[VSL] Võõrsõnade leksikon

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

akadid pl <akad -i 2e s> (< pn Akad, linn muistses Mesopotaamias) • aj vanim semi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

assüürlased pl <ass`üürla|ne -se -st 12~10? s> (kr Assyrioi < akadi pn Aššūrāyu Assur, linn muistses Assüürias)
1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

avaarid pl <av`aar avaari av`aari 22e s> (ld Avari)
1. aj Sise‑Aasiast pärinevad, pms turgi keeli kõnelevad rändkarjakasvatajate hõimud
2. rahvas Põhja‑Kaukaasias

deem <d`eem deemi d`eemi 22e s> (ingl deme < kr dēmos piirkond, rahvas), lokaalpopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lokaalne), mikropopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mikro-) • ökol isolatsiooni jäänud taime- v loomapopulatsioon, milles toimub rohke juhuslik ristumine

deemos <d`eemos -e 11~9 s> (kr dēmos)
1. Vana-Kreekas rahvas vastandina aristokraatiale (eupatriididele); orjad ei kuulunud deemose koosseisu
2. kogukond Vana-Kreekas
3. väikseim halduspiirkond nüüdisaja Kreekas

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

demograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr dēmos rahvas + -graafia)
1. sotsiol rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv statistikaharu
2. ökol organismide populatsioonide struktuuri ja dünaamika kvantitatiivne uurimine

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim)
1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel
2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)
3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

demotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< kr dēmos rahvas + topos koht) • ökol populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon

dimotiki [dimotikii] (uuskr < kr fem dēmotikē rahvapärane, tavaline < dēmos kogukond, rahvas) • lgv nüüdiskreeka keel, kreeka rahvakeel

epideemia <epid`eemia 1 s> (< kr epidēmios üldine < epi- + dēmos rahvas) • med (ränd)taud, inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnas. Vt ka epifütootia, episootia

etniline <etnili|ne -se -st 12 adj> (kr ethnikos rahvuslik, võõramaine < ethnos rahvas) • etn teatava rahvaga seoses olev, sellele rahvale omane
etniline ajalugu • hõimude ja rahvaste päritolu ja kujunemise (etnogeneesi) ning kultuuriliste ja olustikuliste iseärasuste arenemise ajalugu
etniline antropoloogia vt rassiteadus

etno- (< kr ethnos rahvas) • rassi v rahvaga seotud

etnos <`etnos -e 11~9 s> (kr ethnos) • etn ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühmitis, hõim, rahvas v rahvus

etruskid pl <etr|`usk -uski -`uski 22e s> (ld sg Etruscus) • aj Kesk-Itaalias eKr elanud selgitamata päritoluga rahvas

gallid pl <g`all galli g`alli 22e s> (ld Galli) • aj vanaaja rahvas Lääne‑Euroopas; Gallia keldi asukad

hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas

hüperborealased pl <hüperbor`eala|ne -se -st 12~10? s> (kr Hyperboreioi) • müt põhjamaalased, Kreeka müt-s kaugpõhjas igaveses õndsuses elav rahvas

keltibeerid pl <+ ib`eer ibeeri ib`eeri 22e s> (ld Celtiberi) • aj keltidest ja ibeeridest kujunenud vanaaja rahvas Hispaanias

lesginka <lesg´inka 16 s> (vn лезгинка < lesgiinid, Kaukaasia rahvas) • folkl, tants Kaukaasia rahvaste tants ¾-taktimõõdus

lotofaagid pl <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr lōtophagoi lootosesööjad) • müt Kreeka müt-s muinasjutuline rahvas, kelle valmistatud lilleroa söömise tagajärjel inimene unustas oma kodumaa; piltl unistustemaal viibijad, elust võõrdunud nautlejad

nagaika <nag´aika 16 s> (vn нагайка < nogaid, turgi rahvas) • kasakate lühike nahkpiits

narodnik <nar´odnik -u 2 s> (vn народник < народ rahvas) • aj narodnikluse pooldaja v esindaja

natio [naatsio] (ld) • rahvas, sugu; hõim, rahvus

natsionaalne <natsion`aal|ne -se 2 adj> (< ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvuslik, rahvus-

natsionaliseerima <natsionalis|`eerima -eerib 28 v> (sks nationalisieren < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol, aj riigistama, riigi omandusse sundvõõrandama

natsionalism <natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalismus < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist, rahvustunde, keele ja oma kultuuri teadvustamist, arendamist ja säilitamist. Vastand kosmopolitism

natsionaliteet <natsionalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr nationalité < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvuslikkus

natsioon <natsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • rahvus, etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa; aj kaasmaalaskond

pandeemia <pand`eemia 1 s> (< kr pandēmia kogu rahvas) • med laustaud, üle laialdaste maa-alade levinud epideemia. Vastand endeemia

pelasgid pl <pel|`asg -asgi -`asgi 22e s> (kr Pelasgoi) • aj pärimuste järgi enne kreeklasi muistses Kreekas elanud rahvas

piktid pl <p`ikt pikti p`ikti 22e s> (ld Picti) • aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas XI s paiku ühte gaelidega

poljudje <polj´udje 16 s> (vn полюдье < люди rahvas, inimesed) • aj Kiievi-Vene vürsti ja tema družiina andamikogumisringsõit võimualusel maal; korraldati tavaliselt sügisel v talvel; andam

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

populatsioon <populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld populatio rahvas < ld populus)
1. rahvastus; rahvastik
2. biol asurkond, ühise geenifondiga üht liiki isendirühmade kogum ühisel asustusalal
3. astr tähesüsteemi arengu mingil kindlal ajajärgul sarnastes oludes tekkinud tähekogum
4. stat arvutuse aluseks võetav loodusobjektide (loomad, taimed, geenid) lõplik üldkogum
populatsioonigeneetika • biol geneetika haru, mis uurib isendirühmade (populatsioonide (2)) pärilikku järjepidevust, käsitleb populatsiooni geneetilist ehitust ja seda, kuidas see järjestikustes põlvkondades mitmesuguste tegurite toimel muutub
populatsiooniökoloogia, demökoloogia • ökol ökoloogia haru, mis uurib populatsioonisisest suhtestikku ning populatsiooni ja keskkonna suhteid

populism <popul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr populisme < ld populus rahvas) • pol poliitiline demagoogiline tegevus oma erakonnale poolehoiu saavutamiseks ja võimule pürgimiseks; odav poliitiline populaarsus

populus (ld) • rahvas, elanikkond, suur hulk

publik <publik -u 2 s> (sks Publikum < ld publicum rahvahulk < publicus rahva-, avalik, riiklik) • kuulajas- v vaatajaskond; seltskond, avalikkus, rahvas

pueblo <pu´eblo 16 s> (hisp rahvas, küla)
1. indiaani hõimurühma liige puebloindiaanlane, elavad USA edelaosas Arizona ja New Mexico poolkõrbealal
2. etn indiaanlaste terrassiliselt kokkuehitatud maja-asum

pööbel <p`ööb|el -li 2e s> (sks Pöbel < pr peuple rahvas < ld populus) • lihtrahvas (halvustavalt)

qualis rex, talis grex [kvaalis reks taalis greks] (ld) • nagu kuningas, nii (ka) rahvas (sõna-sõnalt: kari)

romad pl <roma 17~16 s> (roma inimesed) • mustlased, roma keelt kõnelev rahvas

saratseenid pl <sarats|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld Saraceni, rahvas vanaaja Araabias) • aj keskaja Lääne‑Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus

S. P. Q. R. {lüh ld sõnadest senatus populusque Romanus Rooma senat ja rahvas} • aj lühend, mida kasutati Rooma riigi sümbolina müntidel, raidkirjadel jm

sumerid pl <sumer -i 2e s> (akadi šumeru) • aj vanaaja rahvas Lõuna‑Mesopotaamias

šerpad pl <šerpa 16 s> (tiibeti sharpa < shar ida + pa rahvas) • Himaalaja lõunanõlvadel elav rahvas, tuntud alpinismiekspeditsioonide juhtidena ja kandjatena

tanguudid pl <tang|`uut -uudi -`uuti 22e s> (hiina dǎngxiàng) • aj praeguse Lääne-Hiina alal elanud rahvas

topinambur <topin`ambur -i 2e s> (ingl topinambour < port, rahvas Brasiilias) • bot, põll maapirn, mugul-päevalill, Ameerikast pärinev korvõieliste sugukonda kuuluv püsik (Helianthus tuberosus), mille juurmugulad on söödavad; ka söödakultuur

uluss <ul`uss ulussi ul`ussi 22e s> (trg ulus riik, rahvas) aj
1. rändrahva laager
2. Sise- ja Kesk-Aasias ning Siberis mongoli ja türgi-tatari rändhõimude liit ning sellele kuulunud maa-ala

umma (ar 'umma rahvas, kogukond) • relig islamikogukond

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr