[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

aberdiin <aberd|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Aberdeen, Šotimaa linn) • põll Šotimaalt pärinev must nudi lihaveisetõug

ambroosia <ambr`oosia 1 s> (kr ambrosia)
1. müt Vana-Kreeka müt-s karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv; piltl eriti maitsev toit
2. bot Ameerikast pärinev taimeperekond korvõieliste sugukonnast (Ambrosia), umbrohuna kasvab kõigil mandreil
3. biol puiduüraskite käikudes kasvavad seened, millest nood toituvad

anabaptist <anabapt|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr anabaptizō ristin uuesti) • relig taasristija, mitmest ristiusuvoolust pärinev lahkusuline reformatsiooniajastul (eriti Saksamaal), anabaptistid eitasid lapseristimist ja nõudsid uut ristimist täiseas; nende dogmaatika alusel kujunes mennoniitide ja baptistide usuvool

animaalne <anim`aal|ne -se 2 adj> (< ld animal loom) • loomne, loomalik, looma-; loomariiki kuuluv v sealt pärinev. Vastand vegetatiivne

anthem [änθəm] (ingl < vanaingl antefn < keskld antiphona, vrd antifoon) • relig, muus XVI s-st pärinev anglikaani kirikulaul

antuurium <ant`uurium -i 19~2e s> (< kr anthos lill, õis + oura saba), flamingolill <+ l`ill lille l`ille 22i s> (< flamingo) • bot troopilisest Ameerikast pärinev igihaljas püsik (Anthurium)

apostlik <ap`ostl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , apostoolne <apost`ool|ne -se 2 adj> • relig apostlitest pärinev, nende õpetuse pärane

araalia <ar`aalia 1 s> (uusld Aralia, sõna päritolu teadmata) • bot Põhja-Ameerikast, Ida-Aasiast ja Austraaliast pärinev suurte lehtedega taimeperekond (Aralia), mõnda liiki kasvat ilupõõsana; Eestis hrl toataim, looduses kasvab araalialistest luuderohi

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

ardenn <ard|`enn -enni -`enni 22e s> (< pn Ardennid, kõrgustik) • Belgiast pärinev veohobusetõug

asiaat <asi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Aasia) • aasialane, Aasiast pärinev isik

aukuuba <aukuuba 16 s> (< uusld aucuba < jpn aoki) • bot kuldpuu (Distemonanthus), Jaapanist pärinev igihaljas lehtpõõsas, ilutaim

bernstein <b`ernst|`ein -eini -`eini 22e s> (sks Bernstein) • geol merevaik, tertsiaarist (1) pärinev kõvastunud okaspuuvaik; kasut ehte- ja iluasjade valmistamiseks

biogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< bio- + -geenne) • elutekkeline, elusolendeist pärinev
biogeensed setted plbiol, geol organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mineraalidest v orgaanilistest jäänustest koosnevad setted
biogeensed stimulaatorid plbiol loomsetes ja taimsetes kudedes tekkivad virgutava toimega ained

bioota <bioota 16 s> (< kr bios elu)
1. biol elustik, mingi ala loomastik ja taimestik koos
2. bot Põhja-Hiinast pärinev taimeperekond (Biota) küpressiliste sugukonnast

boston <b`oston -i 2e s> (< pn Boston, USA linn)
1. tants, muus Ameerikast pärinev aeglane valss
2. neljakesi 52 kaardiga mängitav kaardimäng
3. tekst toimse sidusega täisvillane ühevärviline ülikonnariie

bugenvillea <bugenv`illea 1 s> (< pn L. A. de Bougainville, Prantsuse meresõitja, 1729–1811) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev okkaline ronitaim (Bougainvillea); okasteta hübriide kasvat ka toataimedena

codex argenteus [koodeks arg·ente˛us] (ld hõbedane koodeks) • relig, aj VI s-st pärinev purpurpunasele pärgamendile hõbeda ja kullaga kirjutatud gootikeelne piibli käsikiri

corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon

daalia <d`aalia 1 s> (< pn A. Dahl, Rootsi botaanik, 1751–89), ka jorjen <j`orjen -i 2e s> (< pn J. G. Georgi, Saksa botaanik, 1729–1802) • bot Mehhikost pärinev taimeperekond (Dahlia) korvõieliste sugukonnast; aeddaaliast on iluaianduses aretatud üle 10 000 daaliasordi

dalmaatika <dalmaatika 1 s> (ld dalmatica Dalmaatsiast pärinev)
1. aj, tekst põlvini ulatuv laiade varrukatega pealisrõivas Vana-Roomas
2. relig, tekst katoliku piiskopi, abti ja diakoni liturgilise rõivastuse osa

ekvatoriaalne <ekvatori`aal|ne -se 2 adj> • geogr ekvaatorilähine, ekvaatorilähedastele aladele omane, ekvaatorilt pärinev

endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool

enkaustika <enk´austika 1 s> (kr enkaustikē < enkaiō põletan sisse) • kunst vahamaalitehnika, antiikajast pärinev maalitehnika, mis kasutas kuuma vahaga segatud värve; vahamaal

faasan <f`aasan -i 2e s> (kr Phasianos < pn Phasis, jõgi Kaukaasias, nüüdne Rioni) • zool Aasiast pärinev kanaliste seltsi kuuluv värvilise sulestikuga hinnaline jahilind (Phasianus)

filotainas <+ tainas t`aina 7 s> (ingl filo < uuskr fillo leht) • kok Kreekast pärinev paberõhuke tainas pirukate ja mitmesuguste suupistete valmistamiseks

floks <fl`oks floksi fl`oksi 22e s> (< kr phlox leek) • bot leeklill (Phlox), Põhja-Ameerikast pärinev taimeperekond, millest on aretatud palju aiailutaimi

freesia <fr`eesia 1 s> (< pn F. H. Th. Freese, Saksa arst, 1795–1876) • bot Lõuna-Aafrikast pärinev paljudes värvitoonides õitega mugultaim (Freesia), mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena

fuksia <f`uksia 1 s> (< pn L. Fuchs, Saksa botaanik, 1501–66) • bot pms Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev taimeperekond (Fuchsia) rippuvate mitmevärviliste õitega; kasvat toa- ja aialillena

fundukk <fund|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< trg fındık) • bot Lõuna-Euroopast pärinev suureviljaline pähklipuu (Corylus maxima); selle vili

gallikanism <gallikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld Gallicanus Galliast pärinev, Galliasse puutuv) • aj kirikupoliitiline vool Prantsusmaal XIII–XVIII s, taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna (gallikaani kiriku) huvides paavstivõimu piiramist jm eriõigusi

gesneeria <gesn`eeria 1 s> (< pn K. Gesner, Šveitsi looduseuurija, 1516-65) • bot troopikast pärinev erepunaste õitega toailutaim (Gesneria) gesneerialiste sugukonnast

ginko <ginko 16 s> (hiina yín xìng) • bot hõlmikpuu (Ginkgo biloba), Hiinast pärinev reliktne paljasseemnetaim lehvikroodsete lehtedega; kasvab Euroopas parkides

golf <g`olf golfi g`olfi 22e s> (ingl) • sport Šotimaalt pärinev pallimäng, mida mängitakse erikeppidega looduslikul pöetud muruga väljakul, kus kuni 10 km pikkusel rajal on 9 v 18 lipuga tähistatud auku
golfipüksid plttekst laiad, põlve all kokkuhoidva mansetiga lõppevad püksid
minigolfsport väikesel maa-alal ühe kepiga mängitav golfisarnane mäng

hardangertikand <+ tikand -i 2e s> (< pn Hardanger, piirkond Norras) • tekst Norrast pärinev võrkpilutikand

iisop <iisop -i 2e s> (kr hyssōpos < hbr esov) • bot Vahemere maadest ja Lääne-Aasiast pärinev pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas (Hyssopus) huulõieliste sugukonnast; ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim

immissioon <immissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immissio sisselaskmine, pealesaatmine v -laskmine; valdusse asetamine)
1. aj, jur Rooma õigusest pärinev protseduur, millega kellegi maaomand, pärand vms anti ajutiselt teise isiku valdusse
2. ökol saasteainete sisaldus õhus saasteallikate lähedal. Vt ka emissioon

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind

jooga <jooga 16 s> (sanskr yoga side, ühendus)
1. fil, relig Indiast pärinev usulis-filosoofiline enesetäiustussüsteem, püüe rakendada teatavaid käitumisnorme v harjutuskomplekse kõrgeima ideaalse seisundi (nirvaana, absoluudiga ühinemine jm) saavutamiseks
2. sport vastav harjutuste süsteem ja distsipliin läänemaailmas

kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad

kalganirohi <+ rohi rohu r`ohtu 24e s> (vn калган < sks Galgant < keskld galanga < ar ḵūlanjān, ḵalanjān < prs ḵāvalinjān) • bot Kagu-Aasiast pärinev taim (Alpinia galanga); ingveriga sarnanevat aromaatset, eeterlikke õlisid sisaldavat risoomi e kalganijuurt kasut vürtsi ja ravimtaimena

kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis

kanasta <kan´asta 16 s> (hisp canasta korv) • Uruguayst pärinev kombinatsiooniline kaardimäng

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

karate <karate 1 s> (jpn „tühi käsi“) • sport Ida-Aasiast pärinev traditsiooniline võitluskunst, relvadeta lähivõitlus; karate õpetamisel taotletakse peale kehaliste võimete arengu vaimset tasakaalu ja kõlbelist kindlust; tõhus enesekaitsemoodus; sportlikus karates eristatakse mitut võistlusala

karri <karri 16 s> (ingl curry < tamili kari) • kok Indiast pärinev pulbriline vürtsisegu, koosneb kuni 24 vürtsist; kasut lihatoitude ja kastmete maitsestamiseks

klarkia <kl`arkia 1 s> (< pn W. Clark, Ameerika maadeuurija, 1770–1838) • bot Põhja-Ameerikast pärinev aialill (Clarkia) pajulilleliste sugukonnast

kokapõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> , kokapunapuu <+ p`uu 26i s> (hisp coca < ketšua kuka) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev troopikapõõsas (Erythroxylum coca), mille lehed sisaldavad kokaiini jt alkaloide

kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesiaastr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaineastr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgusastr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog

ksenogaamia <+ g`aamia 1 s> (< kseno- + -gaamia) • bot risttolmlemine, tolmlemine sama liigi teiselt taimelt pärineva tolmu abil; võõrtolmlemine

kvassia <kv`assia 1 s> , kvassiapuu <+ p`uu 26i s> (< pn Kwasi, Surinami neegerori, kes avastas taime raviomadused) • bot mõrupuu, troopilisest Ameerikast pärinev põõsaspuu (Quassia); puidu mõru ekstrakt on seedimist soodustav ravim ja taimekahjurite tõrjevahend

langšan <l`angšan -i 2e s> (< pn Langshan, mägi Hiinas) • põll Põhja-Hiinast pärinev lihakanatõug

leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug

liber (ld) • raamat, teose osa (nt ladinakeelse teose või selle osa pealkirjas)
Liber Census Daniae [liber tsensus daanie] (ld pn) • aj ”Taani hindamisraamat”, XIII s-st pärinev pärgamentkoodeks, mis sisaldab mh andmeid Eesti koha- ja isikunimede kohta

livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga

lümfogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< lümf + -geenne) • med lümfitekkeline, lümfist pärinev v selle kaudu leviv

maadia <m`aadia 1 s> (mapudunguni madi) • bot Põhja-Ameerikast pärinev üheaastane taim (Madia Molina) korvõieliste sugukonnast; õlimaadiat (Madia sativa) kasvat ka Euroopas

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

mahoonia <mah`oonia 1 s> (< pn B. McMahon, Philadelphia iluaednik, 1775–1816) • bot Põhja-Ameerikast pärinev madal igihaljas kollaste õite ja siniste, punaste v valkjate marjadega ilupõõsas (Mahonia)

mais <m`ais maisi m`aisi 22e s> (hisp maíz < taino mahiz) • bot troopilisest Ameerikast pärinev, sobivates kasvutingimustes suure saagikusega kõrreline teravilja- ja söödakultuur (Zea mays), on kasvatatud ka Eestis

majoraan <major|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld maiorana < kr amarakon) • bot, kok aedmajoraan e vorstirohi (Origanum majorana), Põhja-Aafrikast pärinev vürtsitaim huulõieliste sugukonnast

mandariin2 <mandar|`iin -iini -`iini 22e s> (< mandariin1) • bot mandariinipuu oranžikas vili
mandariinipuubot tsitruste hulka kuuluv, Kagu-Hiinast pärinev puu (Citrus reticulata)

maniokk <mani|`okk -oki -`okki 22e s> (pr manioc < tupii manioka) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinev põõsastaim (Manihot esculenta) piimalilleliste sugukonnast, tähtis troopikamaade kultuurtaim, kasvat suurte tärkliserikaste mugulate pärast, millest saadakse tapiokki

melograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< melo- + -graaf) • muus klaverile lisatud XVIII s-st pärinev seade, mis kirjutab nooditaolisi märke selle kohta, mida on mängitud

mesoliitiline <mesoliitili|ne -se -st 12 adj> • arheol mesoliitikumist pärinev, sellele omane

monogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> (< mono- + geneetiline) • ühistekkeline, ühise allikaga seotud; biol ühisest lähtevormist v eellasrühmast pärinev

monokord <monok|`ord -ordi -`ordi 22e s> , monohord <monoh|`ord -ordi -`ordi 22e s> (kr monochordos < mono- + kr chordē pilli keel) • muus antiikajast pärinev ühe keele ja liikuva roobiga keelpill

mooruspuu <+ p`uu 26i s> (< ld morum mooruse mari < kr moron) • bot parasvöötmes ja troopikas kasvav laialeheline söödavate marjadega puu (Morus); Hiinast pärineva valge mooruse lehed on tähtsad siidiusside toiduna

muskuspart <+ p`art pardi p`arti 22e s> (< muskus) • zool ka berberi part, Ameerikast pärinev haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv põllumajanduslind (Cairina moschata), kasvat ka Eestis

müelogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< müelo- + -geenne) • med luuüdi-, luuüdist pärinev

neff <n`eff nefi n`effi 22e s> (pr nef < ld navis laev) • aj, mer Prantsusmaa läänerannikult pärinev keskaegne kõrgepardaline sõja- ja kaubalaev

nefrogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< nefro- + -geenne) • med neerutekkeline, neerust pärinev

neutriino <neutriino 16 s> (it neutrino < neutro neutraalne) • füüs väga väikese massiga elektriliselt neutraalne elementaarosake
neutriinoastronoomiaastr astronoomia haru, mis uurib taevakehi kosmosest pärineva neutriinokiirguse registreerimise kaudu

nutria <n`utria 1 s> (hisp < ld lutra saarmas) • zool kobrasrott (Myocastor coypus), Lõuna-Ameerikast pärinev väärtusliku karusnahaga näriline

osso buco (it õõnes kont), ka ossobùcokok Itaalia köögist pärinev vasikakoodist tehtav pajaroog

paleoliitiline <paleoliitili|ne -se -st 12 adj> • arheol paleoliitikumi kuuluv, sealt pärinev

panoptikon <pan´optikon -i 19 s> (< pan- + kr optikos nägemis-) • ringvangla, XVIII s-st pärinev ringikujuline (vangla)hoone, mille keskpunktis paiknevast valvuritornist on võimalik jälgida kõiki kambreid nii, et valvatavad ei tea, millal täpselt neid jälgitakse

pantomiim <pantom|`iim -iimi -`iimi 22e s> (< kr pantomimos pantomiimi näitleja) • teater tummnäidend, antiikajast pärinev tervenisti liikumisel, žestidel ning ilmemängul rajanev teatrižanr

paprika <paprika 1 s> (serbia-horvaadi < ld piper pipar) • bot harilik kirbik, punapipar (Capsicum annuum), Lõuna-Ameerikast pärinev köögivilja- ja maitsetaim

pelargoon <pelarg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr pelargos toonekurg) • bot Lõuna-Aafrikast pärinev rohttaim v sukulentne põõsas (Pelargonium); meil kasvat toalillena ja peenrataimena

petuunia <pet`uunia 1 s> (< pr pétun tubakas < guaranii petỹ) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev aia- ja rõdulillena kasvatatav rohttaimede perekond (Petunia) maavitsaliste sugukonnast

plimutrokk <plimutr|`okk -oki -`okki 22e s> (< pn Plymouth Rock, Põhja-Ameerika kohanimi) • põll Ameerikast pärinev lihakanatõug

pomerants <pomer|`ants -antsi -`antsi 22e s> (sks Pomeranze < ld pomum puuvili + it arancia apelsin) • bot pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi
pomerantsipuubot troopilisest Aasiast pärinev igihaljas viljapuu, mõruapelsinipuu (Citrus aurantium); pomerantsipuu lehtedest, õitest ja viljakoorest valmistatakse õlisid ja ravimeid

pontiline <pontili|ne -se -st 12 adj> (< kr Pontos (Euxeinos) Must meri, selle rannik) • steppidega seotud, stepi-, eriti Musta mere äärsetele steppidele omane, sealt pärinev (nt taimeliikide kohta)

quiche [kiš] (pr < sks Küchen mrd kook) • kok algselt Saksamaalt pärinev Prantsuse köögis populaarne muretainapõhjal soolane täidisega pirukas

reinlender <r`einl`end|er -ri 2e s> (< sks pn Rheinland Reinimaa) • tants, muus Reini provintsidest pärinev tants 2/4-taktimõõdus, levis Euroopas seltskonnatantsuna

riima <riima 16 s> (isl rima) • kirj XIV–XV s pärinev nelikvärssidest koosnev riimiline Islandi ballaad

rondo <rondo 16 s> (it) • muus 5- v enamaosaline korduva peateemaga rondoost pärinev heliteos

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

rukola <rukola 1 s> (it rucola) • bot, kok põld-võõrkapsas (Eruca vesicaria), alguses Vahemere äärest pärinev aromaatsete lehtedega rohttaim; lehti ja varsi kasut salatite valmistamisel ja liha maitsestamisel

rumba <rumba 16 s> (hisp) • tants, muus Kuubalt pärinev sünkopeeritud rütmis 4/4-taktimõõdus seltskonna- ja võistlustants

sabadill <sabad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp cebadilla) • bot liilialiste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev kollaseõieline sibulpüsik (Schoenocaulon officinale); mõne liigi seemned sisaldavad tugevatoimelisi alkaloide

samba <samba 16 s> (port < Aafrika k-d) • tants Brasiiliast pärinev 2/4- v 4/4-taktimõõdus seltskonna- ja võistlustants

sapropeliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< sapropeel) • geol veekogude soostumisel pms madalamaist organismidest pärinev põlevmaavara; sapropeelsest lähteainest on tekkinud põlevkivi ja kivisüsi

seenegajuur <+ j`uur juure juurte 13 s> (< indiaani k-d) • farm Põhja-Ameerikast pärineva siu-vahulille (Polygala senega) kuivatatud juur (tarvit rögalahtistina)

segidilja <segid´ilja 16 s> (hisp seguidilla) • folkl, muus, tants Andaluusiast pärinev hispaania rahvalaul ja -tants ¾-taktimõõdus

sinningia <sinn`ingia 1 s> (< pn W. Sinning, Bonni ülikooli botaanikaaia aednik, 1792–1874) • bot Brasiiliast pärinev mugulja risoomiga rohttaimede perekond (Sinningia), u 20 liiki, suurte kellukjate õitega

sonett <son|`ett -eti -`etti 22e s> (it dem sonetto < suono hääl) • kirj keskaegsest Itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, 14-realine kindla vormiga luuletus, jaguneb Itaalia ja Inglise sonetiks
sonetipärgkirj kindlal viisil omavahel seostatud 15 sonetist koosnev luuletus

sorptsioon <sorptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld sorbere neelama) • füüs, keem keskkonnast pärineva aine neeldumine vedelikus v tahkes aines. Vastand desorptsioon

subatlantiline <+ atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< sub- + atlantiline) • geogr niiskest ning jahedast kliimastaadiumist pärinev

sving <sv`ing svingi sv`ingi 22e s> (ingl swing kiikumine, õõtsumine) • muus neegrimuusikast 1930ndatel kujunenud džässistiil; tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants 4/4-taktimõõdus

šimmi <šimmi 16 s> (ingl shimmy < pr chemise särk) • tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants, fokstroti teisend; oli moes XX s alguses

talassohooria <+ h`ooria 1 s> (< kr thalassa meri + -hooria) • bot merilevi, taime seemnete levimine mere kaudu

tamarind <tamar|`ind -indi -`indi 22e s> (keskld tamarindus < ar tamr hindī India dattel) • bot tamarindipuu kaunjas söödav vili
tamarindipuubot troopilisest Aafrikast ja Aasiast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas puu (Tamarindus indica); kasvat ka ilupuuna

tapenaad <tapen|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr tapenade < oksitaani tapenado < tapeno kappari) • kok Lõuna-Prantsusmaalt Provence’ist pärinev paks võie, mille koostises võivad olla oliivid, kapparid, anšoovis v sardiin, oliiviõli, sidrunimahl jm

topinambur <topin`ambur -i 2e s> (ingl topinambour < port, rahvas Brasiilias) • bot, põll maapirn, mugul-päevalill, Ameerikast pärinev korvõieliste sugukonda kuuluv püsik (Helianthus tuberosus), mille juurmugulad on söödavad; ka söödakultuur

tradeskantsia <tradesk`antsia 1 s> (< pn J. Tradescant, Inglise loodusteadlane, u 1570–1638) • bot Ameerikast pärinev mitmeaastaste rohttaimede perekonda (Tradescantia) kommeliiniliste sugukonda kuuluv taim; mõnda liiki kasvat ka toaripptaimena

tsitraat <tsitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • keem sidrunhappe sool v ester
tsitraaditsükkelkeem Krebsi tsükkel, kõigi taimede ja loomade (ka inimese) ning enamiku mikroobide ainevahetuses oluline tsükliline biokeemiline protsess, milles glükoosist pärinev süsinikahel lõhustub kaheks süsinikdioksiidi molekuliks

tšoseenia <tšos`eenia 1 s> (< pn Tšoson (Choson), Korea valitsejadünastia, 1392–1910) • bot Ida-Aasiast pärinev heitlehine kõrge lehtpuu (Chosenia arbutifolia) pajuliste sugukonnast; Eestis haruldane

tuberoos <tuber|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld tuberosus mügaraline < tuber mügar) • bot säraõis, Mehhikost pärinev taim amarülliliste sugukonnast (Polianthes tuberosa); kasvat ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks

visteeria <vist`eeria 1 s> (< pn C. Wistar, Ameerika arst, 1761–1818) • bot Hiinast pärinev siniste õitega vään- ja ronipõõsas v -puu (Wisteria) liblikõieliste sugukonnast; mõned liigid on ilupuud

xoanon [ks·oanon] (kr kuju, skulptuur) • kunst Kreeka varasest ajajärgust pärinev plokkidest kuju, hrl jumalakuju, enamasti puust ja metalliga kaetud, vahel üle värvitud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur