriidest rõivaese (supel- v spordikostüüm)

tualett <tual|`ett -eti -`etti 22e s> (pr toilette < toile linane riie)
1. WC koos pesemisruumiga
2. (naiste pidulik) rõivastus
3. (ümber)riietumine, välimuse korrastamine
tualettlaud • peegliga laud juuksehooldus- ja kosmeetikavahendite jaoks

tviid <tv`iid tviidi tv`iidi 22e s> (ingl tweed) • tekst jäme toimne villane v poolvillane riie

tvill <tv`ill tvilli tv`illi 22e s> (ingl twill) • tekst mõlemalt poolt toimne pehme siidist v tehiskiust riie

vatman <v`atman -i 2e s> (rts vadmal) • tekst kodukootud vanutatud täisvillane riie pealisrõivaste valmistamiseks