[VSL] Võõrsõnade leksikon

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke ⁴/₄- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

antropograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + -graafia) antr
1. inimese keha ja luude graafiline kujutamine
2. üksikute inimrasside ja rahvaste kirjeldamine

apašš <ap`ašš apaši ap`ašši 22e s> (pr apache, indiaani rahvaste apatšide järgi) • suurlinnakelm, röövel, huligaan (Prantsusmaal)

arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund

argumentum ad populum [argum·entum ad populum] (ld rahvast, avalikkusest lähtuv argument) • argument, mille kohaselt enamuse arvamus on tõene

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula

bahšii <bahš`ii 26 s> (turgi k-d baχši) • Kesk-Aasia rahvaste rahvalaulik, jutustaja, muusikant, poeet

baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia

beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl ³/₄-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; ⁴/₄-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases ³/₈-taktimõõdus

daina <daina 16 s> (leedu, läti) • folkl leedu (ka läti) rahvalaul

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

demograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< demograafia) • sotsiol rahvastikuteaduslik
demograafiline plahvatus • rahvastikuplahvatus, rahvaarvu järsk kasv mingis piirkonnas v kogu maailmas

depopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + populatsioon) • rahvaarvu vähenemine

difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega

doina <doina 16 s> (rumeenia) • folkl, muus rumeenia lüüriline rahvalaul

doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

dumka <dumka 16 s> (vn, ukr думка < дума mõte) • muus, folkl liik ukraina lüürilisi rahvalaule

duuma <duuma 16 s> (vn дума)
1. seadusandlike v administratiivsete ülesannetega voli- v esinduskogu Venemaal (riigiduuma); aj bojaaride nõuandev kogu Venemaal XII–XVII s
2. folkl, muus ukraina (lüro)eepiline rahvalaul

ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants ³/₄- v ³/₂-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

etniline <etnili|ne -se -st 12 adj> (kr ethnikos rahvuslik, võõramaine < ethnos rahvas) • etn teatava rahvaga seoses olev, sellele rahvale omane
etniline ajalugu • hõimude ja rahvaste päritolu ja kujunemise (etnogeneesi) ning kultuuriliste ja olustikuliste iseärasuste arenemise ajalugu
etniline antropoloogia vt rassiteadus

etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)

etnogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< etno- + genees) • aj hõimude ja rahvaste teke ja kujunemine

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

farandool <farand|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr farandole < oksitaani farandoulo) • folkl, muus tempokas rõhutatud rütmiga Provence’i rahvatants ²/₄- v ⁶/₈-taktimõõdus, sarnaneb džiigiga

fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

frekvents <frekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld frequentia rahvahulk < frequens sage) • (esinemis)sagedus; füüs võnkesagedus

füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine

geograafilis-ajalooline meetod (< geograafiline) • folkl ka Soome meetod, rahvaluule uurimise menetlus, mis taotleb variantide võrdlemisega kindlaks teha rahvalaulu, -jutu vm tekkimiskohta ja -aega, algkuju, lokaalseid eriarendeid ning sel viisil kaudselt ka rahvaste suhtlemis- ja kultuuriteid

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases ²/₄-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

halling <halling -i 2e s> (norra < pn Hallingdal, org Lõuna-Norras) • folkl, tants norra rahvatants ²/₄-taktimõõdus (meeste üksiktants); Rootsis levinud paaristantsuna

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гопак < sks hopp hopp) • folkl, tants hoogne ukraina rahvatants ²/₄-taktimõõdus

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants ³/₄- v ³/₈-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

indoeuropeistika <+ europe´istika 1 s> (< indo- + pn Euroopa) • indoeuroopa rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala; lgv kitsamas mõttes indoeuroopa filoloogia

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants ²/₄-taktimõõdus

internatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< inter- + natsionaalne), internatsionalistlik <+ natsional`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj>
1. rahvusvaheline, eri rahvaste v rahvuste liikmeist koosnev; paljurahvuseline
2. pol internatsionalismi (1) põhimõtteile vastav, neid arvestav

internatsionalism <+ natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr internationalisme < internatsionaalne)
1. pol rahvaste võrdsuse ja koostöö pooldamine
2. lgv rahvusvaheline, mitmes mittesugulaskeeles olemasolev sõna, nt raadio, fookus

interpolatsioon <interpolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld interpolatio uuendus, muudatus)
1. kirj kiilosa, vahelelüke, algupärasesse teksti hiljem vahele paigutatud sõnad v laused
2. folkl rahvalaulu (v -juttu) mõnest teisest laulust (v jutust) toodud lisandus
3. mat funktsiooni väärtuste hindamine nende punktide vahel, kus selle funktsiooni väärtused on teada, vt ka ekstrapolatsioon

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

jurta <jurta 16 s> (vn юрта < turgi k-d yurt kodumaa, kodukoht) • etn Sise- ja Kesk-Aasia ning Siberi rahvaste ringikujulise põhiplaaniga, vildist v nahast telkelamu

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline ²/₄-taktimõõdus rahvatants

kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale

karaktertants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (< pr danse de caractère, danse caractéristique < karakter + tants) • tants teatritantsu liik, põhineb eri rahvaste stiliseeritud tantsuliigutustel

kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants ²/₄-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

koljaada <koljaada 16 s> (vn коляда < kalendid) • etn põline slaavi rahvaste komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas tavapäraseid laule, nn koljadkasid, millega soovitakse pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne

kolo1 <kolo 17~16 s> (serbia-horvaadi ring) • folkl, tants hrl sõõris tantsitav serbia rahvatants

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima

kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist

lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama

lauda (it kiituslaul < ld laus kiitus) • muus XIII s-st pärit itaalia vaimulik rahvalaul

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

lesginka <lesg´inka 16 s> (vn лезгинка < lesgiinid, Kaukaasia rahvas) • folkl, tants Kaukaasia rahvaste tants ¾-taktimõõdus

LIONS {lüh ingl sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety vabadus, arukus, meie rahva turvalisus} • rahvusvaheline koostööliit, mille eesmärk on rahvaste vastastikuse mõistmise edendamine

makronäitaja <+ n`äitaja 1 s> (< makro-) • maj rahvamajanduse üldist seisundit iseloomustav näitaja, nt rahvamajanduse kogutoodang, sisemajanduse kogutoodang, rahvatulu, töötajate ja töötute arv jne

mana <mana 17 s> (Polüneesia k-d) • folkl Okeaania rahvaste uskumustes üleloomulik jõud, mis võib koonduda inimestesse, loomadesse, esemeisse vm; erakordne autoriteet v mõjuvõim

mass <m`ass massi m`assi 22e s> (< ld massa taigen, aine, tomp, kogu < kr maza odrakakk)
1. vormitu aine, püdel v poolsula aine
2. suur hulk; kamp, salk, suur rahvahulk
3. füüs keha moodustava aine hulk, inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

migratsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> (< migratsioon + teooria) • laenamis- e rändeteooria; kirj paljude rahvaste rahvaluules ja kirjanduses leiduva sarnasuse seletamine süžeede ja motiivide rändamisega lähterahvalt teistele rahvastele; lgv sugulasrahvaste ja -keelte kujunemine väljarännete ja harunemise teel

multinatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< multi- + natsionaalne) • riikidevaheline (nt ettevõte); paljude rahvaste vaheline

muusikasotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< muusika) • muus, sotsiol sotsioloogia haru, mis uurib rahvaste muusikakultuuri, muusika kuulajate väärtushinnanguid, inimese muusikalist tegevust ja tema muusikahuvi kujunemist

nardieepos <+ `eepos -e 11~9 s> • kirj Kaukaasia rahvaste eepos, nime saanud kangelaste (nartide) järgi

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

odi profanum vulgus et arceo [oodi profaanum vulgus et artse˛o] (ld) • vihkan asjassepühendamatut rahvast ja hoidun temast (Horatius)

pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis

panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

pantürkism <+ türk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Türgi) • pol liikumine, mis rõhutab türgi-tatari rahvaste etnilist ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi juhtimisel teostatavat poliitilist ühendamist

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

passepied [paspj·e] (pr) • folkl, tants Põhja-Bretagne’ist pärit elav ja rõõmsailmeline ⅜- v ¾-taktimõõdus rahvatants

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants ³/₄-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

polska <p`olska 1 s> (rts poola) • folkl, tants kõrgklassi ja rahvatants pms Skandinaavias

publik <publik -u 2 s> (sks Publikum < ld publicum rahvahulk < publicus rahva-, avalik, riiklik) • kuulajas- v vaatajaskond; seltskond, avalikkus, rahvas

retsiteerima <retsit|`eerima -eerib 28 v> (ld recitare) • luuletust, proosapala v rahvalaulu tundepaisutuseta, kuid ilmekalt ette kandma

romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine

romanistika <roman´istika 1 s> (sks Romanistik, vn романистика) • lgv romaani filoloogia, romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuurilugu käsitlev teadusala

romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu

runo <runo 17 s> (soome < vanapõhja rún saladus, märk, õpetus, kirjandus) • folkl karjala ja soome rahvalaul, ka üldse regivärsiline rahvalaul

russalka <russ´alka 16 s> (vn русалка) • müt slaavi rahvaste müt-s vee ja taimestikuga seotud vaimolend, enamasti kaunis rohejuukseline näkineid. Vt ka undiin

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

sambo2 <sambo 16 s> {lüh vn sõnadest самозащита без оружия relvata enesekaitse} • võitlusviis arvuliselt ülekaaluka vastase rünnaku korral
sambomaadlus • sport Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvaste rahvuslike maadlusviiside põhjal kujunenud maadlus, sarnaneb džuudoga

segidilja <segid´ilja 16 s> (hisp seguidilla) • folkl, muus, tants Andaluusiast pärinev hispaania rahvalaul ja -tants ¾-taktimõõdus

sirtaki <sirt´aki 16 s> (kr) • folkl, tants kreeka rahvatants, hakkas eriti levima helilooja M. Theodorakise meloodiate mõjul

sotsiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< sotsio- + -graafia) • sotsiol Hollandi sotsioloogi S. R. Steinmetzi (1862–1940) rajatud uurimissuund asulate, rahvaste ning sotsiaalsete kihtide paigutuse kaardistamiseks; hiljem nimetatud sotsiaalgeograafiaks

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

tamburiin <tambur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tambourin < tambour trumm)
1. muus väike, ainult ühelt poolt nahaga kaetud käsitrumm, mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed; tamburiiniga saadab tantsija ise oma liigutusi; vanaaegne Provence’i silinderjas trumm
2. folkl elavaloomuline vana prantsuse rahvatants

tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga ²/₄- v ⁴/₈-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera

traditsionaal <traditsion|`aal -aali -`aali 22e s> (< ingl traditional traditsiooniline) • muus põlislaul v -viis, rahvalik laul v viis, mille autorit ei teata; ei kasutata eesti rahvalaulu v -viisi kohta

trend <tr`end trendi tr`endi 22e s> (ingl)
1. kõnek suund, kallak, suunitlus, suundumus, mood
2. stat nähtuse (hinna, rahvaarvu jne) kvantitatiivse tunnuse pikemaajalise muutumise põhisuund, mida näitlikult kujutatakse (sirg)joonena graafikul
3. mat algrea keskväärtus aja funktsioonina
trendijoon • mat arvujada lähendfunktsiooni graafik

trepakk <trep|`akk -aki -`akki 22e s> (vn трепак) • folkl, tants tempokas vene rahvatants ²/₄-taktimõõdus

tšaardaš <tšaardaš -i 2e s> (ung csárdás < csárda kõrts) • folkl, muus, tants ungari rahvatants, koosneb aeglasest, figuratsioonirohke meloodiaga sissejuhatusest ja kiirenevast temperamentsest päristšaardašist, viimane ²/₄-taktimõõdus

tšastuška <tšast´uška 16 s> (vn частушка < частый tihe, sage) • muus, folkl uuemaaegne (XIX–XX s) neljavärsiline lõppriimiline vene rahvalaul

turbellaarid pl <turbell|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld turba, dem turbella segadus, tunglemine, (rahva)hulk) • zool ripsussid (Turbellaria), lameusside klassi kuuluvad ripsmetega kaetud ovaalsed v lehtjad loomad; elavad vees v niiskes pinnases

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

tübeteika <tübet´eika 16 s> (tat түбәтәй) • tekst pms Kesk-Aasia rahvaste ümmargune v teravatipuline pealage kattev tikitud müts

unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile

UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pn • Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945

UNO {lüh ingl nimest United Nations Organization} • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asut 1945

UNPO {lüh ingl nimest Unrepresented Nations and Peoples Organization} • Esindamata Rahvaste Organisatsioon

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest

variant <vari|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits varians muutuv, mitmekesine)
1. kirj teisend, kirjandusliku pala, rahvalaulu jm (ka mingi eseme) teine, algupärandist pisut erinev eksemplar; rahvaluuleteose konkreetne tekst (esituse fikseering)
2. lgv keeleüksuse (foneemi, morfeemi, sõna) esinemiskuju (vt ka allofoon, allomorf); keele variant, nt inglise keele variandid
3. zool, bot liigi keskmisest hälbiv isend v tunnus

vitaalsuskordaja <+ k`ordaja 1 s> (< vitaalsus) • stat elujõulisuse koefitsient, rahvaarvu muutumise intensiivsuse näitarv, sünni- ja surmajuhtumite suhe kindlas ajavahemikus (nt aastas)

vulgaarne <vulg`aar|ne -se 2 adj> (ld vulgaris < vulgus rahvahulk, lihtrahvas) • labane, jäme, harimatu, moonutuseni lihtsustatud