[VSL] Võõrsõnade leksikon

aberdiin <aberd|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Aberdeen, Šotimaa linn) • põll Šotimaalt pärinev must nudi lihaveisetõug

agraarpoliitika <+ poliitika 1 s> (< agraar- + poliitika) • põll põllumajanduspoliitika

agrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + bioloogia) • põll agronoomia ja bioloogia piiriteadus, käsitleb põllumajanduskultuuride ja -loomade elu ning keskkonna mõju sellele

agrofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< agro- + foon1) • põll saagikust mõjutav mulla omaduste seisund, mille loomisel on oluline osa inimtegevusel

agromelioratsioon <+ melioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< agro- + melioratsioon) • põll mulla vee- ja õhurežiimi parandamine muttimisega, veevagude ajamisega, aluspõhja kobestamisega jt agrotehniliste võtetega

agronoom <agron|`oom -oomi -`oomi 22e s> • põll agronoomiateadlane, kõrgema v keskeriharidusega põllumajandusspetsialist

agronoomia <+ n`oomia 1 s> (< agro- + -noomia) • põll teadus, mis käsitleb põllumajanduslikku tootmist

agrotehnika <+ tehnika 1 s> (< agro- + tehnika) • põll maaviljeluse tehnoloogia, hõlmab mullaharimist ja väetamist, seemnete külvieelset töötlemist, külvi, taimede hooldamist ja saagi koristamist

agrotehniline <+ tehnili|ne -se -st 12 adj> • põll agrotehnikasse puutuv, põllumajanduskultuuride harimise tehnoloogiale tuginev

agrotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + tehnoloogia) • põll agrotehnikal põhinev tehnoloogia haru, mis tegeleb põllu- ja aiakultuuride viljelemise agronoomiliste, tehniliste jm küsimustega kompleksselt

agrotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< agro- + tsönoos) • põll, bot agro-fütotsönoos, inimtegevuse tagajärjel tekkinud lühiealine taimekooslus

agroökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + ökoloogia) • ökol, põll agronoomia ja ökoloogia piiriteadus, rakendab taimekasvatuses, põllumajandusmaastike kujundamises ja keskkonnakaitses ökoloogilisi seaduspärasusi

aktiveerima <aktiv|`eerima -eerib 28 v> (keskld activare < aktiivne), aktiviseerima <aktivis|`eerima -eerib 28 v> • aktiivsemaks, tegeva(ma)ks muutma; tegevusse rakendama, elavdama; aiand, põll seemnete v taimede idanemist ja kasvu mitmesuguste vahenditega soodustama

ammofoss <ammof|`oss -ossi -`ossi 22e s> (< ammoonium + fosfor) • põll lämmastikku ja fosforit sisaldav kontsentreeritud kompleksväetis

ammoniakaadid pl <ammoniak|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ammoniaak), ammiinid pl <amm|`iin -iini -`iini 22e s> (< ammoonium) • keem, põll soolade kompleksühendid ammoniaagiga, vedelad lämmastikväetised

aprobatsioon <aprobatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld approbatio), aprobeerimine <aprob`eerimi|ne -se -st 12 s> • heakskiit, kõlblikuks tunnistamine, kinnitus; põll tunnustamine, külvide sordiomaduste kindlaksmääramine parima, suurema saagikusega külvimaterjali (terade, seemnete, mugulate jm) saamiseks, põldtunnustamine

aprobeerima <aprob|`eerima -eerib 28 v> (ld approbare) • heaks kiitma, kõlblikuks tunnistama, kinnitama; põll põldtunnustama

asotobakteriin <+ bakter|`iin -iini -`iini 22e s> (< asoto- + bakter) • põll bakterväetis, asotobakteritega mulda rikastav preparaat

australorp <austral|`orp -orbi -`orpi 22e s> (< pn Austraalia + orpington) • põll Austraalia kanatõug

autbriiding <autbriiding -u 2 s> (ingl outbreeding) • põll mittesugulusaretus. Vt ka inbriiding

bahtšaa <bahtš`aa 26 s> (vn бахча < prs bāǧča aed) • põll väli, millel kasvat arbuuse, kõrvitsaid, meloneid

bakterioos <bakteri|`oos -oosi -`oosi 22e s> • põll bakterhaigus, pulkpisikute tekitatud taimehaigus

bakterväetis <+ v`äetis -e 11~9 s> • põll bakteripreparaat mulla rikastamiseks kasulike bakteritega

barkšir <b`arkšir -i 2e s> (< pn Berkshire, Inglismaa krahvkond) • põll Inglise keskmise suurusega must siga

biostabilisatsioon <+ stabilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + stabiliseerima) • põll orgaaniliste ainete kiiresti kompostmullaks muutmise moodus

biotõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< bio-) • põll taimekahjustajate (ka umbrohtude) arvukuse piiramine neid hävitavate organismide, nagu röövtoiduliste putukate, parasiitputukate, parasiitseente, bakterite, viiruste, ka lindude ja imetajate abil

bogaraa <bogar`aa 26 s> (vn богара < turgi k-d bahar kevad < prs behar) • põll teatav maaviljelusliik, ilma niisutuseta maaharimine, põuakindlate kultuuride kasvatamine niisutusmaaviljeluse piirkondades pms Kesk-Aasias jm

boniteerima <bonit|`eerima -eerib 28 v> (sks bonitieren < boniteet) • headust v väärtust hindama; põll välistunnuste põhjal põllumajandusloomade tõulist ja majanduslikku kõlblikkust määrama; saagikuse seisukohalt maa ja mulla omadusi hindama; mets metsa kasvukoha tootlikkust hindama

boniteet <bonit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Bonität < ld bonitas headus) • headus, väärtus, kõlblikkus; põll, mets metsa, maa, põllumajandusloomade väärtus, mis saadakse boniteerimisel

boorväetis <+ v`äetis -e 11~9 s> (< boor) • põll mikroväetis, mida tarvit köögiviljakultuuride, ristiku- ja lutserniseemnete saagikuse tõstmiseks

broiler <br`oiler -i 2e s> (ingl < broil küpsetama) • põll erilisel viisil nuumatav noorlind v -loom

defoliant <defoli|`ant -andi -`anti 22e s> (< defoliatsioon) • põll taimelehtede enneaegset varisemist põhjustav keemiline vahend; kasut puuvillakasvatuses jm

defoliatsioon <defoliatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld folium leht) • bot taimelehtede ja -okaste enneaegne varisemine; biol raagusöömine; põll lehitustamine

denitrifikatsioon <+ nitrifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + nitrifikatsioon) • põll lämmastikhappe soolade (nitraatide) lagunemine mullas teatavate mikroorganismide (bakterite) toimel, kusjuures vabaneb lämmastikoksiid ja vaba lämmastik; denitrifikatsioon kahandab mullaviljakust; reoveepuhastuses rakendatakse lämmastikuärastuseks

desikant <desik|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits desiccans (ära) kuivatav) • põll kasvavaid taimi kuivatav keemiline vahend (kontaktherbitsiid v defoliant), hõlbustab seemnekultuuri mehhaniseeritud koristamist

diafanoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr diaphanēs läbipaistev + -skoop)
1. med riist mõne kehaõõne v õõneselundi (nt nina, mao) läbivalgustamiseks seestpoolt selle seinte läbipaistvuse uurimiseks
2. põll riist viljaterade jahususe määramiseks

dibelmasin <+ masin -a 2 s> (< ingl dibble istuti, istutuspulk) • põll pesaskülvimasin, mis külvab seemned üksteisest teatavasse kaugusse

dreen <dr`een dreeni dr`eeni 22e s> (ingl drain)
1. põll, eh salakraav, maa-alune juhe liigse vee ärajuhtimiseks
2. med kummi-, klaas- v metalltoru eritiste väljutamiseks haavadest v kehaõõntest

dreenima <dr`eenima dreenib 28 v>
1. põll, eh drenaaži korraldama, maad torutama
2. med haavadest v kehaõõntest dreeni abil mäda vm vedelikke väljutama

drenaaž <dren|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr, ingl drainage)
1. põll, eh liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks maasse rajatud veejuhtmestik; dreenide (1) süsteem
2. med vedelike väljutamine haavadest v kehaõõntest dreeni (2) abil

džörsi <džörsi 16 s> (< ingl pn Jersey, saar La Manche'i väinas)
1. tekst trikootaoline kootud siid-, villane v tehiskiust riie (polüester, elastaan)
2. põll veisetõug

eksterjöör <eksterj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr extérieur < ld exterior väline) • eh hoone välimus, väliskujundus, vastand interjöör; põll välimik, looma välisvorm, milles avalduvad tõu- ja individuaalsed omadused, tootmistüüp

elektrikarjus <+ karjus -e 9 s> (< elekter) • põll elektritara, karjamaad ümbritsev pingestatud elektritraat

elevaator <elev`aator -i 2e s> (ingl elevator < ld elevare tõstma)
1. tehn vertikaaltransportöör puist- v tükklasti (teravilja, liiva, kivisöe jm) teisaldamiseks
2. põll viljahoidla, mehaaniliste seadmetega mahukas hoone vilja säilitamiseks ja säilitustöötlemiseks
3. med kergiti, riist, mille abil kergitatakse kudede fragmente või hambajuuri
jugaelevaator → hüdroelevaator

eliit <el`iit eliidi el`iiti 22e s> (pr élite < ld eligere valima) • ühiskonna paremik, valituim osa omaduste (nt vaimueliit), sünni v positsiooni järgi võimuhierarhias; põll selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v loomad
eliitkari • põll eriti väärtuslik tõukari
eliitseeme • põll kõige puhtasordilisem seeme

entobakteriin <+ bakter|`iin -iini -`iini 22e s> (< ento- + bakter) • põll putukatõrjes kasutatav bakteripreparaat, mis sisaldab tõvestava bakteri eoseid ja endotoksiini kristalle (mesilastele kahjutu)

erosioon <erosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld erodere läbi närima)
1. geol uuristus, vooluvee kulutav tegevus maapinnal
2. põll pealmise viljaka mullakihi eemaldumine vooluvee ja tuule toimel
3. med limaskesta, sarvkesta v seroosse kesta marrastus
4. tehn detaili pinnakihi järkjärguline purunemine (kulumine) tahke aine osakeste, vedeliku- v gaasivooluses v elektrilaengute toimel

eurüsoomne tüüp (< eurü- + kr sōma keha) • põll looma laiakehaline tüüp e seedetüüp, U. Duersti klassifikatsiooni järgi üks kahest põhilisest konstitutsioonitüübist; sellist tüüpi on enamasti lihaveised ja sammuhobused

evaporatsioon <evaporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evaporatio auramine < e-1 + vaporare aurama) • tehn aurustamine (aurude kogumiseta, nt ekstraktide valmistamisel); põll vee aurumine mullast

evapotranspiratsioon <evapotranspiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evaporare aurama + transpiratsioon), tähis ET • põll koguaurumine, vee aurumine taimkattega alalt (mullast ja taimelehtedelt aurumise summana)

flašing <flašing -u 2 s> (< ingl flush nuumama) • põll tiinestatavate emasloomade (eriti emiste) külluslik söötmine vahetult enne indlemist ja inna ajal

fumigatsioon <fumigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld fumigatio suitsetamine, lõhnastamine) • põll suitsutamine, mingi keemilise aine kasutamine gaasi, auru v suitsu kujul taimehaiguste ravimiseks, desinfektsiooniks v võitluseks kahjurite vastu

fumigeerima <fumig|`eerima -eerib 28 v> • põll fumigandiga töötlema

germisaan <germis|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Germisan, kaubamärk < ld germen võsu, idu + sanus terve) • põll puhtimisvahend

glei <gl`ei 26 s> (vn глей) • põll gleimuld, liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas moodustunud sinakas v hele mullakiht

gleistuma <gl`eistuma 27 v> • põll gleihorisondiks v gleimullaks (gleihorisonti omavaks märjaks mullaks) muutuma

gruber <gruber -i 2e s> (ingl grubber) • põll, tehn käppkultivaator, riist mulla kobestamiseks

heksel <h`eks|el -li 2e s> (sks Häcksel) • põll tükkideks lõigatud (hekseldatud) kore- (õled, heinad) v haljassööt

herbitsiid <herbits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld herba rohi + -tsiid) • põll keemiline umbrohutõrjevahend

hüdropoonika <hüdropoonika 1 s> (< hüdro- + kr ponos töö), hüdrokultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< hüdro- + kultuur) • põll vesikultuur, taimede (juurvilja, lillede jm) kasvatamine vedelatel toitesegudel

inbriiding <inbriiding -u 2 s> (ingl inbreeding)
1. põll sugulusaretus
2. biol populatsiooni keskmisest suurema sugulusega isendite omavaheline viljastumine. Vt ka autbriiding

inkubaator <inkub`aator -i 2e s> (< ld incubare hauduma)
1. põll haudeaparaat, linnumunade v kalamarja hautamise seade
2. med enneaegselt sündinute soojendussäng, vt ka kuvöös

inkubatoorium <inkubat`oorium -i 19~2e s> (< ld incubare hauduma) • põll haudemaja v -ruum

inkubatsioon <inkubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld incubatio lebamine; haudumine)
1. aj Vana-Kreekas ja Roomas tava magada templis, et saada jumalailt ilmutust v tervistust
2. biol haudeaeg
3. põll linnumunade v kalamarja hautamine inkubaatoris
inkubatsiooniperiood • med lõimetusaeg, peiteaeg, nakkushaiguse esimene järk, aeg tõvestavate mikroobide toime algusest esimeste haigustunnuste ilmnemiseni

irrigatsioon <irrigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld irrigatio)
1. põll (maade kunstlik) niisutamine
2. med (haavade vm) loputamine

irrigatsiooniline <irrigatsioonili|ne -se -st 12 adj> (< irrigatsioon) • põll niisutuslik; med loputus-, loputuslik

jorkšir <j`orkšir -i 2e s> (< pn Yorkshire, Põhja-Inglismaa krahvkond) • põll Inglismaal aretatud seatõug

juvenoidid pl <juven|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld iuvenis noor + -oid) • põll, keem putukate metamorfoosi reguleerivate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mida kasut kahjurputukate tõrjeks

kaalimagneesia <+ magn`eesia 1 s> (< kaali + magneesium) • põll väetis, mis koosneb kaalium- ja magneesiumsulfaadist

kaalisool <+ s`ool soola s`oola 22i s> (< kaali) • põll kaaliumi sisaldav settekivim, millest toodetakse kaaliumväetisi, kaaliumiühendeid ja metalset kaaliumi

kaaliumväetis <+ v`äetis -e 11~9 s> (< kaalium) • põll mineraalväetis mulla rikastamiseks kaaliumiga

kaltsiumarsenaat <+ arsen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaltsium + arsenaat) • keem, põll taimekaitsevahend

kaltsiumnitraat <+ nitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaltsium + nitraat) • keem, põll lubisalpeeter, lämmastikväetisena kasutatav kaltsiumi ühend. Vt ka salpeeter

kapillaartõus <+ t`õus tõusu t`õusu 22e s> • põll kapillaarvee tõusukõrgus mullas põhjavee taseme suhtes

karantiin <karant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr quarantaine nelikümmend (päeva vm) < quarante nelikümmend) • med, vet, põll sanitaarsed abinõud nakkushaiguste (ka taimekahjustajate) leviku tõkestamiseks, haigestunud ja nakkuskahtlaste inimeste, loomade, taimede ja kaupade teatavaks ajaks eraldamine; selliseks kinnipidamiseks loodud asutus, sanitaarpunkt

karbofoss <karbof|`oss -ossi -`ossi 22e s> (< karbo- + fosfor) • põll taimekaitsevahendina kasutatav fosfor-orgaaniline putukamürk

karott <kar|`ott -oti -`otti 22e s> (pr carotte porgand) • põll rühm lühikese juurikaga varavalmivaid porgandisorte

kišmišš <kišm|`išš -iši -`išši 22e s> (vn кишмиш < trg kişmiş < prs) • põll väike seemneteta viinamari; sellest saadud rosin; aktiniidia mari (eriti kuivatatult)

kombikorm <kombik|`orm -ormi -`ormi 22e s> (vn комбикорм < kombineerima + корм loomasööt) • põll kombineeritud jõusööt

kompleksväetis <+ v`äetis -e 11~9 s> (< kompleksne) • põll sega- ja liitväetiste ühisnimetus, kaht v enamat taimetoiteelementi sisaldav mineraalväetis

konditsioneerima <konditsion|`eerima -eerib 28 v> (pr conditionner < ld condicio tingimus, olukord)
1. mingeid kindlaid tingimusi looma, normi viima
2. tehn ruumi suunatavat õhku puhastama, jahutama, soojendama, kuivatama, niisutama
3. põll teravilja enne jahvatamist niisutama ja soojendama, mistõttu paranevad jahu küpsetusomadused

konditsioon <konditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld condicio tingimus, olukord)
1. tingimuslik v normikohane seisund, olukord v omadus
2. maj tootele kindlaks määratud omadus v tingimus (suurus, niiskusprotsent vm)
3. vet looma organismi põhiliselt toitumisest ja pidamisest johtuv seisund
külvikonditsioon • põll külvise omaduste nõuetekohasus

kontrollassistent <+ assist|`ent -endi -`enti 22e s> (< kontroll + assistent) • põll van endisaegne karja toodangu ning söödakulutuse kontrollija ning arvestaja

kontrollnuum <+ n`uum nuuma n`uuma 22i s> (< kontroll) • põll sugusigade nuuma- ja lihajõudluse hindamine järglaste järgi

kontsentreeritud <kontsentreeritud adj> (< kontsentreerima) • keskendatud; tihendatud, (peaaegu) küllastatud
kontsentreeritud lahus • keem aurutamise teel tihendatud lahus, kange lahus
kontsentreeritud sööt • põll jõusööt, võrdlemisi vähe vett ja massiühiku kohta rohkesti toitaineid sisaldav loomasööt

kotšin <k`otšin -i 2e s> (< pn Cochinchine, kunagine Prantsuse koloonia Lõuna-Vietnami alal) • põll teatav Hiina lihakanatõug

kuliss <kul|`iss -issi -`issi 22e s> (pr coulisse)
1. teater raamile pinguldatud riidest, papist v paberist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa; algselt lavakülgi kattev paikne dekoratsiooniosa
2. mets raiel allesjäetav metsariba (kulissraie e ribaraie)
3. põll kõrge taimkattega maariba õrna kultuuri kaitsmiseks külma tuule, põuatuule vms eest
4. muus trombooni U-kujuline tõmmiktoru
kulissmehhanism • tehn varbmehhanism, milles kaks liikuvat lüli on omavahel ühendatud translatsioonipaariga

kultivaator <kultiv`aator -i 2e s> (vn культиватор < pr cultivateur maaharija) • põll, tehn maaharimisriist mulla kobestamiseks ja peenestamiseks, ka umbrohu hävitamiseks vm töödeks

kultivatsioon <kultivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • põll kultiveerimine, kultuuristamine; viljelemine; maa harimine kultivaatoriga

kultiveerima <kultiv|`eerima -eerib 28 v> (pr cultiver < keskld cultivare < ld cultus viljelus) • põll kultuuristama (maad, taimi); põllukultuure viljelema; kultivaatoriga mulda harima; piltl harrastama, viljelema

kultuur <kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld cultura viljelus, harimine)
1. inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum
2. tase mingil alal, nt töökultuur, käitumiskultuur
3. põll viljeldav taimeliik v liikide rühm, nt tehnilised kultuurid
4. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide söötmel kasvatamise moodus, nt bakterikultuur

kultuuristama <kultuuristama 27 v> põll
1. looduslikku taimeliiki kultuurtaimeks muutma
2. looduskooslust kultuurkoosluseks (nt kultuurrohumaaks) muutma

kultuurtaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> • põll järjekindlalt kultuurina (3) kasvatatav ja edasiaretatav taimeliik

langšan <l`angšan -i 2e s> (< pn Langshan, mägi Hiinas) • põll Põhja-Hiinast pärinev lihakanatõug

lankašir <lankašir -i 19 s> (< pn Lancashire, Kirde-Inglismaa krahvkond) • põll Lancashire’i siga (seatõug)

leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug

lessiveerumine <lessiv`eerumi|ne -se -st 12 s> (< pr lessiver pesema, puhastama) • põll mulla tahkete peenosakeste pindmistest kihtidest lagunematutena sügavamale uhtumine

limusiin <limus|`iin -iini -`iini 22e s> (pr limousine < pn Limousin, Prantsuse ajalooline maakond)
1. 4 ukse ja hrl 3 istmereaga luksusauto, mille eesmist istet eraldab muust sõitjateruumist klaasitud vahesein; mahutab 6–8 inimest
2. põll lihaveisetõug

lüsimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< lüsi- + -meeter) • põll seade maapinnast vee läbinõrgumise sügavuse ja läbinõrgunud veehulga määramiseks

marköör <mark|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr marqueur märkija)
1. punktidelugeja ning -märkija piljardimängus
2. tehn, põll külvamisel v istutamisel kasutatav märgistusseade, märgisti

meierei <meier`ei 26 s> (sks Meierei talund; piimatalitus) • põll (väike) piima vastuvõtmise ning võiks, juustuks jm piimatoodeteks töötlemise ettevõte

meriino <meriino 16 s> (hisp merino)
1. põll peene säbrulise villaga lambatõug (meriino lammas)
2. tekst meriino villast lõng v riie

meristeem <merist|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr meristos jagatud, jagatav) • bot algkude, jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad muud taimekoed
meristeemmeetod, meristeempaljundus • aiand, põll taime kasvatamise viis, mille puhul uue taime saamiseks kasut varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest; kasut uute sortide ja tervendatud istutusmaterjali kiireks saamiseks

metiss <met|`iss -issi -`issi 22e s> (pr métis < ld misticius segavereline < miscere segama) • antr eri rasside segavereline järglane; põll ristand, metissatsiooni tulemusena saadud koduloom

metissatsioon <metissatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< metiss) • põll eri tõugu koduloomade (sama liigi piirides) ristamine tõuomaduste parendamiseks

mikroväetis <+ v`äetis -e 11~9 s> • põll mikroelemente sisaldav väetis

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalaine • biol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhape • keem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärv • hüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigment • looduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatt • eh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesi • rohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetis • põll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõli • pms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

nitragiin <nitrag|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Nitragin, kaubamärk, tuletatud sõnadest nitraat, nitrogenium), risotorfiin <risotorf|`iin -iini -`iini 22e s> (< vn pn Ризоторфин kaubamärk < kr rhiza juur + trophē toitmine, toit) • põll mügarbakterite puhaskultuur; tarvit väetispreparaadina liblikõieliste taimede idutamiseks õhulämmastikku siduvate bakteritega

nitrofoska <nitrof´oska 16 s> (< nitro- + fosfor + kaalium) • põll lämmastikku, fosforit ja kaaliumi sisaldav mineraalväetis

njuuhämpšir <nj`uuh`ämpšir -i 2e s> (< pn New Hampshire, USA osariik) • põll liha- ja munakanatõug

orpington <orpington -i 19 s> (< pn Orpington, linn Inglismaal) • põll suur Inglise liha-munakanatõug

patarei <patar`ei 26 s> (pr batterie löömine)
1. hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid või koostisosi
2. sõj suurtükiväe ning õhukaitsejõudude allüksus (vastab kompaniile); suurtükkide kindlustatud asupaik
3. tehn tervikuks ühendatud seadmed vm koostisosad
4. el omavahel ühendatud galvaani- v akuelementide kogum; ka üksik galvaanielement
5. põll (turba, sõnniku) piklik suur hunnik

pedoloogia2 <+ l`oogia 1 s> (< kr pedon maapind, muld + -loogia) • põll mullateadus, mulla tekketingimuste ja omaduste uurimisega tegelev teadusharu

peekon <p`eekon -i 2e s> (ingl bacon < vanapr < vanaülemsks bacho) • kok noore nuumsea õhukese tihke pekiga (külje)liha; põll peekonisiga

pestitsiid <pestits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld pestis katk, nuhtlus + -tsiid) • keem, põll mürkkemikaal kahjulike organismide tõrjeks; mitmekümnest tuhandest erinevast pestitsiidist enamik on insektitsiidid. Vt ka akaritsiid, bakteritsiid, fungitsiid, herbitsiid, zootsiid

plantaaž <plant|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr plantage < planter istutama)
1. istandus, eriti kohvi-, tubaka-, puuvilla-, kautšuki- vm (suur) istandus troopikamaades
2. põll maa sügavharimine istandiku rajamiseks

plimutrokk <plimutr|`okk -oki -`okki 22e s> (< pn Plymouth Rock, Põhja-Ameerika kohanimi) • põll Ameerikast pärinev lihakanatõug

premiks <premiks -i 2e s> (< pre- + mikstuur) • põll rikastussegu, loomakasvatuses mikroelementide soolade v oksiidide, vitamiinide, antibiootikumide ja sünteetiliste aminohapete segu, mida tarvit segajõusööda lisandina

pudrett <pudr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr poudrette < poudre tolm) • põll kuivkäimlast kogutud ja kuivatatud väljaheidetest valmistatud pulbritaoline väetis

rajoonima <raj|`oonima -oonib 28 v> (pr rayonner)
1. rajoonideks jaotama; rajoonide järgi ära määrama
2. geogr maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, taimkatte, mullastiku jms alusel üksteisest erinevaiks üksusteks
3. põll hrl sorti v tõugu mingi loodus- v halduspiirkonna jaoks ametlikult eelistatuks tunnistama

randaal <rand|`aal -aali -`aali 22e s> (vn рандаль < pn S. G. Randall, Ameerika leiutaja, XIX s) • tehn, põll ketas- e taldrikäke, põllutööriist mullaharimiseks enne v pärast kündi ja väetise mulda segamiseks

randaalima <rand|`aalima -aalib 28 v> • põll randaaliga mulda harima

remont <rem|`ont -ondi -`onti 22e s> (sks Remonte < pr remonter parandama)
1. kordategemine, kordaseadmine, parandus, kohendus
2. tehn, maj hoonete, seadmete jne tarbimisväärtuse taastamine
3. põll karja pidev uuendamine ja täiendamine noorloomade üleskasvatamise teel
remontloom • põll kõnek uuendloom, asendusloom, karja uuendamiseks kasvatatav loom

repellent <repell|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld repellens, gen repellentis eemaldav, tõrjuv) • põll, aiand kahjurputukate peletamiseks kasutatav keemiline aine; peletusvahend, nt hernehirmutis, mutiveski, tuuleratas

rigoolima <rig|`oolima -oolib 28 v> (holl riolen sügavalt kündma < pr rigoler kraavitama) • põll sügavalt ümber kaevama v läbi kündma

rodentitsiid <rodentits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< uusld rodentia närilised < ld rodens, gen rodentis närija + -tsiid) • keem, põll rotimürk, närilisi surmav aine

roodailend <rood´ailend -i 2e s> (< pn Rhode Island, USA osariik) • põll lihamunakanatõug

rotatsioon <rotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld rotatio pööramine)
1. pöörlemine, tiirlemine
2. füüs, füsiol pöördliikumine
3. põll üks külvikorra tsükkel
4. ametkonna töötajate (diplomaatias saadikute) pidev vahetamine ühelt töökohalt teisele, enamasti kindla ajavahemiku järel

sasseks <sasseks -i 2e s> (< pn Sussex, Inglismaa piirkond) • põll Inglise liha-munakanatõug

sautdaun <s`autd|`aun -auni -`auni 22e s> (ingl southdown < pn South Downs, kõrgustik Lõuna-Inglismaal) • põll Inglise lambatõug

segetaaltaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< ld segetalis viljapõllu < seges külv) • bot, põll tahtmatult külvatud umbrohi, iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvav umbrohi (tekkinud on kindlad kooslused, nt äiakas koos nisuga)

selektsionäär <selektsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • põll, aiand selektsiooniga tegelev isik, aretaja

selektsioon <selektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld selectio) • väljavalimine, valik; põll, aiand valikaretus, põimendus, soovitavate tunnustega isendite valimine neilt järglaste saamiseks

separaator <separ`aator -i 2e s> (< ld separator eraldaja < separare eraldama) • tehn eraldi, lahuti; põll seade koore eraldamiseks piimast, koorelahuti

sileerima <sil|`eerima -eerib 28 v> • põll silostama, siloks tegema

silo <silo 17 s> (hisp maa-alune viljasäiliti, silohoidla) • põll silohoidlasse konservitud haljassööt; silosööda ja puistmaterjali (teravilja, tsemendi jms) tornikujuline hoidla

simasiin <simas|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl simazine < symmetric sümmeetriline + aso-) • põll juurte kaudu mõjuv keskkonnakahjulik keemiline umbrohutõrjevahend

simmental <simmental -i 19 s> (< pn Simmental, org Berni kantonis Šveitsis) • põll hea liha- ja piimaanniga veisetõug

skarifikatsioon <skarifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scarificare lahti kraapima) • med täkkimine, nahasse ravi otstarbel rohkete väikeste sisselõigete tegemine; põll seemnekestade mehaaniline vigastamine külvi eel

spelta <spelta 16 s> (ld) • põll speltanisu, sõkalteraline kultuurnisu (Triticum spelta); sellest saadud jahu

srott <sr`ott sroti sr`otti 22e s> (sks Schrot) • põll ekstraktsioonijahu, õlitaimede seemneist õli ekstraheerimisel järelejäänud proteiinirohke sööt

superfosfaat <+ fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< super- + fosfaat) • põll tähtsaim fosforväetis

ševiot <ševi|`ot -oti -`otti 22e s> (< pn Cheviot Hills)
1. tekst toimne villane ülikonnariie, pms must v tumesinine
2. põll villalambatõug

šorthorn <š`orth|`orn -orni -`orni 22e s> (ingl shorthorn lühisarveline) • põll veisetõug (suured punased, punavalged v valged, pms lihaveised)

šropšir <šr`opšir -i 2e s> (< pn Shropshire, Inglise krahvkond) • põll poolpeenvillalambatõug

zootehnik <+ tehnik -u 2 s> • põll zootehnika spetsialist

zootehnika <+ tehnika 1 s> (< zoo- + tehnika) põll
1. loomakasvatus
2. loomakasvatusteadus v -õpetus

zootehniline <+ tehnili|ne -se -st 12 adj> • põll zootehnikale omane, loomakasvatuslik

termofosfaat <+ fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< termo- + fosfaat) • põll fosforväetis või söödafosfaat, mida saadakse looduslikku fosfaati temperatuuril 1000–1500 °C töödeldes

toomasjahu <+ jahu 17 s> (< pn S. G. Thomas, Inglise teadlane, 1850–85) • põll terasetööstuse kõrvalsaadus: peeneks jahvatatud räbu, mida kasut fosforväetisena

topinambur <topin`ambur -i 2e s> (ingl topinambour < port, rahvas Brasiilias) • bot, põll maapirn, mugul-päevalill, Ameerikast pärinev korvõieliste sugukonda kuuluv püsik (Helianthus tuberosus), mille juurmugulad on söödavad; ka söödakultuur

traktoriagregaat <+ agreg|`aat -aadi -`aati 22e s> (< traktor + agregaat) • põll, tehn mitu traktori jõul üheskoos töötavat haakeriista v -masinat

tritik <tritik -u 2 s> (uusld Triticale < triti(cum) nisu + (se)cale rukis) • põll nisu (emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid

triöör <tri|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr trieur sorteerija < trier sorteerima) • põll sortimismasin, mis eraldab kuju järgi seemnetest v teraviljast umbrohuseemned ning poolikud ja väikesed terad

triöörima <tri|`öörima -öörib 28 v> • põll seemneid v teravilja triööriga puhastama ja sortima

tsüaanamiid <+ am`iid amiidi am`iidi 22e s> (< kr kyanos tumesinine + amiidid) • keem, põll tsüaanhappe amiid, lämmastikväetis

turnips <turnips -i 2e s> (ingl turnip naeris, söödanaeris) • põll söödanaeris

vernalisatsioon <vernalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl vernalization < vernal kevadine, kevadel külvatud < ld vernalis < ver kevad), jarovisatsioon <jarovisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn яровизация < яровые suvivili < яровой kevadine < vanavn яра kevad) • põll õite moodustumise soodustamine seemneid, idusid v taimi madala plusstemperatuuriga mõjustades

ääršir <`ääršir -i 2e s> (< pn Ayrshire, piirkond Šotimaal) • põll Ayrshire’i tõugu veis, veisetõug