[VSL] Võõrsõnade leksikon

apostellik <ap`ostell|`ik -iku -`ikku 25 adj> , apostoolne <apost`ool|ne -se 2 adj> • aj apostlile omane
apostellik legaat (< ld legatus saadetu) • relig Püha Tooli esindav, vt ka legaat1 (2), nuntsius

Avesta pn (prs apastak, avastak) • relig Iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste sisaldav kirjamälestis; Avesta koos kommentaaridega on praegu parside2 püha raamat

bairaam <bair|`aam -aami -`aami 22e s> (trg bayram) • relig kahe islami püha (suure ja väikese bairaami) nimetus

beata virgo [be˛aata virgo] (ld õnnis neitsi), lüh B. V. • relig Püha Neitsi (Maarja)

benediktlane <bened`iktla|ne -se -st 12~10? s> , benediktiin <benedikt|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Benedictus Nursiast, ordu asutaja, u 480–547) • relig VI s asut Püha Benedictuse ordu liige

birgitiin <birgit|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Püha Birgitta, ordu rajaja, u 1303–1373) • relig XIV s asut Pühima Päästja Ordu e birgitiinide ordu liige

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

canticum sacrum [kantikum sakrum] (ld püha laul) • muus vaimulik heliteos piibli tekstidele

doctor ecclesiae [doktor ekleesie] (ld kirikuõpetaja) • relig katoliku kiriku aunimetus püha elu v õpetusega silma paistnud liikmele

dominiiklane <domin`iikla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Püha Dominicus, ordu asutaja, Hispaania preester, u 1170–1221), dominikaan <dominik|`aan -aani -`aani 22e s> • relig 1215. a asut katoliku kerjusmungaordu, Jutlustajavendade Ordu liige. Vt ka O. F. P.

džihaad <džih|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ar jihād võitlus) • relig islami usuõpetuses püha sõda, relvavõitlus uskmatutega. Vt ka ghazawat

epiklees <epikl|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr epiklēsis kutsumine) • relig Püha Vaimu kutsumine armulauaainete pühitsemisel idakirikute liturgias

fas1 [faas] (ld) • jumalik õigus, jumalikku päritolu normid; (püha) kohus

festivitas [festiivitas] (ld) • pidulikkus; pidu, püha

fiakker <fi`ak|ker -ri 2e s> (pr fiacre < pn Saint-Fiacre Püha Fiacrius, Iiri pühak, surn 670, tema kujutis ehtis Pariisis üht vankrikuurina kasutatud hoonet) • (üüritav) kerge 4-kohaline voorimehetroska

graal <gr`aal graali gr`aali 22e s> (vanapr < keskld gradalis vaagen, karikas) • müt ka Püha Graal, keskaja legendis imejõuline karikas

haarem <h`aarem -i 2e s> (trg harem < ar harīm püha v keelatud koht) • naistele määratud, võõrastele meestele suletud ruumid rikaste muslimite majades islamimaades, kus oli või on lubatud mitmenaisepidamine; ka haaremis elavad naised; biol paaritumisajal ühe isaslooma ümber koondunud emasloomad

hadž <h`adž hadži h`adži 22e s> (ar ḥajj) • relig muslimite palverännak Mekasse Kaaba pühamu juurde, üks islami tugisambaid; seitse korda vastupäeva ümber Kaaba pühamu käimine ja selle edelaosas paikneva püha musta kivi suudlemine on hadži üks peamisi rituaale

hagiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr hagios püha + -graafia) • relig pühakuid käsitlev kirjandus ja uurimistöö; pühakute elulood, usulise kirjavara liik

hagiolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr hagios püha + -laatria) • relig pühakute austamine, pühakukultus

hagioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hagios püha + -loogia) • relig pühakute elu ja nendega seotud müüte käsitlev kirjandus

hagioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr hagios püha + kr skopeō vaatan) • aj, arhit väike avaus keskaegse kiriku välisseinas, mis võimaldas vaadet peaaltarile ja reliikviatele ka neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei pääsenud (nt pidalitõbised)

hanuka <hanuka 1 s> (hbr) • relig templi taaspühitsemise püha juutidel

hieraatiline <hieraatili|ne -se -st 12 adj> , hieraatne <hier`aat|ne -se 2 adj> (kr hieratikos) • relig püha, preestrile omane
hieraatiline kiri • lgv Vana-Egiptuse preestrite kiri, mida kasutati papüürusele kirjutamisel lihtsustatud hieroglüüfidega, vt ka demootiline kiri

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

hiero- (< kr hieros püha) • püha

hieroduul <hierod|`uul -uuli -`uuli 22e s> (kr hierodoulos püha ori < hieros püha + doulos ori) • relig, aj templiori v -orjatar

hieroglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< kr hieroglyphos hieroglüüfide sisseraiuja < hieros püha + glyphein kivvi v puusse lõikama, nikerdama) • lgv ideograafilise kirja märk (nt egiptuse, hiina, heti ja maaja kirjas); piltl mitteloetav, raskesti loetav, mõistatuslik kirjamärk; geol seletamatut v raskesti mõistetavat päritolu märk settekivimite kihipindadel

hutuhtu <hut´uhtu 16 s> (vn хутухта, кутукту < hiina hūtúkètú < mongoli хутагт püha) • relig lamaistlike vaimulike tiitel, mida andsid Hiina keisrid a-st 1644

iibis <iibis -e 9 s> (kr ibis < egiptuse) • zool lind (Plegadis falcinellus) toonekureliste sugukonnast, elutseb Kesk-Aafrika metsades; vanaaja egiptlaste püha lind

in nomine [in noomine] (ld) • (kellegi) nimel, ülesandel
in nomine Christi [in noomine kristi] (ld), lüh I. N. C. • relig Kristuse nimel
in nomine Dei [in noomine de˛i] (ld), lüh I. N. D. • relig Jumala nimel
in nomine Jesu [in noomine jeesu] (ld), lüh I. N. J. • relig Jeesuse nimel
in nomine Sanctae Trinitatis [in noomine sankte trinitaatis] (ld), lüh I. N. S. T. • relig püha Kolmainsuse nimel

jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige

jakobstaab <jakobst|`aab -aabi -`aabi 22e s> (sks Jakobsstab Jaakobuse kepp < pn Püha Jaakobus, kelle atribuudiks on palveränduri kepp) • astr, aj algeline nurgamõõteriist

juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta

karisma <kar´isma 16 s> (kr charisma jumala and, arm, soosing) • inimesest kiirguv erakordne mõjujõud, sarm; relig armuand, mida jagab Püha Vaim

karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust

kommunioon <kommuni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld communio ühine osalemine, ühisus) • relig osadus, osasaamine (eriti armulauast); armulaud, püha õhtusöömaaeg

kopikas <kopika|s - 2 s> (vn копейка < копьё oda, varastel kopikatel kujutatud odaga lohet surmava Püha Jüri järgi) • maj Venemaal, Ukrainas, Valgevenes väikseim peenrahaühik; ¹/₁₀₀ rubla

luutsinapäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (< pn Püha Lucia, kristlik märter, u 283-304) • 13. detsember, kirikukalendris püha Lucia mälestuspäev

maurist <maur|`ist -isti -`isti 22e s> (pr Mauriste < pn Congrégation de Saint-Maur Püha Mauruse kongregatsioon, 1618–1790) • relig, aj benediktlaste reformikongregatsiooni liige; kongregatsioon rajati protestantismi vastu tegutsemiseks

müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi

nuntsius <n`untsius -e 11 s> (< ld nuntius teataja), hrl apostellik nuntsius • relig, dipl Püha Tooli suursaadik, paavsti diplomaatiline esindaja välisriigis

om (sanskr) • relig India usundeis püha silp, tähtsaim mantra. Vt ka om mani padme hum

oratoriaan <oratori|`aan -aani -`aani 22e s> (it oratoriano < pn Püha Filippo Neri oratooriumi kongregatsioon) • relig Itaalias 1564. a asut ilmikvendade kongregatsiooni liige

O. S. B. {lüh ld nimest Ordo Sancti Benedicti} • relig Püha Benedictuse Ordu, benediktlaste ordu

panaagia <pan`aagia 1 s> (vn панагия < kr fem panagia üleni püha) • relig õigeusu kirikus Neitsi Maarja aunimi; õigeusu piiskopi rinnaehe Neitsi Maarja kujutisega

parakleet <parakl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr paraklētos appikutsutu, eestkostja, lohutaja) • relig kristlikus teoloogias lohutaja, trööstija, eestkostja, Püha Vaim; Kristus

peribolos [per·ibolos] (kr) • aj Kreeka templit ümbritsenud suletud püha ala, mida kaunistati kujudega ja kuhu asetati ohvriande

pius [pi˛us] (ld) • püha, jumalakartlik

post festum (ld) • pärast pidu, kui pidu on läbi, st ka (liiga) hilja, tagantjärele; pärast püha, tähtpäeva v sündmust (nt kirjutises kellegi juubeli auks)

reliikvia <rel`iikvia 1 s> (ld pl reliquiae jäänused, säilmed) • relig püha säile; õigeusu ja katoliku kirikuis alalhoitav ja austatav säile pühakute ihust v nendega ühenduses olnud esemeist; piltl eriti kallis mälestusese, kallite mälestustega seotu

sabat <sabat -i 2e s> (hbr šabat puhkus)
1. relig hingamispäev, judaismis nädala 7. päev (reede õhtust laupäeva õhtuni), püha päev, mida pühitsetakse rangete rituaalsete eeskirjade järgi ning mil töötegemine on keelatud
2. (sks (Hexen)sabbat < hbr) folkl nõidade pidu, nõiasabat

sacra via [sakra via] (ld püha tee) • Roomas triumfitee

sacro egoismo [sakro ego·izmo] (it püha isekus) • põhimõtteline eriarvamus v keeldumine

sacrosanctus [sakros·anktus] (ld) • eriti püha, kaitstud; puutumatu

sacrum ministerium [sakrum minist·eri˛um] (ld) • relig püha amet, preestriamet

saint [pr sä(n), ingl seint] (pr, ingl), lüh St., sainte [pr sä(n)t] fem (pr), lüh Ste. • püha (nimedes)

sakraalne1 <sakr`aal|ne -se 2 adj> (keskld sacralis < ld sacer püha) • relig kiriklik, usukultusega seotud. Vastand profaanne (1)

sakrament <sakram|`ent -endi -`enti 22e s> (ld sacramentum truudusvanne) • relig ristiusus Kristuse seatud püha talitus, mille kaudu usklik saab osa Jumala armust (ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus, abielu)
sakramendiorv • arhit nišš kiriku seinas, kus säilitatakse pühitsetud armulaualeiba

sakramentaal <sakrament|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld sacramentalis sakramendisse puutuv) • relig katoliku püha talitus v ese (nt õnnistatud küünal), mis ei ole sakrament

sakramentaalne <sakrament`aal|ne -se 2 adj> , sakramentlik <sakram`entl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig sakramendisse puutuv, pühalik, püha

sakristaan <sakrist|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld sacristanus < ld sacer püha) • relig katoliku kirikuteener, köster

sakristei <sakrist`ei 26 s> (sks Sakristei < keskld sacristia < ld sacer püha) • arhit, relig käärkamber, kiriku kõrvalruum vaimuliku ametitoimingute tarvis ja jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks

sakrosanktne <sakros`ankt|ne -se 2 adj> (ld sacrosanctus < sacer püha + sanctus püha) • püha ja puutumatu

saliused pl <salius -e 11 s> (ld salii „hüppajad“) • aj Vana-Roomas preestrid, kes moodustasid kaks 12-liikmelist kolleegiumi; pühitsesid märtsis Marsi püha laulude ja relvatantsuga

Sancta Sedes [sankta seedes] (ld), ka Apostolica Sedes [apost·olika seedes] (ld), Sedes Apostolica [seedes apost·olika] (ld) • relig Püha Tool, paavsti kui apostel Peetruse järglase ameti aunimetus

Sanctus [sanktus] (ld püha)
1. relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku tsüklilise kooriteose missa (2) osa
2. relig katoliku pühakuks kuulutatu tiitel, lüh S., vt ka Sancta

santa conversazione [santa konversatsioone] (it püha jutuajamine) • kunst kunstiteoste tüüpsüžeid: Maarja ja Jeesuslaps pühakute keskel

santo mask, lüh san, santa fem (it, hisp, port) • relig püha (suurtähelisena sageli pärisnime esiosa)

são [sau(n)] (port) • püha (tihti kohanimede esiosa)

seebu <seebu 16 s> (pr zébu < tiibeti) • zool kõrge turjaküüruga veis (Bos indicus), Indias ja Ida-Aafrikas kasvatatav piima-, liha- ja veoloom; on Indias püha loom

seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g

simplicitas [simpl·itsitas] (ld) • lihtsus, lihtsameelsus
sancta simplicitas [sankta simpl·itsitas] (ld püha lihtsameelsus), ka o sancta simplicitas [oo sankta simpl·itsitas] (ld) • pärimuse järgi hüüdnud nii Jan Hus tuleriidal, nähes usufanaatikust vanakest puid tulle lisamas

skarabeus <skarab`eus -e 9 s> (ld scarabaeus < kr karabos teatud põrnikas) • zool sõnnikumardikas (Scarabaeus sacer), põrniklaste sugukonda kuuluv mardikas; oli muistsetel egiptlastel püha olend, sigivusjõu ja taassünni sümbol (skarabeusekujusid kasutati amuletina)

Spiritus Sanctus [spiiritus sanktus] (ld) • relig Püha Vaim

tempel1 <t`emp|el -li 2e s> (ld templum) • algselt püha paik, hiljem ka sellesse paika rajatud hoone, milles korraldati (mittekristlike ja -islami usundite) kultusrituaale

trinitas [triinitas] (ld < trini kolme kaupa < tres kolm) • relig (püha) kolmainsus

tsereaalia <tsere`aalia 1 s> (ld pl Cerealia) • aj, relig kolme Vana-Rooma jumala – Cerese, Liberi ja Libera püha, millega kaasnesid vilja- ja põllutööjumalale Ceresele pühendatud mängud

una sancta [uuna sankta] (ld üks püha (kirik)) • relig kirikute ühtsust taotlev liikumine ja organisatsioon XX s