[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit

aktinoidid pl <aktin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< aktino- + -oid), aktiniidid pl <aktin|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem 15 elemendist koosnev aktiiniumiga algav rühm radioaktiivseid metallilisi keemilisi elemente järjenr-ga 89 kuni 103

albuminoidid pl <albumin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld albumen munavalge + -oid) • füsiol rühm mittelahustuvaid valkaineid

ammoonium <amm`oonium -i 19~2e s> (< ammoniaak) • keem ühest lämmastiku- ja neljast vesinikuaatomist koosnev aatomite rühm; ei esine vabalt, moodustab hapetega sooli, nt ammooniumkloriid (rahvapäraselt salmiaak), ammooniumkarbonaat (rahvapäraselt põdrasarvesool), ammooniumnitraat, ammooniumsalpeeter

ansambel <ans`amb|el -li 2e s> (pr ensemble < ld insimul korraga < simul)
1. tervikkogu
2. muus kammerkoosseis, millesse kuulub vähemalt kaks esinejat; ka ettekande kunstiline terviklikkus
3. teater etenduse tegelaskond
4. arhit arhitektooniliselt terviklik hoonete jm rajatiste rühm

arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi

bennetiidid pl <bennet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Bennett, Inglise botaanik, 1801–76) • paleont ürgpalmlehikud, rühm väljasurnud paljasseemnetaimi kriidiajastust

biotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< bio- + tüüp) • biol pärilikkuselt ühetaoline organismide rühm, mis kuulub kohalikku populatsiooni, erineb teistest sama liigi alarühmadest

bola <bola 17 s> (hisp pall) • etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste viskerelv: haruline rihm selle otstesse kinnitatud 2–3 metall- v kivikuuliga

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

brigaad <brig|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr brigade < it brigata inimrühm, sõjaväeüksus)
1. sõj diviisist väiksem ja pataljonist suurem taktikaline üksus, koosneb 3-8 pataljonist
2. mer, sõj ühte klassi kuuluvate sõjalaevade koondis
3. nõuk kindlat ülesannet täitev töötajate rühm (nt ehitusbrigaad, kalapüügibrigaad)

concertino [kontšertiino] (it) muus
1. soolopillide rühm concerto grosso’s
2. kontsertiino

dehüdrogenaasid pl <dehüdrogen|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< de- + hydrogenium), dehüdraasid pl <dehüdr|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< de- + kr hydōr vesi) • keem rühm ensüüme, mis bioloogilises oksüdatsioonis kannavad vesinikku ühelt ühendilt teisele

dekaad <dek|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr décade kümmepäevak, kümmeaastak < kr dekas kümmekond) • kümmepäevak, kümme päeva; aj kümnest ühikust koosnev rühm (ajaarvamises jm); kümnepäevane nädal suure Prantsuse revolutsiooni aegses kalendris XVIII s lõpus

deklinatsioon <deklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld declinatio kõrvalekaldumine, kallak; sõnavormide muutmine)
1. astr taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
2. füüs nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna suuna vahel
3. lgv käänamine; käändkond, ühtviisi käänduvate sõnade rühm

delegatsioon <delegatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld delegatio saatmine, määramine) • rühm valitud v nimetatud isikuid, kes on volitatud valitsuse, ametkonna, asutuse v organisatsiooni huve esindama konverentsil, kongressil v koosolekul ning läbirääkimisi pidama jne

deputatsioon <deputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deputatio < ld deputare määrama) • saatkond, mingi organisatsiooni, asutuse v kogu poolt valitud rühm isikuid esindamiseks, taotluste esitamiseks jm pms kõrgemais instantsides

diasoühend <+ ühend -i 2e s> (< di- + aso-) • keem orgaaniline ühend, mille molekulis sisalduv kahest lämmastikuaatomist koosnev rühm on seotud ühe süsinikuaatomiga; kasut orgaanilises sünteesis

ekstraklass <+ kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ekstra- + klass) • omadustelt v võimetelt tavalisust ületav esemete v isikute rühm

entsüklopedist <entsükloped|`ist -isti -`isti 22e s> (< entsüklopeedia) • igakülgselt haritud, mitmekülgsete teadmistega isik
entsüklopedistid plaj rühm eesrindlikke Prantsuse filosoofe XVIII s, koondunud Diderot’ ja d’Alembert’i teose „Encyclopédie“ (1751–80) ümber

esteraasid pl <ester|`aas -aasi -`aasi 22e s> (ingl esterase) • füsiol estreid hüdrolüüsivate ensüümide rühm (lipaas, fosfataas, sulfataas jne), vt ka ester

fan club [fännklaab] (ingl) • fanaatiliste austajate klubi v rühm. Vt ka fänn

finantsoligarhia <+ olig`arhia 1 s> (< finants- + oligarhia) • maj, pol väike rühm suurmonopoliste, kellele kuulub majanduslik ja poliitiline võim

flooraelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< floora + element) • bot ühise päritolu, ühesuguse leviku v samaaegse ja samasuunalise immigratsiooni alusel kujunenud taimeliikide rühm

formant <form|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Formant < ld prees partits formans, gen formantis vormiv) • lgv, füüs kõnesignaali akustilise energia koondumine helispektri sagedusribale; muus tämbrit määrav ülemhelide rühm

fosfoonium <fosf`oonium -i 19~2e s> • keem fosforit sisaldav, ammooniumile vastav rühm

frottola (it < frotta rühm, salk) • muus, folkl rahvalik 3–4-häälne laul Itaalias XIV–XVI s, madrigali eelkäija

fütotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< füto- + tsönoos) • bot taimekooslus, taimede rühm looduses vastavalt koostisele vm, nt mets, stepp v veelgi täpsemalt kuuse-, männi-, kasemets jne

ganoidid pl <gan|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ganos läige + -oid) • zool vaapkalad, rühm ganoidsoomustega luukalu, elasid keskaegkonnas; nüüdisaja ganoididest on tuntuimad vaaphaug ja tuurlased

geeniklaster <+ kl`ast|er -ri 2e s> (< geen + klaster) • biol tihedalt aheldunud ja talitluslikult seotud geenide rühm

geenus <g`eenus -e 11~9 s> (ld genus päritolu, liik, sugu) • sugu, liik; biol perekond, ühtekuuluvaist liikidest moodustatav rühm; lgv (grammatiline) sugu (nt mees-, kesk-, naissugu); verbi (morfoloogiline) tegumood, näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga, vt ka personaal, impersonaal. Vt ka genus

gluteliinid pl <glutel|`iin -iini -`iini 22e s> • keem rühm lihtvalke; sisalduvad teravilja seemne endospermis gluteeni koostises

grupeering <grupeering -u 2 s> (< grupeerima) • rühmitis, rühm

grupeto <grup´eto 16 s> (it dem gruppetto < gruppo rühm) • muus meloodiakaunistus, koosneb hrl 4 v 5 noodist (peahelist vaheldumisi naaberabihelidega); tähistatakse märgiga ~ noodi kohal v nootide vahel

grupp <gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (pr groupe < it gruppo) • rühm; psühh, sotsiol mingil viisil organiseerunud, suhteliselt püsiva koosseisuga inimühendus, mille liikmetel on ühised huvid, väärtushinnangud ja käitumisnormid
grupidünaamikapsühh sotsiaalpsühholoogia valdkondi; uuritakse väikeste rühmade psühholoogilisi protsesse: rühma teket ja arengufaase, liidri ja rollisuhete kujunemist jm
grupiefektzool liigikaaslaste läheduse ja nendega suhtlemise soodus mõju isendile: hõlbustab elu ja vähendab ohtu
grupiteadvuspsühh rühma liikmeid ühendav väärtuste, normide ja arusaamade kogum, mis kujuneb rühma ühise kogemuse mõjul

gurkhad pl <gurkha 16 s> (< pn Gorakhnath, India joogi)
1. rühm Nepaali rahvaid, kujuneva nepaali rahva tuumik
2. aj XIX s Nepaalist Briti India koloniaalarmeesse värvatud palgasõdurid

histoonid pl <hist|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr histos kude) • keem rühm vees lahustuvaid aluselisi lihtvalke, sisalduvad pms rakutuumas, verelibledes ja spermas

homoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< homoloogia), homoloogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • samalaadne, vastav
homoloogiline ridakeem rühm orgaanilisi ühendeid, mis keemilistelt omadustelt on sarnased ja erinevad üksteisest ainult ühe v mitme CH2-rühma võrra
homoloogilised elundid plbiol põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)

hormonoidid pl <hormon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hormoon + -oid) • füsiol rühm hormoone ja hormoonitaolisi aineid, millel puudub osa tüüpilise hormooni tunnuseid

ioon <i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kr prees partits ion minev, liikuv) • füüs elektriliselt laetud aatom v aatomite rühm; positiivne ioon (katioon) tekib neutraalsest osakesest, kui see kaotab ühe v mitu elektroni, negatiivne ioon (anioon) tekib elektroni(de) liitumisel neutraalse osakesega

karotenoidid pl <karoten|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< karoteen + -oid) • bot, keem rühm taimepigmente, mille hulka kuuluvad karoteen, ksantofüll ja mõned teised keemiliselt lähedased pigmendid

karott <kar|`ott -oti -`otti 22e s> (pr carotte porgand) • põll rühm lühikese juurikaga varavalmivaid porgandisorte

kategooria <kateg`ooria 1 s> (kr katēgoria süüdistus, predikaat, kategooria)
1. järk, liik, rühm
2. mingi teadusala (nt filosoofia, esteetika) v valdkonna (moraali, stiili) põhimõiste

katehhoolid pl <katehh|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< katehhu + ld oleum õli) • keem, farm flavonoidide hulka kuuluv taimse päritoluga fenoolsete ühendite rühm; kasut kapillaaride haiguste, hüpertooniatõve ja kiirituskahjustuste korral

keldid pl <k`elt keldi k`elti 22e s> (kr Keltoi) • aj rühm Lääne- ja Kesk-Euroopa hõime ja rahvaid

kinaasid pl <kin|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr kineō liigutan) • biol transferaaside hulka kuuluvate ensüümide rühm; on esmatähtsad organismide energia- ja ainevahetuse liitmises üheks tervikuks

klass <kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ld classis inimrühm, sõjavägi)
1. ühiste tunnustega objektide rühm, suurus- v väärtusrühm
2. ped ligikaudu ühesuguste teadmistega õpilasrühm, kes õpib sama õppekava alusel; kooli õpperuum
3. sotsiol ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms
4. zool, bot hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas

klaster <kl`ast|er -ri 2e s> (ingl cluster kobar)
1. mat alamhulk
2. info kõvakettal korraga hallatav loogikaline mäluüksus; koos töötavate ühetüübiliste seadmete rühm
3. muus kobarakord, lähestikuste helide kooskõla
4. keem klastrid

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvuspsühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiivlgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

kombinatsioon <kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld combinare ühendama)
1. koosesinemine; kooskõlastatud osadest koosnev plaan; mingite elementide teataval viisil korrastatud rühm; males v mõnes teises mängus plaanipärane käikude järjestus seatud eesmärgi saavutamiseks; piltl kaval plaan, riukaline toimimisvõtete kogu
2. mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest

konstruktsioon <konstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld constructio kokkuseadmine, ehitamine < construere ehitama)
1. tarind, kokkusead, (üles)ehitus; morfeemide v sõnade ühendumisviis sõnavormis v lauses
2. mat võttestik geomeetriaülesannete lahendamiseks joonestusvahenditega
3. lgv grammatiliselt seostatud morfeemide v sõnade rühm

konurbatsioon <konurbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kon- + ld urbs linn) • geogr linnastu, rühm lähestikku asetsevaid linnu (suurlinn oma eeslinnadega v mitme linna ühendamisel moodustatud liitlinn)

korde <korde 16 s> (vn корда < pr corde nöör, köis) • sport pikk nöör või rihm, mida kasutatakse ratsahobuse treenimisel

kromofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kromo- + -foor) • füüs, keem kromofoorne rühm, elektronegatiivset aatomit ja kaksiksidet sisaldav aatomirühm, peeti orgaanilise aine värvuse põhjustajaks

krüsanteem <krüsant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr chrysanthemon tulikas, käokuld < chrysos kuld + anthemon lill) • bot rühm mitmeaastasi rohttaimi v poolpõõsaid (Chrysanthemum) korvõieliste sugukonnast; kasvat ilutaimena kogu maailmas

kultuur <kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld cultura viljelus, harimine)
1. inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum
2. tase mingil alal, nt töökultuur, käitumiskultuur
3. põll viljeldav taimeliik v liikide rühm, nt tehnilised kultuurid
4. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide söötmel kasvatamise moodus, nt bakterikultuur

martingaal <marting|`aal -aali -`aali 22e s> (pr martingale)
1. sport rihm ratsahobuse pea hoidmiseks õiges asendis
2. mänguteoorias mängimissüsteem, mille korral iga kaotuse järel panust kahekordistatakse ja iga võidu järel alustatakse algpanusest

metüül <met|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< kr methy vein + -üül) • keem ühevalentne radikaal (–CH3), aatomite rühm, esineb ainult ühendeis

mitsell <mits|`ell -elli -`elli 22e s> (< ld mica ivake, terake) • keem, biol polümeerse molekuli struktuuriühik, eriti kolloidides esinev kokkukuuluv molekulide v ioonide rühm

monopson <mon`opson -i 2e s> (ingl monopsony < mono- + kr opsōnia toidu ostmine) • maj ostjamonopol; kauplemisviis, mille puhul ostja v ostjate rühm määrab kaupade hinna. Vt ka duopson, oligopson

müksobakter <+ b`akter -i 2e s> (< mükso- + bakter) • biol limabakter, müksobakterid on rühm erilise arengutsükliga baktereid, mis kasvavad limase massina mullas, sõnnikus jm; lagundavad taimejäänuseid, teisi baktereid ja seeni, ka tselluloosi

nitrorühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< nitro-) • keem ühest lämmastiku- ja kahest hapnikuaatomist koosnev rühm

nomenklatuur <nomenklat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld nomenclatura nimestik)
1. teaduslik nimestik, mingi ala nimetuste kogum
2. maj toodanguliikide loetelu
3. piltl eelistatud kiht v rühm ühiskonnas

nor-
1. (ld norma õige mõõt) farm eesliide, mis kirjeldab ühendit, mille ehitus on n-ö normaalne võrreldes selle isomeeridega (nt ühend, millel on alifaatne süsivesinikahel hargneva asemel)
2. {lüh sks sõnadest Nitrogen ohne Radikale} keem eesliide, mis tähistab ühendit (nt noradrenaliin), kus on metüleeni rühm (CH2) lähemal kui selle lähteainel (adrenaliin)

operatiivgrupp <+ gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (< operatiivne + grupp) • mingi kiireloomulise ülesande täitmiseks (nt kurjategijate püüdmiseks, loodusreostuse likvideerimiseks) määratud ajutine inimeste rühm

optimaalne <optim`aal|ne -se 2 adj> (< ld optimus parim) • kõige soodsam, parim, sobivaim, ökonoomseim
optimaalne valuutatsoonmaj (geograafiline) piirkond (tavaliselt riikide rühm), mis on üldise majandusliku efektiivsuse tõstmise eesmärgil kasutusele võtnud ühtse raha

patronüümia <patron`üümia 1 s> (< patronüüm) • aj sugulasperede rühm, kellel olid majanduslikud ja ühiskondlikud sidemed ning ühine ühest esiisast lähtunud nimi

perioodiline <perioodili|ne -se -st 12 adj> (kr periodikos) • korrapäraselt korduv, perioode moodustav
perioodiline murdmat kümnendmurd, milles üks arv v arvude rühm lõpmatult kordub (0,333... 0,090909... 1,2345345...)

plejaad <plej|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< kr Pleiades täheparveks muudetud seitse neitsit Vana-Kreeka müt-s)
1. rühm ühel ajajärgul v ühel alal kokkukuuluvaid silmapaistvaid tegelasi
2. keem rühm mingi keemilise elemendi isotoope

pürokseenid pl <püroks|`een -eeni -`eeni 22e s> (< püro- + kr xenos võõras) • geol rühm tard- v moondekivimite koostismineraale, keeruka koostisega tumedavärvilised silikaadid; kristalluvad monokliinses v rombilises süngoonias

radikaal <radik|`aal -aali -`aali 22e s> (< radikaalne)
1. pol radikalist, radikalismi pooldaja, ägedalt põhjalike abinõude rakendamist taotlev isik poliitikas
2. mat juurimistehte tulemus; juuremärk (√)
3. keem aatomite rühm, mis läheb ühest keemilisest ühendist muutumatult üle teise; orgaanilise ühendi molekuli osa, millest on eraldunud üks v mitu vesinikuaatomit

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

register <reg`ist|er -ri 2e s> (sks Register < keskld registrum < ld regesta nimistu, loetelu, register < regerere tagasi viima, üles märkima)
1. loend, nimestik; sisujuht, tähestikuline märksõnaloend raamatus, indeks (2)
2. muus orelis, harmooniumis, akordionis ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v keeled; inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving
3. mer tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv ning neid klassifitseeriv asutus
4. info salvesti andmeüksuste säilitamiseks automaatika- ja andmetöötlusseadmeis; suur- v väiketähtedele vastav märgistiku v klaviatuuri osa

renett <ren|`ett -eti -`etti 22e s> (pr reinette < reine kuninganna) • aiand sügisõunasortide rühm; sellesse rühma kuuluv õun, renettõun

renklood <renkl|`ood -oodi -`oodi 22e s> (pr reine-claude < reine kuninganna + pn Claude, François I naine) • aiand ploomisortide rühm; sellesse rühma kuuluv ploom

räkit <räkit -i 2e s> (ingl racket) • organiseeritud (raha)väljapressimine näiteks maffia poolt; sellega tegelev kuritegelik rühm

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguurmuus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

sandaal <sand|`aal -aali -`aali 22e s> (kr sandalon) • rihm- v augustatud pealsega kerge suvejalats

sauropoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr sauros sisalik + pous, gen podos jalg) • paleont väljasurnud roomajate rühm

seedermänd <+ m`änd männi m`ändi 22e s> (< seeder) • bot rühm männi perekonna (Pinus) liike; seedermänni okkad asetsevad viiekaupa kimpudes; seedermänni puit on väga väärtuslik ning seemned on söödavad. Vt ka seeder

seeria <s`eeria 1 s> (ld series rida) • sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm; ühise temaatika vm tunnuse poolest kokkukuuluvate ühesuguse kujundusega teoste kogu; geol regionaalse stratigraafilise liigestuse üksus
seeriamuusikamuus nüüdismuusika liik, mis põhineb seeriatehnikal: peale helide kõrguse võib helilooja allutada põhireale e seeriale helide pikkuse, tugevuse, tekitamise viisi, tämbri ja lähtekoha ruumis
seeriatootminemaj saritootmine, toodete valmistamine ühetüübiliste korduvate partiide kaupa

sekt1 <s`ekt sekti s`ekti 22e s> (ld secta koolkond) • relig usulahk, lahkusk, väike, peamisest usuliikumisest eraldunud rühmitus, mille eripära on hrl mõne õpetusliku aspekti rõhutamine; piltl kitsas eraldunud kildkond, sulgunud rühm

sialoos <sial|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr sialon sülg) • med rühm kroonilisi süljenäärmehaigusi; süljevoolus

soorus <s`oorus -e 11~9 s> (< kr sōros kuhi) • bot eoskuhi, rühm sporangiume, millel on hrl ühine kate

sotsiodraama <+ draama 16 s> (< sotsio- + draama) • psühh psühhoteraapias kasutatav meetod, mille abil uurib rühm rollide ja rollisuhete kaudu mingit ühist teemat v selle rühma sisemist reaalsust

stegokefaalid pl <+ kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr stegē katus, kate + kephalē pea) • paleont katispeased, rühm algelisi väljasurnud kahepaikseid; sarnanesid kujult salamandri, sisaliku, krokodilli v maoga; nüüdissüstemaatikas stegokefaale omaette üksusena ei käsitata

sulforühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< sulphur) • keem väävlit sisaldav rühm HOSO2-keemilistes ühendites

sündikaat <sündik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr syndicat < kr syndikos õigusekaitsja)
1. müügikartell, ettevõtete ühendus, mis on loodud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. konsortsium, investeerimispankade vm finantsasutuste rühm, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni v suure krediidi saamise
3. mõnede Lääne-Euroopa maade ametiühingute nimetus XX s alguses

takson <t`akson -i 2e s> (< taksonoomia) • biol ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide (populatsioonide) rühm, nt liik, selts, klass jne. Vt ka süstemaatika

tetraad <tetr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< kr tetras veerandik < tettares neli) • nelik(rühm); biol rakkude v kromatiidide nelik; bot neljast tolmuterast v eosest koosnev rühm

totemism <totem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl totemism < tootem) • etn, relig paljudele loodusrahvastele omane uskumus, mille kohaselt teatud inimeste rühm (hõim) tunneb end olevat vahetus sugulussuhtes mingi looma-, harvem taimeliigiga v loodusnähtusega – tootemiga, kelle nime ta kannab; totemism on seotud tabude ja rituaalidega

tribalism <tribal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < tribe hõim, kogukondlik rühm < ld tribus) • hõimkondlik kokkukuuluvus; ka rahvuslikku ühtsust vastustav hõimusuhete ja -huvide ületähtsustamine

trio <tr`io 26 s; trio 16 s> (it) • muus muusikateos kolmele muusikariistale v (soolo)häälele; kolmest interpreedist v lauljast koosnev ansambel; instrumentaalteose kontrastne vaheosa (marss, menuett jne); piltl kolmik, kolmest koosnev rühm

trohholiskid pl <trohhol|`isk -iski -`iski 22e s> (< kr trochos ratas) • paleont rühm devoniajastu mändvetikaid; nende kerakujulisi oogoone on leitud ka Eestist

tseoliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr zeō keen + -liit) • miner vett sisaldav alumosilikaatide rühm; tseoliide leidub moondunud tardkivimeis, poorseis purskekivimeis jm; valmistatakse ka tehislikult

tüüp <t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr typos jäljend, kuju, eeskuju)
1. algkuju, põhivorm; mingite ühiste tunnuste v omaduste järgi eristatav rühm; eeskuju, endasarnaseid esindav näidis; kirj, kunst üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis
2. trük trükitüüp, trükitähe v ‑märgi reljeefse peegelpildis kujutisega risttahukas; trüki- või paljundusmenetluse liik; trükikujutis

valuutablokk <+ bl`okk bloki bl`okki 22e s> (< valuuta) • maj vääringublokk, ühe riigi valuutapoliitikaga ühinenud riikide rühm

varna <varna 16 s> (sanskr varṇa värv, välimus) • aj Muinas-India pärimuslikus ühiskonnakorralduses inimeste rühm (seisus), kellel on ühiskonna kui terviku raames eriomane roll; varnad olid aluseks hilisemale hindu kastikorrale

ökobiomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< öko- + biomorf) • ökol eluvorm, rühm ökoloogiliselt ja morfoloogiliselt sarnaseid organisme

ökoelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< öko- + element) • ökoloogiline fauna- v flooraelement, rühm liike, millel on keskkonnategurite vastu ühesugused nõuded ja mis seetõttu asustavad looduslikes vööndites sarnaseid piirkondi

ökotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< öko- + tüüp) • biol sama liigi füsioloogiliselt v morfoloogiliselt eristunud organismide rühm, millel on ökoloogiliste nõuete vastu pärilikke iseärasusi; ökotüüpideks eristumine on kohastumus kindlate keskkonnateguritega, mis toimub hrl mõne aastakümne jooksul. Vt ka biotüüp


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur