[VSL] Võõrsõnade leksikon

anglesiit <angles|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Anglesey, saar Walesi rannikul) • miner pliivitriol, rombilises süngoonias kristallunud valge v helehall mineraal, pliimaak

boora <boora 16 s> (it bora) • meteor külm puhanguline tormini paisuv tuul mereäärseil aladel, puhub talvel mäekallakuilt rannikule

briis <br`iis briisi br`iisi 22e s> (pr brise) • meteor rannikuil puhuv kohalik tuul (päeval puhub merelt maa ja öösel maalt mere poole); kerge kuni hoogus tuul

chinook [tšin·uk] (ingl < pn Chinook, indiaani hõimud USA Vaikse ookeani rannikul) • meteor mägedelt preeriatele laskuv kuiv soe tuul USA-s

fjord <fj`ord fjordi fj`ordi 22e s> (norra) • geogr lõhang, pikk kitsas järsukaldaline, hrl sügav merelaht pms Norra, Tšiili ja Uus-Meremaa rannikul

geest <g`eest geesti g`eesti 22e s> (holl) • geogr liivik, viljatu ja kuiv liivade ala Põhjamere rannikul Saksamaal ja Hollandis

laguun <lag|`uun -uuni -`uuni 22e s> (it laguna < ld lacuna lomp, tiik < lacus järv) geogr
1. pms vajuvail rannikuil asuv madal veekogu, mida eraldab merest maasäär ning kus vee soolsus ja temperatuur erinevad avamere omast
2. atolli keskel v merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lamantiin <lamant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr lamantin < hisp), manaati <manaati 16 s> (hisp manatí < kariibi) • zool troopilise Ameerika ja Aafrika rannikuil elutsev kuni 5 m pikkune veeimetaja (Trichechus) meriveiseliste seltsist

langust <lang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr langouste < ld locusta merivähk) • zool suur söödav sõrgadeta merivähk (Palinurus), elab Vahemeres ja Euroopa Atlandi rannikul

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

mangroov <mangr|`oov -oovi -`oovi 22e s> (ingl mangrove < port mangue < malai manggi-manggi van v aravaki k-d) • bot troopiliste maade madalaile rannikuile iseloomulik tihe soomets, nn mangroovisoo

marš <m`arš marši m`arši 22e s> (sks Marsch), maršimaa <+ m`aa 26i s> • geogr padur, madal rannikumaa Põhjamere ääres, eriti Loode-Saksamaal ja Hollandis

mistraal <mistr|`aal -aali -`aali 22e s> (pr mistral) • meteor külm tugev põhja- v loodetuul Lõuna-Prantsusmaa rannikul ja Rhône’i orus

mussoon <muss|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mousson < ar mawsim aastaaeg) • meteor mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul, muudab perioodiliselt oma suunda (sõltuvalt aastaaegadest)
mussoonhoovus • mussooni tekitatud hoovus India ookeani põhjaosas; kulgeb talvel Bengali lahest Somaali poolsaare suunas, suvel Aafrika rannikult läbi Araabia mere Bengali lahte

mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena

njuufaundland <nj`uuf`aundl|`and -andi -`andi 22e s> (ingl Newfoundland (dog) < pn Newfoundland, saar Kanada rannikul), njuufa <njuufa 16 s> • zool suur tugeva kehaehituse ja pika musta värvi karvaga teenistuskoeratõug, kasut vetelpäästes

patsifiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< ingl pn Pacific (Ocean) Vaikne ookean < ld pacificus rahustav, lepitav + -fiil) • geogr Vaikse ookeani saartele v rannikuile omane

pidžin <pidžin -i 2e s> (ingl pidgin < business äri), pidžinkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> • lgv keelekontaktide kaudu tekkinud (sega)keel, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti võõrvallutajate keeltest; ei ole kellegi emakeel, kasut hrl piiratud eesmärgil, nt kauplemisel. Vt ka kreoolkeel
pidžininglise keel • inglise keele alusel kujunenud pidžin; kasut pms Kaug-Ida sadamalinnades ja Okeaania rannikuil

skäär <sk`äär skääri sk`ääri 22e s> (rts skär) • geogr kaljulaid, rannalähedane madal kaljusaar v kari, ka üle veepinna ulatuv silekalju v -kaljustik (nt Soome ja Skandinaavia rannikul)

terrass <terr|`ass -assi -`assi 22e s> (pr terrasse < ld terra maa) • lahtine platvorm ehitise juures
terrasskatus
1. arhit lahtine platvorm ehitise juures
2. geol astangutevaheline rõhtne v kallak tasane maapind oru veerul v mere (järve) rannikul
3. aiand aiakunstis tehisastangute rõhtne osa

tsunami <tsun´ami 16 s> (jpn < tsu sadam + nami laine) • geogr merepõhjavärinast põhjustatud hiidlaine; esineb eriti Vaikse ookeani rannikul