[VSL] Võõrsõnade leksikon

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

baarium <b`aarium -i 19~2e s> (< kr barys raske), tähis Ba • keem keemiline element, järjenr 56, aatomm 137,34, hõbevalge leelismuldmetall, leidub looduses barüüdina ja viteriidina; baariumisooli tarvit tööstuses, meditsiinis jm

barü- (< kr barys raske) • raske-

barüüt <bar|`üüt -üüdi -`üüti 22e s> (< kr barys raske) • miner raskpagu, baariumsulfaat, raske mineraal, kasut värvainena, keemiliste preparaatide valmistamisel, paberitööstuses jm
barüütvesi • keem baariumhüdroksiidi küllastunud vesilahus, tugev leelis

bobrik <bobrik -u 2 s> (vn бобрик < бобр kobras) • tekst raske karvane kalev üleriiete jaoks

bristolpaber <+ paber -i 2e s> (< pn Bristol, Inglise linn) • raske sile joonistuspaber

brokaat <brok|`aat -aadi -`aati 22e s> (it broccato) • tekst tihe raske (siid)riie rikkaliku kuld- v hõbeniitidega läbikootud v värvilise mustriga
brokaatpaber • värviline kuld- v hõbemustriga paber

brokatell <brokat|`ell -elli -`elli 22e s> (pr brocatelle < brokaat) • tekst raske poolsiidine sissekootud mustriga mööbliriie

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

bruto <bruto adv> (sks brutto < it inetu, määritud < ld brutus raske), lüh bto • maj kogu- (koos pakendiga), maha arvamata, vastand neto
brutokaal • maj kauba ja pakendi kaal kokku
brutoregistertonn, tähis brt • mer registertonn laeva kogumahutavuse väljendamiseks
brutotonnaaž • mer laeva kinniste ruumide kogumaht
brutotulu • maj kogutulu, kulusid maha arvamata

deuteerium <deut`eerium -i 19~2e s> (< kr deuteros teine), tähis ²H, D • keem prootiumi omast kaks korda suurema aatommassiga vesiniku isotoop, nn raske vesinik; kasut tuumkütusena, neutronite aeglustina tuumareaktorites jm
deuteeriumoksiid • keem deuteeriumi ühend hapnikuga, nn raske vee liike, mis omadustelt erineb harilikust veest

deutron <d`eutron -i 2e s> , deuteron <d`euteron -i 19 s> • keem raske vesiniku (deuteeriumi) aatomi tuum, koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist

diisel <d`iis|el -li 2e s> , diiselmootor <+ m`ootor -i 2e s> (< pn R. Diesel, Saksa insener, 1858–1913) • tehn soojusjõumasin, milles raske mootorikütus süttib mootori silindris kokkusurutud õhu kõrgest temperatuurist; kasut laevades, mootorsõidukeis, lennukeis, elektrijaamades jm

eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks

espadoon <espad|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr espadon < it spadone suur mõõk < spada mõõk) • sõj, aj lai ja raske kahekäelahingumõõk (XIV–XVI s)

fetotoomia <+ t`oomia 1 s> (< ld fetus sünnitus, järglane + -toomia) • med loote tükeldamine emaihus; kasut raske sünnituse korral surnud loote väljutamiseks sünnitusteede kaudu

forti et fideli nil difficile [forti et fideeli niil diff·itsile] (ld) • vaprale (v tugevale) ja ustavale pole miski (liiga) raske

fotorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto- + realism)
1. vt hüperrealism
2. kunst meediakunstis simuleeritud elulähedane reaalsus, mida on raske eristada reaalsuses filmitud materjalist

glaukoom <glauk|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr glaukōma < glaukos hallikassinine) • med rohekae, raske silmahaigus, mille peamine tunnus on silma siserõhu suurenemine; võib põhjustada pimedaksjäämist

graavis <graavis -e 9 s> (ld accentus gravis „raske rõhk“) • lgv rõhu- v hääldusmärk tähe peal, nt prantsuse mère. Vt ka akuut

gradus gravis (ld) • med raske aste (haiguse kohta)

graviidne <grav`iid|ne -se 2 adj> (ld gravidus < gravis raske) • med rase

gravimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld gravis raske + -meeter) • tehn raskusjõumõõtur, vedrukaalulaadne seade raskuskiirenduse suhteliseks mõõtmiseks

gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega

gravisfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< ld gravis raske + sfäär) • astr maakera lähiümbrus, milles raskusjõud mõjutab tugevasti kosmoselaeva liikumist

hard rock [haa(r)d rokk] (ingl raske rokk) • muus 1970ndate alguses Inglismaal rütmibluusist ning rock’n’roll’ist väljakujunenud rokistiil, mida iseloomustavad ekspressiivne väljenduslaad, korduvad motiivid ja raske rütm

heavy goods [hevi guudz] (ingl) • maj raske prahikaup, laevaga veetav raske kaup

high end [hai end] (ingl ülemine piir) • helitaasesitusseade, mille kavandamisel ja ehitamisel on taotletud maksimaalset loomutruudust (kulutustest hoolimata), nn raske Hi-Fi

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

hüpotüümia <+ t`üümia 1 s> (hüpo- + kr thymos vaim, hing) • med meeleoluhäire, nukrusest tingitud raske vaimne kurnatus. Vt ka tsüklotüümia, düstüümia

importuunne <import`uun|ne -se 2 adj> (ld importunus) • ebasobiv, ebakohane; raske, tülikas. Vastand oportuunne

kasteet <kast|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr casse-tête < casse purustan + tête pea)
1. aj sõjanui
2. raske tinanupuga kepp
3. metallist sõrmenukkide- v rusikakaitse (külmrelvana)

katatoonia <+ t`oonia 1 s> (< kata- + kr tonos pinge) • med pinevushullumeelsus, raske psüühikahäire avaldumisviis, mida täheldatakse osal skisofreeniahaigeil

kooma1 <kooma 16 s> (kr kōma sügav uni) • med raske teadvusetusseisund, millega kaasneb kõigi talitluste järk-järgult suurenev pidurdus

kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma

maniakaal-depressiivne psühhoos (< maniakaalne + depressiivne + psühhoos) • med raske vaimuhaigus, mida iseloomustab maania- ja depressiooniperioodide vaheldumine

massiivne <mass`iiv|ne -se 2 adj> (pr massif)
1. (kogult) suur ning kaalukas; suur v võimsana näiv (paks, raske vms)
2. raskepärane
3. läbinisti samast ainest, tühikuteta massist

omne initium difficile est [omne in·itsium diff·itsile est] (ld) • iga algus on raske

ortopnoe <ortopn`oe 26 s> (< orto- + kr pnoē hingamine) • med raske hingamispuudulikkus, eriti väljendub lamavas asendis

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

portjäär <portj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr portière < porte uks) • tekst (raske) ukse- v aknaeesriie

prespapjee <prespapj`ee 26i s> (pr presse-papiers)
1. van paberivajutis, raske iluese kirjutuslaual paberite paigalhoidmiseks
2. kirjapress, kuivatuspress

probleem <probl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr problēma ülesanne) • uurimisülesanne; lahendust nõudev raske küsimus v ülesanne; kirj teose ideestiku seisukohast oluline küsimus, mis sisaldub tekstis v alltekstis

sandarm <sandarm -i 2e s> (pr gendarme < gens d’armes relvainimesed)
1. aj, sõj keskajal Prantsusmaal raske relvastusega ratsasõdur
2. Prantsusmaal jm sandarmeeria politseinik
3. aj eripolitseinik Venemaal

stress <str|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl) • med pingeseisund, organismi eriline füsioloogiline reaktsioon vastuseks välis- v sisekeskkonna negatiivsetele mõjuritele, nt külmale, näljale, vaimsetele ja kehalistele traumadele jm
stresshaavand • med arvatavalt vaimse ülepinge v raske üldhaiguse tõttu tekkinud mao- v kaksteistsõrmikuhaavand

teetanus <teetanus -e 11 s> (kr tetanos < teinō venitan, pingutan) • med kangestuskramptõbi, inimeste ja loomade äge raske nakkushaigus, mida põhjustab mullas leiduv anaeroobne teetanusepisik

tüfoidne <tüf`oid|ne -se 2 adj> • med tüüfusesarnane
tüfoidne seisund • palavikuhaige raske seisund, meenutab tüüfuse haiguspilti