Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
cocktail dress → kokteilikleit
dress <dr`ess dressi dr`essi 22e s> (ingl) • tekst teatav spordirõivastus; hrl kaheosaline, pikkadest pükstest ja pikkade käistega pluusist koosnev treeninguülikond, ka võimlemistrikoo
est modus in rebus [est modus in reebus] (ld) • „asjades on mõõt“, s.o kõigel on piir (Horatius)
fess <f`ess fessi f`essi 22e s> (< pn Fès, Maroko linn) • tekst pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate
full dress (ingl) • täielik pidurõivastus, mida kantakse eriti pidulikel vastuvõttudel
halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev
hülss <h`ülss hülsi h`ülssi 22e s> (sks Hülse) • kest, tupp (nt paberossil, padrunil)
in medias res [in medias rees] (ld) • asjade keskele; (otse) asja juurde (Horatius)
in mediis rebus [in medi˛is reebus] (ld) • asjade keskel; asja juures
melass <mel|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mélasse) • suhkrupeedist suhkru valmistamisel järele jääv mustjaspruun siirup; tarvit pms loomasöödana
meliss <mel|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld melissa < kr mesilane) • bot rohttaim (Melissa) huulõieliste sugukonnast; tuntuim liik on harilik e sidrunmeliss, kasut maitse- ja ravimtaimena
mess1 <m`ess messi m`essi 22e s> (sks Messe missa < keskld missa) • suur näitus-laat, nt mööblimess
mess2 <m`ess messi m`essi 22e s> (ingl söök, ports, söömine) • mer laeva juhtkonna ühine söögiruum v laudkond
pilss <p`ilss pilsi p`ilssi 22e s> (ingl bilge) • mer ruum laeva põhja nõrguva vee kogumiseks
press <pr`ess pressi pr`essi 22e s> (ingl < ld pressus kokkusurutud) • ajakirjandus
pressiatašee (< atašee) • saatkonnas vm diplomaatilises esinduses töötav ajakirjanik; hangib teavet asukohariigist ning jagab teavet oma maa kohta; toimetab ka esinduse väljaandeid
pressibüroo • valitsuse vm institutsiooni v asutuse juures ajutiselt v alatiselt ajakirjanduse informeerimiseks tegutsev teabetalitus, mis korraldab pressikonverentse, annab välja infotrükiseid; suurte ajalehtede toimetuste v teabeagentuuride teabetalitus
pressikonverents • koosolek, kus ametiisik, ühiskonnategelane vm avaliku elu tähelepanu äratanud isik informeerib ajakirjanikke ja vastab nende küsimustele
pulss <p`ulss pulsi p`ulssi 22e s> (< ld pulsus tõuge, löök) • füsiol arterite tõukeline (normaalselt rütmiline) laienemine südame pumbatud vere toimel; millegi (nt elektrivoolu) rütmiline tuige; piltl igasugune rütmiline vaheldumine
rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)
rebus sic stantibus [reebus siik stantibus] (ld) • asjade nii olles, sellistel asjaoludel, sellises olukorras
relaps <rel|`aps -apsi -`apsi 22e s> (< ld relabi tagasi libisema v vajuma) • med haiguse tagasitulek, haigusnähtude taastumine. Vt ka rekurrents, retsidiiv
relee <rel`ee 26i s> (pr relais hobuste vahetus, postijaam) • tehn, el seadis, mis mõjuvate füüsikaliste (mehaaniliste, soojuslike, optiliste, magnetiliste, elektriliste jne) tegurite teatud väärtuste puhul muudab hüppeliselt oma väljundtoimet, ühendades v katkestades vooluahelaid
relish [reliš] (ingl) • kok Inglise vürtsikas kaste, võib olla väga erinevate maitsetega
reps <r`eps repsi r`epsi 22e s> (pr) • tekst vastupidav väikeste täkikestega villase, puuvillase v siidriide sort
repulss <rep|`ulss -ulsi -`ulssi 22e s> (ld repulsa) • palve tagasilükkamine, keeldumine
res [rees] (ld) • asi, ese; jur õigusobjekt
res cogitans [rees koogitans] (ld) • mõtlev asi, vaimne substants (Descartes). Vt ka res extensa
res communis [rees kommuunis] (ld) • ühine asi, st asi, mis kuulub kõigile, nt õhk vastandatuna (mingi riigi) õhuruumile
res extensa [rees ekst·ensa] (ld) • ulatuv e ruumiline asi; fil vaimne substants (Descartes). Vt ka res cogitans
res fungibiles [rees fung·ibiles] (uusld) • maj hulgikaup, hulgiesemed, mida kaubakäibes saab kaaluda
res immobilis [rees immoobilis] (ld) • jur kinnisasi; Rooma õiguses kinnisvara. Vastand res mobilis
res ipsa loquitur [rees ipsa lokvitur] (ld) • asi kõneleb ise enda eest
res iudicata [rees judikaata] (ld) • jur otsustatud asi, jõustunud kohtuotsus
res mancipi [rees mants·ipi] (ld) • aj, jur Rooma õiguses asjad (pms maa, orjad ja tööloomad), mille kohta võis omandiõiguse üle anda ainult kindlavormilise toiminguga (mancipatio)
res mobilis [rees moobilis] (ld) • jur vallasasi; Rooma õiguses vallasvara. Vastand res immobilis
res nullius [rees nullii˛us] (ld mitte kellegi asi) • jur Rooma õiguses omanikuta asi
resp. {lüh ld sõnast respective}
res publica [rees puublika] (ld avalik asi), lüh R. P. • riik; vabariik
rets kõnek → retsidivist
reus [re˛us] (ld) • jur kostja, kaebealune, süüdistatav, süüdlane
sess <s`ess sessi s`essi 22e s> • eksamisessioon
sessioon <sessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld sessio istumine, istung) • istungjärk, tööperiood; (teaduslike ettekannetega) koosolekute periood
eksamisessioon, sess • eksamite sooritamiseks ettenähtud ajavahemik kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses
tress <tr`ess tressi tr`essi 22e s> (< pr tresse punutis, palmik)
1. arhit romaani arhitektuuris kiviribadest põimitud ornamendimotiiv
2. tekst kulla- v hõbedakarva ääris v pael pms vormirõivastel; põimpael, punutud ilupael rõivaste, mööbli jm kaunistamiseks
valss <v`alss valsi v`alssi 22e s> (sks Walzer) • tants, muus 3/4-taktimõõdus seltskonnatants, sai alguse XVIII s 2. poolel Austrias ja Saksamaal, levis XIX s kõikjal Euroopas. Vt ka boston (1), lendler