Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 83 artiklit
adaat <ad`aat adaadi ad`aati 22e s> (vn адат < ar ādah pärimus) • kirjutamata seadus, tavaõigus islamiusulistel rahvastel
akõnn <ak`õnn akõnni ak`õnni 22e s> (kirgiisi акын, kasahhi ақын) • folkl luuletaja-rahvalaulik kasahhidel, kirgiisidel ja mõnedel teistel rahvastel
amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija
antropograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + -graafia) antr
1. inimese keha ja luude graafiline kujutamine
2. üksikute inimrasside ja rahvaste kirjeldamine
apašš <ap`ašš apaši ap`ašši 22e s> (pr apache, indiaani rahvaste apatšide järgi) • suurlinnakelm, röövel, huligaan (Prantsusmaal)
arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund
assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus
auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula
bahšii <bahš`ii 26 s> (turgi k-d baχši) • Kesk-Aasia rahvaste rahvalaulik, jutustaja, muusikant, poeet
baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia
batõrr <bat|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (trg batır julge, tšempion) • turgi rahvastel: kangelane, vapper mees. Vt ka bogatõr
beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules
cicisbeo [tšitšisb·eo] (it) • aj Itaalias XVI–XIX s rikka ning suursuguse abielunaise kaaslane seltskonnas; majasõber; armuke
difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega
doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill
dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik
draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)
eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses
etniline <etnili|ne -se -st 12 adj> (kr ethnikos rahvuslik, võõramaine < ethnos rahvas) • etn teatava rahvaga seoses olev, sellele rahvale omane
etniline ajalugu • hõimude ja rahvaste päritolu ja kujunemise (etnogeneesi) ning kultuuriliste ja olustikuliste iseärasuste arenemise ajalugu
etniline antropoloogia vt rassiteadus
etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)
etnogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< etno- + genees) • aj hõimude ja rahvaste teke ja kujunemine
etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga
euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid
fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s
fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus
füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine
geograafilis-ajalooline meetod (< geograafiline) • folkl ka Soome meetod, rahvaluule uurimise menetlus, mis taotleb variantide võrdlemisega kindlaks teha rahvalaulu, -jutu vm tekkimiskohta ja -aega, algkuju, lokaalseid eriarendeid ning sel viisil kaudselt ka rahvaste suhtlemis- ja kultuuriteid
germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija
germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus
haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener
hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine
hird <h`ird hirdi h`irdi 22e s> (isl hirð) • aj põhjagermaani rahvastel kuninga kaaskond
indoeuropeistika <+ europe´istika 1 s> (< indo- + pn Euroopa) • indoeuroopa rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala; lgv kitsamas mõttes indoeuroopa filoloogia
indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus
internatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< inter- + natsionaalne), internatsionalistlik <+ natsional`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj>
1. rahvusvaheline, eri rahvaste v rahvuste liikmeist koosnev; paljurahvuseline
2. pol internatsionalismi (1) põhimõtteile vastav, neid arvestav
internatsionalism <+ natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr internationalisme < internatsionaalne)
1. pol rahvaste võrdsuse ja koostöö pooldamine
2. lgv rahvusvaheline, mitmes mittesugulaskeeles olemasolev sõna, nt raadio, fookus
iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid
ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi
jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit
jurta <jurta 16 s> (vn юрта < turgi k-d yurt kodumaa, kodukoht) • etn Sise- ja Kesk-Aasia ning Siberi rahvaste ringikujulise põhiplaaniga, vildist v nahast telkelamu
kalõmm <kal|`õmm -õmmi -`õmmi 22e s> (turgi k-d kalın) • etn lunaraha mõrsja eest (islamiusulistel rahvastel)
kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale
karaktertants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (< pr danse de caractère, danse caractéristique < karakter + tants) • tants teatritantsu liik, põhineb eri rahvaste stiliseeritud tantsuliigutustel
ketmen <k`etmen -i 2e s> (vn кетмень < kasahhi кетпен) • laia teraga suur vanaaegne kõblas, oli tarvit Kesk-Aasia rahvastel
khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik
koljaada <koljaada 16 s> (vn коляда < kalendid) • etn põline slaavi rahvaste komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas tavapäraseid laule, nn koljadkasid, millega soovitakse pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne
kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima
kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist
kurultai <kurult`ai 26 s> (vn курултай < trg kurultay) • rahvaesindajate kogu mongoli ja türgi rahvastel
lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama
lesginka <lesg´inka 16 s> (vn лезгинка < lesgiinid, Kaukaasia rahvas) • folkl, tants Kaukaasia rahvaste tants ¾-taktimõõdus
LIONS {lüh ingl sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety vabadus, arukus, meie rahva turvalisus} • rahvusvaheline koostööliit, mille eesmärk on rahvaste vastastikuse mõistmise edendamine
mana <mana 17 s> (Polüneesia k-d) • folkl Okeaania rahvaste uskumustes üleloomulik jõud, mis võib koonduda inimestesse, loomadesse, esemeisse vm; erakordne autoriteet v mõjuvõim
migratsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> (< migratsioon + teooria) • laenamis- e rändeteooria; kirj paljude rahvaste rahvaluules ja kirjanduses leiduva sarnasuse seletamine süžeede ja motiivide rändamisega lähterahvalt teistele rahvastele; lgv sugulasrahvaste ja -keelte kujunemine väljarännete ja harunemise teel
multinatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< multi- + natsionaalne) • riikidevaheline (nt ettevõte); paljude rahvaste vaheline
muusikasotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< muusika) • muus, sotsiol sotsioloogia haru, mis uurib rahvaste muusikakultuuri, muusika kuulajate väärtushinnanguid, inimese muusikalist tegevust ja tema muusikahuvi kujunemist
nardieepos <+ `eepos -e 11~9 s> • kirj Kaukaasia rahvaste eepos, nime saanud kangelaste (nartide) järgi
nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul
pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis
panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla
panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist
pantürkism <+ türk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Türgi) • pol liikumine, mis rõhutab türgi-tatari rahvaste etnilist ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi juhtimisel teostatavat poliitilist ühendamist
paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse
parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism
piaal <pi`aal piaali pi`aali 22e s> (vn пиала < prs piyāla) • lai kõrvata jooginõu, eriti teetass Kesk-Aasia rahvastel
romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine
romanistika <roman´istika 1 s> (sks Romanistik, vn романистика) • lgv romaani filoloogia, romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuurilugu käsitlev teadusala
romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu
russalka <russ´alka 16 s> (vn русалка) • müt slaavi rahvaste müt-s vee ja taimestikuga seotud vaimolend, enamasti kaunis rohejuukseline näkineid. Vt ka undiin
sambo2 <sambo 16 s> {lüh vn sõnadest самозащита без оружия relvata enesekaitse} • võitlusviis arvuliselt ülekaaluka vastase rünnaku korral
sambomaadlus • sport Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvaste rahvuslike maadlusviiside põhjal kujunenud maadlus, sarnaneb džuudoga
sambuuk <samb|`uuk -uugi -`uuki 22e s> (ld sambuca < kr sambykē) aj
1. muus kolmnurkne keelpill Vana-Idamaa rahvastel
2. sõj kreeklastel ja roomlastel piiramistornilt linna müüridele heidetav sild
sotsiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< sotsio- + -graafia) • sotsiol Hollandi sotsioloogi S. R. Steinmetzi (1862–1940) rajatud uurimissuund asulate, rahvaste ning sotsiaalsete kihtide paigutuse kaardistamiseks; hiljem nimetatud sotsiaalgeograafiaks
söör <s`öör sööri s`ööri 22e s> (ingl sir < pr sire < ld senior vanem), sir [söör] • inglise keelt kõnelevatel rahvastel: mu härra (ilma nime nimetamata)
nime ees aadlipartiklina Sir • baroneti ja rüütli tiitel Inglismaal (ainult koos nimega)
zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill
tarhaan <tarh|`aan -aani -`aani 22e s> (vn тархан < tat) aj
1. keskajal türgi-tatari rahvastel feodaali nimetus
2. feodaalide maksuvabad valdused ja varad
3. liik Vene ürikuid XIV–XVII s
toi <t`oi 26 s> (trg toy) • folkl Kesk-Aasia rahvastel pidustus söömingu, muusika, tantsu jm rahvalõbustustega
turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus
tübeteika <tübet´eika 16 s> (tat түбәтәй) • tekst pms Kesk-Aasia rahvaste ümmargune v teravatipuline pealage kattev tikitud müts
unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile
UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pn • Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945
UNO {lüh ingl nimest United Nations Organization} • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asut 1945
UNPO {lüh ingl nimest Unrepresented Nations and Peoples Organization} • Esindamata Rahvaste Organisatsioon
vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest