[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke 4/4- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl 3/4-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; 4/4-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases 3/8-taktimõõdus

demograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< demograafia) • sotsiol rahvastikuteaduslik
demograafiline plahvatusrahvastikuplahvatus, rahvaarvu järsk kasv mingis piirkonnas v kogu maailmas

depopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + populatsioon) • rahvaarvu vähenemine

ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants 3/4- v 3/2-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants 2/4-taktimõõdus

etnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + -loogia) • rahvateadus, teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Vt ka etnograafia, kultuuriantropoloogia

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants 3/8- v 6/8-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

farandool <farand|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr farandole < oksitaani farandoulo) • folkl, muus tempokas rõhutatud rütmiga Provence’i rahvatants 2/4- v 6/8-taktimõõdus, sarnaneb džiigiga

habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases 2/4-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel

halling <halling -i 2e s> (norra < pn Hallingdal, org Lõuna-Norras) • folkl, tants norra rahvatants 2/4-taktimõõdus (meeste üksiktants); Rootsis levinud paaristantsuna

hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гопак < sks hopp hopp) • folkl, tants hoogne ukraina rahvatants 2/4-taktimõõdus

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4- v 3/8-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants 2/4-taktimõõdus

jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline 2/4-taktimõõdus rahvatants

kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants 2/4-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants

kolo1 <kolo 17~16 s> (serbia-horvaadi ring) • folkl, tants hrl sõõris tantsitav serbia rahvatants

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

mortaliteet <mortalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> , mortaalsus <mort`aalsus -e 11~9 s> (< ld mortalitas surelikkus < mortalis surelik) • stat suremus, surmajuhtude suhteline hulk rahvastikus (soolise, vanuselise, sotsiaalse vm rühma üldarvu suhtes)

passepied [paspj·e] (pr) • folkl, tants Põhja-Bretagne’ist pärit elav ja rõõmsailmeline ⅜- v ¾-taktimõõdus rahvatants

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants 3/4-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

polska <p`olska 1 s> (rts poola) • folkl, tants kõrgklassi ja rahvatants pms Skandinaavias

portmonee <p`ortmon`ee 26i s> (pr porte-monnaie < porter kandma + monnaie münt) • van väike rahakott, rahatasku

rubaii <ruba`ii 26 s> (ar rubā‛ī neljast koosnev) • kirj nelikvärss Pärsia kirjanduses (alates IX s-st) ning iraani rahvalaulus ja traditsioonilises luules

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires 3/8- v 6/8-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

sirtaki <sirt´aki 16 s> (kr) • folkl, tants kreeka rahvatants, hakkas eriti levima helilooja M. Theodorakise meloodiate mõjul

tamburiin <tambur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tambourin < tambour trumm)
1. muus väike, ainult ühelt poolt nahaga kaetud käsitrumm, mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed; tamburiiniga saadab tantsija ise oma liigutusi; vanaaegne Provence’i silinderjas trumm
2. folkl elavaloomuline vana prantsuse rahvatants

tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga 2/4- v 4/8-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera

trend <tr`end trendi tr`endi 22e s> (ingl)
1. kõnek suund, kallak, suunitlus, suundumus, mood
2. stat nähtuse (hinna, rahvaarvu jne) kvantitatiivse tunnuse pikemaajalise muutumise põhisuund, mida näitlikult kujutatakse (sirg)joonena graafikul
3. mat algrea keskväärtus aja funktsioonina
trendijoonmat arvujada lähendfunktsiooni graafik

trepakk <trep|`akk -aki -`akki 22e s> (vn трепак) • folkl, tants tempokas vene rahvatants 2/4-taktimõõdus

tšaardaš <tšaardaš -i 2e s> (ung csárdás < csárda kõrts) • folkl, muus, tants ungari rahvatants, koosneb aeglasest, figuratsioonirohke meloodiaga sissejuhatusest ja kiirenevast temperamentsest päristšaardašist, viimane 2/4-taktimõõdus

vitaalsuskordaja <+ k`ordaja 1 s> (< vitaalsus) • stat elujõulisuse koefitsient, rahvaarvu muutumise intensiivsuse näitarv, sünni- ja surmajuhtumite suhe kindlas ajavahemikus (nt aastas)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur