[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 126 artiklit

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

akadid pl <akad -i 2e s> (< pn Akad, linn muistses Mesopotaamias) • aj vanim semi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

antropograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + -graafia) antr
1. inimese keha ja luude graafiline kujutamine
2. üksikute inimrasside ja rahvaste kirjeldamine

apašš <ap`ašš apaši ap`ašši 22e s> (pr apache, indiaani rahvaste apatšide järgi) • suurlinnakelm, röövel, huligaan (Prantsusmaal)

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund

argumentum ad populum [argum·entum ad populum] (ld rahvast, avalikkusest lähtuv argument) • argument, mille kohaselt enamuse arvamus on tõene

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

assüürlased pl <ass`üürla|ne -se -st 12~10? s> (kr Assyrioi < akadi pn Aššūrāyu Assur, linn muistses Assüürias)
1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula

avaarid pl <av`aar avaari av`aari 22e s> (ld Avari)
1. aj Sise‑Aasiast pärinevad, pms turgi keeli kõnelevad rändkarjakasvatajate hõimud
2. rahvas Põhja‑Kaukaasias

bahšii <bahš`ii 26 s> (turgi k-d baχši) • Kesk-Aasia rahvaste rahvalaulik, jutustaja, muusikant, poeet

baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia

beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules

deem <d`eem deemi d`eemi 22e s> (ingl deme < kr dēmos piirkond, rahvas), lokaalpopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lokaalne), mikropopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mikro-) • ökol isolatsiooni jäänud taime- v loomapopulatsioon, milles toimub rohke juhuslik ristumine

deemos <d`eemos -e 11~9 s> (kr dēmos)
1. Vana-Kreekas rahvas vastandina aristokraatiale (eupatriididele); orjad ei kuulunud deemose koosseisu
2. kogukond Vana-Kreekas
3. väikseim halduspiirkond nüüdisaja Kreekas

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

demograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr dēmos rahvas + -graafia)
1. sotsiol rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv statistikaharu
2. ökol organismide populatsioonide struktuuri ja dünaamika kvantitatiivne uurimine

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim)
1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel
2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)
3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

demotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< kr dēmos rahvas + topos koht) • ökol populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon

difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega

dimotiki [dimotikii] (uuskr < kr fem dēmotikē rahvapärane, tavaline < dēmos kogukond, rahvas) • lgv nüüdiskreeka keel, kreeka rahvakeel

doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

epideemia <epid`eemia 1 s> (< kr epidēmios üldine < epi- + dēmos rahvas) • med (ränd)taud, inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnas. Vt ka epifütootia, episootia

etniline <etnili|ne -se -st 12 adj> (kr ethnikos rahvuslik, võõramaine < ethnos rahvas) • etn teatava rahvaga seoses olev, sellele rahvale omane
etniline ajaluguhõimude ja rahvaste päritolu ja kujunemise (etnogeneesi) ning kultuuriliste ja olustikuliste iseärasuste arenemise ajalugu
etniline antropoloogia vt rassiteadus

etno- (< kr ethnos rahvas) • rassi v rahvaga seotud

etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)

etnogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< etno- + genees) • aj hõimude ja rahvaste teke ja kujunemine

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

etnos <`etnos -e 11~9 s> (kr ethnos) • etn ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühmitis, hõim, rahvas v rahvus

etruskid pl <etr|`usk -uski -`uski 22e s> (ld sg Etruscus) • aj Kesk-Itaalias eKr elanud selgitamata päritoluga rahvas

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine

gallid pl <g`all galli g`alli 22e s> (ld Galli) • aj vanaaja rahvas Lääne‑Euroopas; Gallia keldi asukad

geograafilis-ajalooline meetod (< geograafiline) • folkl ka Soome meetod, rahvaluule uurimise menetlus, mis taotleb variantide võrdlemisega kindlaks teha rahvalaulu, -jutu vm tekkimiskohta ja -aega, algkuju, lokaalseid eriarendeid ning sel viisil kaudselt ka rahvaste suhtlemis- ja kultuuriteid

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

hüperborealased pl <hüperbor`eala|ne -se -st 12~10? s> (kr Hyperboreioi) • müt põhjamaalased, Kreeka müt-s kaugpõhjas igaveses õndsuses elav rahvas

indoeuropeistika <+ europe´istika 1 s> (< indo- + pn Euroopa) • indoeuroopa rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala; lgv kitsamas mõttes indoeuroopa filoloogia

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

internatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< inter- + natsionaalne), internatsionalistlik <+ natsional`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj>
1. rahvusvaheline, eri rahvaste v rahvuste liikmeist koosnev; paljurahvuseline
2. pol internatsionalismi (1) põhimõtteile vastav, neid arvestav

internatsionalism <+ natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr internationalisme < internatsionaalne)
1. pol rahvaste võrdsuse ja koostöö pooldamine
2. lgv rahvusvaheline, mitmes mittesugulaskeeles olemasolev sõna, nt raadio, fookus

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

jurta <jurta 16 s> (vn юрта < turgi k-d yurt kodumaa, kodukoht) • etn Sise- ja Kesk-Aasia ning Siberi rahvaste ringikujulise põhiplaaniga, vildist v nahast telkelamu

kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale

karaktertants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (< pr danse de caractère, danse caractéristique < karakter + tants) • tants teatritantsu liik, põhineb eri rahvaste stiliseeritud tantsuliigutustel

keltibeerid pl <+ ib`eer ibeeri ib`eeri 22e s> (ld Celtiberi) • aj keltidest ja ibeeridest kujunenud vanaaja rahvas Hispaanias

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

koljaada <koljaada 16 s> (vn коляда < kalendid) • etn põline slaavi rahvaste komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas tavapäraseid laule, nn koljadkasid, millega soovitakse pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima

kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist

lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama

lesginka <lesg´inka 16 s> (vn лезгинка < lesgiinid, Kaukaasia rahvas) • folkl, tants Kaukaasia rahvaste tants ¾-taktimõõdus

LIONS {lüh ingl sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety vabadus, arukus, meie rahva turvalisus} • rahvusvaheline koostööliit, mille eesmärk on rahvaste vastastikuse mõistmise edendamine

lotofaagid pl <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr lōtophagoi lootosesööjad) • müt Kreeka müt-s muinasjutuline rahvas, kelle valmistatud lilleroa söömise tagajärjel inimene unustas oma kodumaa; piltl unistustemaal viibijad, elust võõrdunud nautlejad

makronäitaja <+ n`äitaja 1 s> (< makro-) • maj rahvamajanduse üldist seisundit iseloomustav näitaja, nt rahvamajanduse kogutoodang, sisemajanduse kogutoodang, rahvatulu, töötajate ja töötute arv jne

mana <mana 17 s> (Polüneesia k-d) • folkl Okeaania rahvaste uskumustes üleloomulik jõud, mis võib koonduda inimestesse, loomadesse, esemeisse vm; erakordne autoriteet v mõjuvõim

migratsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> (< migratsioon + teooria) • laenamis- e rändeteooria; kirj paljude rahvaste rahvaluules ja kirjanduses leiduva sarnasuse seletamine süžeede ja motiivide rändamisega lähterahvalt teistele rahvastele; lgv sugulasrahvaste ja -keelte kujunemine väljarännete ja harunemise teel

multinatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< multi- + natsionaalne) • riikidevaheline (nt ettevõte); paljude rahvaste vaheline

muusikasotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< muusika) • muus, sotsiol sotsioloogia haru, mis uurib rahvaste muusikakultuuri, muusika kuulajate väärtushinnanguid, inimese muusikalist tegevust ja tema muusikahuvi kujunemist

nagaika <nag´aika 16 s> (vn нагайка < nogaid, turgi rahvas) • kasakate lühike nahkpiits

nardieepos <+ `eepos -e 11~9 s> • kirj Kaukaasia rahvaste eepos, nime saanud kangelaste (nartide) järgi

narodnik <nar´odnik -u 2 s> (vn народник < народ rahvas) • aj narodnikluse pooldaja v esindaja

natio [naatsio] (ld) • rahvas, sugu; hõim, rahvus

natsionaalne <natsion`aal|ne -se 2 adj> (< ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvuslik, rahvus-

natsionaliseerima <natsionalis|`eerima -eerib 28 v> (sks nationalisieren < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol, aj riigistama, riigi omandusse sundvõõrandama

natsionalism <natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalismus < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist, rahvustunde, keele ja oma kultuuri teadvustamist, arendamist ja säilitamist. Vastand kosmopolitism

natsionaliteet <natsionalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr nationalité < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvuslikkus

natsioon <natsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvus, etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa; aj kaasmaalaskond

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

odi profanum vulgus et arceo [oodi profaanum vulgus et artse˛o] (ld) • vihkan asjassepühendamatut rahvast ja hoidun temast (Horatius)

pandeemia <pand`eemia 1 s> (< kr pandēmia kogu rahvas) • med laustaud, üle laialdaste maa-alade levinud epideemia. Vastand endeemia

pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis

panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

pantürkism <+ türk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Türgi) • pol liikumine, mis rõhutab türgi-tatari rahvaste etnilist ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi juhtimisel teostatavat poliitilist ühendamist

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

pelasgid pl <pel|`asg -asgi -`asgi 22e s> (kr Pelasgoi) • aj pärimuste järgi enne kreeklasi muistses Kreekas elanud rahvas

piktid pl <p`ikt pikti p`ikti 22e s> (ld Picti) • aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas XI s paiku ühte gaelidega

poljudje <polj´udje 16 s> (vn полюдье < люди rahvas, inimesed) • aj Kiievi-Vene vürsti ja tema družiina andamikogumisringsõit võimualusel maal; korraldati tavaliselt sügisel v talvel; andam

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

populatsioon <populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld populatio rahvas < ld populus)
1. rahvastus; rahvastik
2. biol asurkond, ühise geenifondiga üht liiki isendirühmade kogum ühisel asustusalal
3. astr tähesüsteemi arengu mingil kindlal ajajärgul sarnastes oludes tekkinud tähekogum
4. stat arvutuse aluseks võetav loodusobjektide (loomad, taimed, geenid) lõplik üldkogum
populatsioonigeneetikabiol geneetika haru, mis uurib isendirühmade (populatsioonide (2)) pärilikku järjepidevust, käsitleb populatsiooni geneetilist ehitust ja seda, kuidas see järjestikustes põlvkondades mitmesuguste tegurite toimel muutub
populatsiooniökoloogia, demökoloogiaökol ökoloogia haru, mis uurib populatsioonisisest suhtestikku ning populatsiooni ja keskkonna suhteid

populism <popul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr populisme < ld populus rahvas) • pol poliitiline demagoogiline tegevus oma erakonnale poolehoiu saavutamiseks ja võimule pürgimiseks; odav poliitiline populaarsus

populus (ld) • rahvas, elanikkond, suur hulk

publik <publik -u 2 s> (sks Publikum < ld publicum rahvahulk < publicus rahva-, avalik, riiklik) • kuulajas- v vaatajaskond; seltskond, avalikkus, rahvas

pueblo <pu´eblo 16 s> (hisp rahvas, küla)
1. indiaani hõimurühma liige puebloindiaanlane, elavad USA edelaosas Arizona ja New Mexico poolkõrbealal
2. etn indiaanlaste terrassiliselt kokkuehitatud maja-asum

pööbel <p`ööb|el -li 2e s> (sks Pöbel < pr peuple rahvas < ld populus) • lihtrahvas (halvustavalt)

qualis rex, talis grex [kvaalis reks taalis greks] (ld) • nagu kuningas, nii (ka) rahvas (sõna-sõnalt: kari)

romad pl <roma 17~16 s> (roma inimesed) • mustlased, roma keelt kõnelev rahvas

romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine

romanistika <roman´istika 1 s> (sks Romanistik, vn романистика) • lgv romaani filoloogia, romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuurilugu käsitlev teadusala

romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu

russalka <russ´alka 16 s> (vn русалка) • müt slaavi rahvaste müt-s vee ja taimestikuga seotud vaimolend, enamasti kaunis rohejuukseline näkineid. Vt ka undiin

sambo2 <sambo 16 s> {lüh vn sõnadest самозащита без оружия relvata enesekaitse} • võitlusviis arvuliselt ülekaaluka vastase rünnaku korral
sambomaadlussport Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvaste rahvuslike maadlusviiside põhjal kujunenud maadlus, sarnaneb džuudoga

saratseenid pl <sarats|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld Saraceni, rahvas vanaaja Araabias) • aj keskaja Lääne‑Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus

seborröa <seborr`öa 26 s> (< ld sebum rasv + -rröa) • med naha rasunäärmete liigtalitlus, rasuvoolus ja sellest tekkiv naha rasvasus (võib põhjustada nahahaigusi)

sotsiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< sotsio- + -graafia) • sotsiol Hollandi sotsioloogi S. R. Steinmetzi (1862–1940) rajatud uurimissuund asulate, rahvaste ning sotsiaalsete kihtide paigutuse kaardistamiseks; hiljem nimetatud sotsiaalgeograafiaks

S. P. Q. R. {lüh ld sõnadest senatus populusque Romanus Rooma senat ja rahvas} • aj lühend, mida kasutati Rooma riigi sümbolina müntidel, raidkirjadel jm

sumerid pl <sumer -i 2e s> (akadi šumeru) • aj vanaaja rahvas Lõuna‑Mesopotaamias

šerpad pl <šerpa 16 s> (tiibeti sharpa < shar ida + pa rahvas) • Himaalaja lõunanõlvadel elav rahvas, tuntud alpinismiekspeditsioonide juhtidena ja kandjatena

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

tanguudid pl <tang|`uut -uudi -`uuti 22e s> (hiina dǎngxiàng) • aj praeguse Lääne-Hiina alal elanud rahvas

topinambur <topin`ambur -i 2e s> (ingl topinambour < port, rahvas Brasiilias) • bot, põll maapirn, mugul-päevalill, Ameerikast pärinev korvõieliste sugukonda kuuluv püsik (Helianthus tuberosus), mille juurmugulad on söödavad; ka söödakultuur

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

tübeteika <tübet´eika 16 s> (tat түбәтәй) • tekst pms Kesk-Aasia rahvaste ümmargune v teravatipuline pealage kattev tikitud müts

uluss <ul`uss ulussi ul`ussi 22e s> (trg ulus riik, rahvas) aj
1. rändrahva laager
2. Sise- ja Kesk-Aasias ning Siberis mongoli ja türgi-tatari rändhõimude liit ning sellele kuulunud maa-ala

umma (ar 'umma rahvas, kogukond) • relig islamikogukond

unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile

UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pnÜhinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945

UNO {lüh ingl nimest United Nations Organization} • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asut 1945

UNPO {lüh ingl nimest Unrepresented Nations and Peoples Organization} • Esindamata Rahvaste Organisatsioon

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur