[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

cocktail dress kokteilikleit

dress <dr`ess dressi dr`essi 22e s> (ingl) • tekst teatav spordirõivastus; hrl kaheosaline, pikkadest pükstest ja pikkade käistega pluusist koosnev treeninguülikond, ka võimlemistrikoo

est modus in rebus [est modus in reebus] (ld) • „asjades on mõõt“, s.o kõigel on piir (Horatius)

evening dress [iivning dress] (ingl) • pidulik õhturõivastus: meestel frakk, naistel galarõivastus

fess <f`ess fessi f`essi 22e s> (< pn Fès, Maroko linn) • tekst pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate

full dress (ingl) • täielik pidurõivastus, mida kantakse eriti pidulikel vastuvõttudel

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

hülss <h`ülss hülsi h`ülssi 22e s> (sks Hülse) • kest, tupp (nt paberossil, padrunil)

in medias res [in medias rees] (ld) • asjade keskele; (otse) asja juurde (Horatius)

in mediis rebus [in medi˛is reebus] (ld) • asjade keskel; asja juures

melass <mel|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mélasse) • suhkrupeedist suhkru valmistamisel järele jääv mustjaspruun siirup; tarvit pms loomasöödana

meliss <mel|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld melissa < kr mesilane) • bot rohttaim (Melissa) huulõieliste sugukonnast; tuntuim liik on harilik e sidrunmeliss, kasut maitse- ja ravimtaimena

mess1 <m`ess messi m`essi 22e s> (sks Messe missa < keskld missa) • suur näitus-laat, nt mööblimess

mess2 <m`ess messi m`essi 22e s> (ingl söök, ports, söömine) • mer laeva juhtkonna ühine söögiruum v laudkond

mess3 <m`ess messi m`essi 22e s> (< ingl message sõnum) • lühisõnum, SMS

pilss <p`ilss pilsi p`ilssi 22e s> (ingl bilge) • mer ruum laeva põhja nõrguva vee kogumiseks

press <pr`ess pressi pr`essi 22e s> (ingl < ld pressus kokkusurutud) • ajakirjandus
pressiatašee (< atašee) • saatkonnas vm diplomaatilises esinduses töötav ajakirjanik; hangib teavet asukohariigist ning jagab teavet oma maa kohta; toimetab ka esinduse väljaandeid
pressibüroovalitsuse vm institutsiooni v asutuse juures ajutiselt v alatiselt ajakirjanduse informeerimiseks tegutsev teabetalitus, mis korraldab pressikonverentse, annab välja infotrükiseid; suurte ajalehtede toimetuste v teabeagentuuride teabetalitus
pressikonverentskoosolek, kus ametiisik, ühiskonnategelane vm avaliku elu tähelepanu äratanud isik informeerib ajakirjanikke ja vastab nende küsimustele

pulss <p`ulss pulsi p`ulssi 22e s> (< ld pulsus tõuge, löök) • füsiol arterite tõukeline (normaalselt rütmiline) laienemine südame pumbatud vere toimel; millegi (nt elektrivoolu) rütmiline tuige; piltl igasugune rütmiline vaheldumine

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

rebus sic stantibus [reebus siik stantibus] (ld) • asjade nii olles, sellistel asjaoludel, sellises olukorras

relaps <rel|`aps -apsi -`apsi 22e s> (< ld relabi tagasi libisema v vajuma) • med haiguse tagasitulek, haigusnähtude taastumine. Vt ka rekurrents, retsidiiv

relee <rel`ee 26i s> (pr relais hobuste vahetus, postijaam) • tehn, el seadis, mis mõjuvate füüsikaliste (mehaaniliste, soojuslike, optiliste, magnetiliste, elektriliste jne) tegurite teatud väärtuste puhul muudab hüppeliselt oma väljundtoimet, ühendades v katkestades vooluahelaid

relish [reliš] (ingl) • kok Inglise vürtsikas kaste, võib olla väga erinevate maitsetega

reps <r`eps repsi r`epsi 22e s> (pr) • tekst vastupidav väikeste täkikestega villase, puuvillase v siidriide sort

repulss <rep|`ulss -ulsi -`ulssi 22e s> (ld repulsa) • palve tagasilükkamine, keeldumine

res [rees] (ld) • asi, ese; jur õigusobjekt

res cogitans [rees koogitans] (ld) • mõtlev asi, vaimne substants (Descartes). Vt ka res extensa

res communis [rees kommuunis] (ld) • ühine asi, st asi, mis kuulub kõigile, nt õhk vastandatuna (mingi riigi) õhuruumile

res extensa [rees ekst·ensa] (ld) • ulatuv e ruumiline asi; fil vaimne substants (Descartes). Vt ka res cogitans

res fungibiles [rees fung·ibiles] (uusld) • maj hulgikaup, hulgiesemed, mida kaubakäibes saab kaaluda

res immobilis [rees immoobilis] (ld) • jur kinnisasi; Rooma õiguses kinnisvara. Vastand res mobilis

res ipsa loquitur [rees ipsa lokvitur] (ld) • asi kõneleb ise enda eest

res iudicata [rees judikaata] (ld) • jur otsustatud asi, jõustunud kohtuotsus

res mancipi [rees mants·ipi] (ld) • aj, jur Rooma õiguses asjad (pms maa, orjad ja tööloomad), mille kohta võis omandiõiguse üle anda ainult kindlavormilise toiminguga (mancipatio)

res mobilis [rees moobilis] (ld) • jur vallasasi; Rooma õiguses vallasvara. Vastand res immobilis

res nullius [rees nullii˛us] (ld mitte kellegi asi) • jur Rooma õiguses omanikuta asi

resp. {lüh ld sõnast respective}

res publica [rees puublika] (ld avalik asi), lüh R. P.riik; vabariik

rets kõnek retsidivist

reus [re˛us] (ld) • jur kostja, kaebealune, süüdistatav, süüdlane

sess <s`ess sessi s`essi 22e s> • eksamisessioon

sessioon <sessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld sessio istumine, istung) • istungjärk, tööperiood; (teaduslike ettekannetega) koosolekute periood
eksamisessioon, sesseksamite sooritamiseks ettenähtud ajavahemik kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses

tress <tr`ess tressi tr`essi 22e s> (< pr tresse punutis, palmik)
1. arhit romaani arhitektuuris kiviribadest põimitud ornamendimotiiv
2. tekst kulla- v hõbedakarva ääris v pael pms vormirõivastel; põimpael, punutud ilupael rõivaste, mööbli jm kaunistamiseks

valss <v`alss valsi v`alssi 22e s> (sks Walzer) • tants, muus 3/4-taktimõõdus seltskonnatants, sai alguse XVIII s 2. poolel Austrias ja Saksamaal, levis XIX s kõikjal Euroopas. Vt ka boston (1), lendler


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur