Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit
atlass <`atl|`ass -assi -`assi 22e s> (< ar aṭlas sile) • tekst paremalt poolt sile ja läikiv (siid)riie
baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie
brokaat <brok|`aat -aadi -`aati 22e s> (it broccato) • tekst tihe raske (siid)riie rikkaliku kuld- v hõbeniitidega läbikootud v värvilise mustriga
brokaatpaber • värviline kuld- v hõbemustriga paber
buckram [bakrəm] (ingl < it bucherame) • tekst kare puuvill- v linane riie, mida on tugevuse saamiseks töödeldud; kasut nt raamatute köitmisel
buklee <bukl`ee 26i s> (< pr bouclé kähar, keerdus) • tekst sõlmelisest ja aasalisest lõngast kootud villane v puuvillane riie
damast <dam|`ast -asti -`asti 22e s> (< pn Damaskus) • tekst siid-, villane, puuvillane v linane toimne riie suure sissekootud lillmustriga, kasut mööbli-, kardina- jm riideks
denim <denim -i 2e s> (ingl < de + pn Nîmes, Prantsusmaa linn) • tekst toimne riie teksarõivaste õmblemiseks
drapp <dr`app drapi dr`appi 22e s> (pr drap kalev < keskld drappus) • tekst ühe-, poolteise- v kahekordne tugevasti vanutatud villane v poolvillane riie
drell <dr`ell drelli dr`elli 22e s> (sks mrd Drell) • tekst sissekootud ruudulise, triibulise v kalasabamustriga tugev linane v puuvillane riie
džörsi <džörsi 16 s> (< ingl pn Jersey, saar La Manche'i väinas)
1. tekst trikootaoline kootud siid-, villane v tehiskiust riie (polüester, elastaan)
2. põll veisetõug
fai <f`ai 26 s> (pr faille) • tekst keskmise paksusega tihe ripsisarnane siid- v villane riie; pikk must siidpearätt
frotee <frot`ee 26i s> , froteeriie <+ riie r`iide 6 s> (sks Frottee, Frotté < pr frotter hõõruma) • tekst puuvillane v linane riie, mida ühelt v mõlemalt poolt katavad väikesed aasad; froteest tehakse supelmantleid, käterätikuid jm
gaas2 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaze < pn Gaza, linn Palestiinas) • tekst hõre võrgutaoline linane, siid- vm riie
grisett <gris|`ett -eti -`etti 22e s> (pr grisette odav hall riie) • vabade elukommetega noore linnaneiu (õmblejanna, müüjatari jne) tüüp Prantsuse kirjanduses
kanvaa <kanv`aa 26 s> (pr canevas < ld cannabis kanep) • tekst hõreda labase koega tärgeldatud riie (tarvit pms tikkimisel)
kašmiir <kašm|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Kashmir, piirkond Indias) • tekst algselt kašmiiri kitse ülipeenest villast kootud sall v mõni muu ese; tänapäeval ka õhuke sile ühevärviline v trükimustriline, hrl peenest kammvillasest lõngast valmistatud toimse sidusega riie
khaki <khaki 16 s> (< urdu, prs khākī tolmune < khāk tolm) • tekst rohekaskollane puuvill- v villane riie; sellest materjalist, seda värvi (sõjaväe)riietus
klokee <klok`ee 26i s> (pr cloqué) • tekst kublalise pinnaga riie
kloot <kl`oot kloodi kl`ooti 22e s> (ingl cloth riie) • trük raamatukaante pealispinnamaterjal, mida on töödeldud nii, et liim ei tungi sellest läbi
kord <k`ord kordi k`ordi 22e s> (vn корд < ingl cord, pr corde nöör < ld chorda pillikeel < kr chordē sool(e)) • tekst jämedate reljeefsete pikitriipudega ühevärviline riie
koverkot <koverk|`ot -oti -`otti 22e s> (vn коверкот < ingl covert coat keep) • tekst villane v puuvillane toimse sidusega riie, mille lõimelõng on kaht värvi lõngast korrutatud ja koelõng on tumedam ning ühekordne
krepp <kr`epp krepi kr`eppi 22e s> (pr crêpe)
1. tekst õhuke krobelise pinnaga riie
2. kok Prantsuse ülepannikook
krepp-paber • peenekrookeline õhuke ilupaber
krimpleen <krimpl|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ingl pn Crimplene, tootenimi) • tekst erimenetluste abil kähardatud ning seega kohevaks ja venivaks tehtud lavsaanlõng ning -riie
krinoliin <krinol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr crinoline < ld crinis juus + linum linane riie) • tekst võrudega kellukakujuliselt kohevil hoitav (alus)seelik XIX s
kutiil <kut|`iil -iili -`iili 22e s> (pr coutil) • tekst tugev tihedakoeline kalasabamustriline (hrl puuvillane) riie, kasut nt korsettide valmistamiseks
lamee <lam`ee 26i s> (sks Lamé < pr lamer liistakute v plaadikestega varustama < lame liistak, plaadike) • tekst ühelt poolt krobeline, teiselt poolt läikiv, vahel metall-lõngadega läbikootud atlass-sidusega (siid)riie eriti õhtukleitideks v teatrikostüümideks
lasting <lasting -u 2 s> (ingl kestev, püsiv), prunell <prun|`ell -elli -`elli 22e s> (pr prunelle) • tekst atlass-sidusega tihe riie
lüster <l`üst|er -ri 2e s> (pr lustre)
1. küütleva pinnaga klaas v portselan, sellise pinnaga ese
2. tekst küütleva pealispinnaga labane, puuvillase lõime ja kammvillase koega riie
mantoo <mant`oo 26i s> (pr manteau < ld mantellum riie, mantel) • tekst lai, ringilõikeline naistemantel; XVII–XVIII s kaheosaline lahtiste hõlmadega kleit
marengo <mar´engo 16 s> (pr < pn Marengo, Loode-Itaalia küla) • tekst kalevitaoline must valgete kiududega riie, meeste ülikonna- v mantliriie
melanž <mel|`anž -anži -`anži 22e s> (pr mélange segu)
1. keem kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe segu
2. tekst mitmest eri värvi kiust kedratud lõng, sellisest lõngast riie
3. kok munavalge ja -kollase külmutatud segu; vahukoorega kohv
4. eri teemasid käsitlevate kirjutiste v uurimuste kogu
meriino <meriino 16 s> (hisp merino)
1. põll peene säbrulise villaga lambatõug (meriino lammas)
2. tekst meriino villast lõng v riie
mitkal <m`itkal -i 2e s> (vn миткаль < prs mitakāli) • tekst labase sidususega puuvillane pesu- jm riie
molton <m`olton -i 2e s> (pr molleton) • tekst hõredakoeline sulgpehmeks topistatud riie
muaree <muar`ee 26i s> (pr moiré < mohäär)
1. tekst veeläikelise lainelise mustriga siid- v angooravillane riie
2. trük mittesoovitav punktirühmadest muster võrkillustratsiooni taaspildistamisel rastrit kasutades
3. tehn hapetega peitsimise teel mustriliseks tehtud tsinkplekk
paneel <pan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (sks Paneel < vanapr panel < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil)
1. tehn seinatahveldis, siseruumide seinte (puit)tahveldis; erisuguse viimistlusega alumine seinaosa; plaadikujuline monteeritav ehitusdetail
2. maj püsivastajaskond (statistikas)
3. info brauseri alamaken
paneeldiskussioon • arutelu, vestlusring (piiritletud teemal)
pannoo <pann`oo 26i s> (pr panneau < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil) • arhit raamiga piiratud pind seinatahveldisel (vt paneel (1)), lael v uksel; kunst maal, bareljeef v ornament sellisel pinnal
pašmiina <pašmiina 16 s> (prs pašmīna villane riie < pašm vill) • tekst (õla)sall, mis on hrl valmistatud kašmiirvillast või selle segust siidiga
plüüs <pl`üüs plüüsi pl`üüsi 22e s> (sks Plüsch < pr peluche) • tekst tiheda karusega sametitaoline riie; kasut dekoratiivriidena, rõivaste õmblemiseks jne
present <pres|`ent -endi -`enti 22e s> (holl presenning, sks Persenning) • tekst jäme labase sidusega linane v poolvillane riie, mis on impregneeritud kõdunemiskindlaks; sellest materjalist varikate
pukskin <p`ukskin -i 2e s> (ingl buckskin sokunahk) • tekst van kalevitaoline, puuvilla- ja linakiu segune tugev riie, paremalt poolelt sile, pahemalt karvane
purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid
rips <r`ips ripsi r`ipsi 22e s> (sks Rips < ingl ribs roided) • tekst tihe, pms labase toimega reljeefsete põik- v pikitriipudega riie
sakkos <s`akkos -e 11~9 s> (keskkr sakkos < kr jämedakoeline riie) • aj Bütsantsi keisri rüü; relig õigeusu piiskopi liturgiline rüü
sarlakpunane <+ puna|ne -se -st 10 adj> (sks Scharlach < keskld scarlatum sarlakpunane < prs saqalat punane riie < ar) • eriline teravatooniline säravpunane
stafeerima <staf|`eerima -eerib 28 v> (sks staffieren < vanapr estoffe riie, kangas) • kunst stafaažiga varustama v elustama
stretš <str`etš stretši str`etši 22e s> (< ingl stretch venima) • tekst suure venivusega kiudu sisaldav riie
tapa <tapa 16 s> (Polüneesia k-d) • tekst niinest valmistatud riie polüneeslastel
tartan <t`artan -i 2e s> (ingl) • tekst ruudulise mustriga šoti villane riie; šoti ruudumustriga pleed
tekstiil <tekst|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld textilis kootud < texere kuduma) • lõngast v selle valmistamiseks kasutatud kiudainest tooted (riie, vilt jm), ka nendest valmistatud esemed
tekstiilgalanterii • tekstiilpudukaup, nt pitsid, paelad
tekstiilikunst • tarbekunsti haru, telgedel v käsitsi kootud, põimitud v heegeldatud esemete ja rõivaste kunstiline kujundamine
tekstuur <tekst|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld textura kootud riie, kude < texere kuduma)
1. pinna struktuur, (puidu) toim, süü, kiri
2. geol siseehitus, kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumiline (kihiline, kildaline jne) paigutus
3. füüs, keem toim, materjali ehituslaad, pinnafaktuur
4. trük XIII s-st pärit kõrge gooti kiri
5. muus → faktuur (1)
transparent <transpar|`ent -endi -`enti 22e s> (< transparentne)
1. jooneleht, tugevate mustade joontega viirutatud paber
2. tagant valgustatav läbipaistev paber v riie, millel on kiri v kujutis
3. loosung, riidele vm materjalile tehtud kiri v pilt
trikoo <trik`oo 26i s> (pr tricot < tricoter kuduma) tekst
1. trikooriie, silmkoelise struktuuriga pehme elastne riie, vt ka trikotaaž
2. keha ümber liibuv trikooriidest rõivaese (supel- v spordikostüüm)
tualett <tual|`ett -eti -`etti 22e s> (pr toilette < toile linane riie)
1. WC koos pesemisruumiga
2. (naiste pidulik) rõivastus
3. (ümber)riietumine, välimuse korrastamine
tualettlaud • peegliga laud juuksehooldus- ja kosmeetikavahendite jaoks
tviid <tv`iid tviidi tv`iidi 22e s> (ingl tweed) • tekst jäme toimne villane v poolvillane riie
tvill <tv`ill tvilli tv`illi 22e s> (ingl twill) • tekst mõlemalt poolt toimne pehme siidist v tehiskiust riie
vatman <v`atman -i 2e s> (rts vadmal) • tekst kodukootud vanutatud täisvillane riie pealisrõivaste valmistamiseks