[VSL] Dictionary of Foreign words

aarjalased pl <`aarjala|ne -se -st 12 s> (< sanskr ārya õilis, kõrgest seisusest) aj
1. indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. natsionaalsotsialismi rassiteoorias kõrgema rassi esindajad (aarja hõimude nimetuse järgi)

etno- (< kr ethnos rahvas) • rassi v rahvaga seotud

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

natsionaalsotsialism <+ sotsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalsozialismus < natsionaalne + sotsialism), natsism <nats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nazismus) • pol Saksamaa ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika 1919–45, taotles aarjalaste (2) rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist; seda iseloomustas antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm; A. Hitleri diktatuur 1933–45

rassiline <rassili|ne -se -st 12 adj> • rassipärane, rassile omane, tõuline; mingi rassi pidamine teistest halvemaks v paremaks (nt intellektuaalselt, moraalselt v bioloogiliselt)

rassism <rass|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr racisme), rassiteooria <+ te`ooria 1 s> • antr tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb kindlalt piiritletud ebavõrdseteks rassideks; sellest lähtuvalt on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle; rassiteooria kujunes XIX s keskel, kõrgema rassina tunnustati aarja, madalamana semiidi rassi; rassismi ilminguid on esinenud paljudes riikides, ametliku riigiideoloogia osaks sai see Saksamaal pärast A. Hitleri võimuletulekut