[VSL] Võõrsõnade leksikon

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke ⁴/₄- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl ³/₄-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; ⁴/₄-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases ³/₈-taktimõõdus

demograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< demograafia) • sotsiol rahvastikuteaduslik
demograafiline plahvatus • rahvastikuplahvatus, rahvaarvu järsk kasv mingis piirkonnas v kogu maailmas

depopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + populatsioon) • rahvaarvu vähenemine

ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants ³/₄- v ³/₂-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus

etnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + -loogia) • rahvateadus, teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Vt ka etnograafia, kultuuriantropoloogia

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

farandool <farand|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr farandole < oksitaani farandoulo) • folkl, muus tempokas rõhutatud rütmiga Provence’i rahvatants ²/₄- v ⁶/₈-taktimõõdus, sarnaneb džiigiga

habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases ²/₄-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel

halling <halling -i 2e s> (norra < pn Hallingdal, org Lõuna-Norras) • folkl, tants norra rahvatants ²/₄-taktimõõdus (meeste üksiktants); Rootsis levinud paaristantsuna

hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гопак < sks hopp hopp) • folkl, tants hoogne ukraina rahvatants ²/₄-taktimõõdus

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants ³/₄- v ³/₈-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants ²/₄-taktimõõdus

jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline ²/₄-taktimõõdus rahvatants

kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants ²/₄-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants

kolo1 <kolo 17~16 s> (serbia-horvaadi ring) • folkl, tants hrl sõõris tantsitav serbia rahvatants

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

mortaliteet <mortalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> , mortaalsus <mort`aalsus -e 11~9 s> (< ld mortalitas surelikkus < mortalis surelik) • stat suremus, surmajuhtude suhteline hulk rahvastikus (soolise, vanuselise, sotsiaalse vm rühma üldarvu suhtes)

passepied [paspj·e] (pr) • folkl, tants Põhja-Bretagne’ist pärit elav ja rõõmsailmeline ⅜- v ¾-taktimõõdus rahvatants

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants ³/₄-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

polska <p`olska 1 s> (rts poola) • folkl, tants kõrgklassi ja rahvatants pms Skandinaavias

portmonee <p`ortmon`ee 26i s> (pr porte-monnaie < porter kandma + monnaie münt) • van väike rahakott, rahatasku

rubaii <ruba`ii 26 s> (ar rubā‛ī neljast koosnev) • kirj nelikvärss Pärsia kirjanduses (alates IX s-st) ning iraani rahvalaulus ja traditsioonilises luules

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

sirtaki <sirt´aki 16 s> (kr) • folkl, tants kreeka rahvatants, hakkas eriti levima helilooja M. Theodorakise meloodiate mõjul

tamburiin <tambur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tambourin < tambour trumm)
1. muus väike, ainult ühelt poolt nahaga kaetud käsitrumm, mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed; tamburiiniga saadab tantsija ise oma liigutusi; vanaaegne Provence’i silinderjas trumm
2. folkl elavaloomuline vana prantsuse rahvatants

tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga ²/₄- v ⁴/₈-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera

trend <tr`end trendi tr`endi 22e s> (ingl)
1. kõnek suund, kallak, suunitlus, suundumus, mood
2. stat nähtuse (hinna, rahvaarvu jne) kvantitatiivse tunnuse pikemaajalise muutumise põhisuund, mida näitlikult kujutatakse (sirg)joonena graafikul
3. mat algrea keskväärtus aja funktsioonina
trendijoon • mat arvujada lähendfunktsiooni graafik

trepakk <trep|`akk -aki -`akki 22e s> (vn трепак) • folkl, tants tempokas vene rahvatants ²/₄-taktimõõdus

tšaardaš <tšaardaš -i 2e s> (ung csárdás < csárda kõrts) • folkl, muus, tants ungari rahvatants, koosneb aeglasest, figuratsioonirohke meloodiaga sissejuhatusest ja kiirenevast temperamentsest päristšaardašist, viimane ²/₄-taktimõõdus

vitaalsuskordaja <+ k`ordaja 1 s> (< vitaalsus) • stat elujõulisuse koefitsient, rahvaarvu muutumise intensiivsuse näitarv, sünni- ja surmajuhtumite suhe kindlas ajavahemikus (nt aastas)