[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 469 artiklit, väljastan 200

abdominaalne <abdomin`aal|ne -se 2 adj> (uusld abdominalis < ld abdomen kõht) • anat kõhusse puutuv, kõhu-, allkeha-; zool tagakeha-

abstsess <absts|`ess -essi -`essi 22e s> (uusld abscessus < ld lahkumine) • med mädanik, põletiku puhul tekkiv mädakolle

abuutilon <abuutilon -i 19 s> (uusld abutilon < ar abūtīlūn) • bot toavaher, suureõieline toataim (Abutilon) kassinaeriliste sugukonnast; mõned liigid on kasutatavad kiutaimedena

acidum [atsidum] (uusld < ld acidus hapu) • hape

adamantinoom <adamantin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr adamantinos terasene, kõva < adamas teras), ameloblastoom <+ blast|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< uusld ameloblastus emailimoodusti) • med hambavaapkasvaja, hrl healoomuline lõualuukasvaja

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

adessiiv <adess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld adessivus < ld adesse juures olema) • lgv alalütlev kääne; eesti keeles lõpuga -l, nt töö/l

adhesiivne <adhes`iiv|ne -se 2 adj> (uusld adhaesivus < ld adhaerere, perf partits adhaesus kinni jääma, kleepuma) • füüs kleepuv, kleepjas; liite-

adneksiit <adneks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld adnexa (uteri) (emaka)manused < ld adnectere, perf partits adnectus liitma, ühendama) • med emakamanuste põletik

aduktor <ad`uktor -i 2e s> (uusld adductor < ld adducere juurde tooma) • anat lähendajalihas, liikuvat kehaosa keha keskjoonele lähendav lihas. Vt ka abduktor

aduktsioon <aduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld adductio < ld adducere juurde tooma) • anat jäseme lähendamine keha keskjoonele. Vt ka abduktsioon (1)

aerosool <aeros|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< aero- + uusld solutio lahus) • füüs gaas, milles hõljuvad peenimad vedelikuosakesed (udu) v tahke aine osakesed (suits, tolm)
aerosoolravimed ravimine aerosooli sissehingamise v nahale v limaskestale manustamise teel, füsioteraapia liike

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

aflatoksiin <aflatoks|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl aflatoxin < uusld Aspergillus flavus kollane kerahallik + toksiin) • farm teatavate hallitusseente toodetav vähki tekitav ainemürk, mida leidub riknenud toiduaineis ja loomasöödas

aft <`aft afti `afti 22e s> (uusld aphtha < kr haptō kinnitan, puudutan, süütan) • med valuline haavand suu limaskestal

aftoosne <aft`oos|ne -se 2 adj> (uusld aphthosus) • med haavandiline, aftidega seotud

akarapidoos <akarapid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Acarus < kr akari lest + ld apis mesilane) • vet, zool lesttõbi, (täiskasvanud) mesilaste haigus, mida tekitab lest (Acarapis woodi)

akaritsiid <akarits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -tsiid) • keem preparaat lestaliste seltsi kuuluvate kahjurite tõrjeks

akarofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + foobia) • psühh puugihirm, parasiidihirm, hirm sügelemise ja seda põhjustavate putukate ees

akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru

akaroos <akar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest) • med, vet lesttõbi, ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi kuuluvate nugilestade tekitatud parasitoos

akne <`akne 1 s> (uusld acne < kr akmē tipp) • med vinnid, vinnlööve, eriti murdeealistel esinev nahahaigus

aksiaalne <aksi`aal|ne -se 2 adj> (uusld axialis < ld axis telg) • mat teljeline, teljesse puutuv, telje-, telg-

aktinomütsiin <+ müts|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld actinomycinum < aktino- + kr mykēs seen) • farm antibiootikum, kasut seeninfektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate ravis

aldehüüd <aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< uusld al(cohol) + dehyd(rogenatum) vesiniku kaotanud alkohol) • keem alkoholide oksüdeerimisel saadud ühend

alfortioos <alforti|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • vet hobuste helmintoos, mida tekitab ümaruss (Alfortia edentatus)

alipterium [alipteerium] (uusld < kr aleiptērion) • aj võidmisruum Vana-Rooma termides

allatiiv <allat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld allativus < ld afferre, perf partits allatus tooma) • lgv alaleütlev kääne; eesti keeles lõpuga -le, nt töö/le

allitsiin <allits|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld pl Alliaceae laugulised) • biol bakteritsiidse toimega aine, mis annab küüslaugule eriomase lõhna ja kibeda maitse

amauroos <amaur|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld amaurosis < kr amaurōsis hämardumine, pimedaks jäämine) • med nägemisnärvi kõhetusest tingitud täielik pimedus

amfepramoon <amfepram|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld amphepramone) • farm kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega söögiisu vähendav raviaine

amfipatsiifiline <+ patsiifili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + uusld (Oceanus) Pacificus Vaikne ookean) • biol mõlemal pool Vaikset ookeani (põhjapoolkeral) paikneva levilaga (nt liik)

ampitsilliin <ampitsill|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld ampicillinum < amiinid + penitsilliin) • farm antibiootikum, laia toimespektriga penitsilliin

anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina

anaerobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + aerobioos), anoksübioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + uusld oxygenium hapnik + -bioos) • biol elu keskkonnas, kus ei ole vaba molekulaarset hapnikku. Vastand aerobioos

anakuusia <+ ak`uusia 1 s> (uusld anacusia < an- + kr akousis kuulmine) • med kurtus, täielik kuulmisvõimetus

analeptikum <anal´eptikum -i 19 s> (uusld analepticum < kr analēptikos taastav) • farm van kesknärvisüsteemi alanenud funktsiooni normaliseeriv või stimuleeriv aine, virgutusvahend (kamper, kofeiin jm)

analgeetikum <analgeetikum -i 19 s> (uusld analgeticum < an- + kr algos valu) • farm valuvaigisti, valuvaigistav ravim

anankasm <anank|`asm -asmi -`asmi 22e s> (uusld anancasmus < kr anankē paratamatus) • med sundmõtete ja -tegude üldnimetus

aneemia <an`eemia 1 s> (uusld anaemia < an- + kr haima veri) • med kehvveresus, punaliblede vähesus veres

angioom <angi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld angioma < angio-) • med soonkasvaja

annoona2 <annoona 16 s> (uusld < taino anón) • bot igihaljaste v heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Annona) annoonialiste sugukonnast, kasvavad troopikas ja lähistroopikas

annuaarium <annu`aarium -i 19~2e s> (uusld annuarium < ld annus aasta) • trük aastaraamat; kalender

anokseemia <+ oks`eemia 1 s> (< an- + uusld ox(ygenium) hapnik + kr haima veri) • med hapniku puudumine veres, vere hapnikuvaegus

antiraabiline <antiraabili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + uusld rabies marutõbi < ld raev, hullus, märatsemine) • med, vet marutaudivastane

antisemitism <+ semit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane, Noa poeg) • juudivastasus, rahvuslik v usuline vihavaen juutide vastu

antraks <antraks -i 2e s> (uusld anthrax < ld haavand < kr süsi) • med põrnatõbi e -taud, Siberi katk, ägedaloomuline palavikuline imetajate nakkushaigus

anuuria <an`uuria 1 s> (uusld anuria < an- + kr ouron kusi), anurees <anur|`ees -eesi -`eesi 22e s> (uusld anuresis) • med kusetus, kuse mitteeritumine

apendektoomia <apendekt`oomia 1 s> (< uusld appendix (vermiformis) ussripik + ektoomia) • med ussripiku väljalõikus

apendiks <ap´endiks -i 2e s> (uusld appendix < ld riputis, lisand < appendere külge riputama) • anat laiemas tähenduses: lisa, ripik; kitsamas tähenduses: inimese ussripik e ussjätke

araalia <ar`aalia 1 s> (uusld Aralia, sõna päritolu teadmata) • bot Põhja-Ameerikast, Ida-Aasiast ja Austraaliast pärinev suurte lehtedega taimeperekond (Aralia), mõnda liiki kasvat ilupõõsana; Eestis hrl toataim, looduses kasvab araalialistest luuderohi

arahnoos <arahn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk) • med, zool inimese ja loomade parasitaarhaigus (nt sügelised), mille tekitajad kuuluvad ämblikulaadsete klassi (lestalised, puugid)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arill <ar`ill arilli ar`illi 22e s> (uusld arillus < keskld pl arilli rosinad) • bot seemnerüü

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

artroos <artr|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld arthrosis < kr arthron liiges) • med mittepõletikuline liigesehaigus. Vt ka osteoartriit

askosferoos <askosfer|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • vet lubihaue, mesilaste haudme nakkushaigus, mida tekitab hallitusseen (Ascosphaera apis)

aspergilloos <aspergill|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • med, vet inimese, lindude, mesilaste, harvem teiste loomade nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen (Aspergillus)

aspleenia <aspl`eenia 1 s> (uusld asplenia < a- + kr splēn põrn) • med põrnatus, põrna kaasasündinud või operatsioonijärgne puudumine

atetoos <atet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld athetosis < kr athetos kohata, kohatu) • med aju haigestumise tagajärjel tekkiv jäsemete lakkamatu tõmblemine

atrapp <atr|`app -api -`appi 22e s> (pr attrape < attraper petma) • eksitavalt sarnane imitatsioon esemest, pms kiiresti riknevaist toiduaineist (liha, koogid, puuvili). Vt ka mulaaž

atsidifikatsioon <atsidifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fikatsioon) • keem hapestumine, mulla v vee muutumine happeliseks, seisneb vesinikioonide ja vabade hapete tekkes

atsidimeetria <+ m`eetria 1 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -meetria) • keem mõõtanalüütiline meetod hapete hulga määramiseks lahuses

atsidofiilbakter <+ b`akter -i 2e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil + bakter) • biol happelembeline bakter; mõningaid kultuurliike kasut piimatööstuses atsidofiilpiima ja -baktermassi valmistamiseks; mõlemad soodustavad toidu seedimist

atsidofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil) • biol loom- ja taimorganismide rakkude ja kudede omadus värvuda happeliste värvainete toimel. Vastand basofiilsus

atsidoos <atsid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • med organismi mürgistus kehas tekkivate happeliselt reageerivate ainetega, happemürgistus

atsiidsus <ats`iidsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • keem happesus, mingi vedeliku (nt maomahla) happesusaste. Vastand anatsiidsus

atsüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -üül) • keem orgaaniline radikaal RCO-; atsüülrühma esineb mitmeis orgaanilistes ühendeis, tema sisestamiseks molekuli kasut atsüülimist

aukuuba <aukuuba 16 s> (< uusld aucuba < jpn aoki) • bot kuldpuu (Distemonanthus), Jaapanist pärinev igihaljas lehtpõõsas, ilutaim

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

ballism <ball|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld ballismus < kr ballō viskan, heidan) • med aju läätsja tuuma kahjustustele iseloomulik sümptom, mille korral patsient teeb kramplikke tahtmatuid pallivisketaolisi liigutusi

belladonna <bellad´onna 16 s> (uusld belladonna < it bella donna kaunitar) • bot karumustikas, mustade marjadega ravimtaim maavitsaliste sugukonnast (Atropa belladonna); on väga mürgine, sisaldab atropiini

bensoe <bens`oe 26 s> (uusld benzoe < it (lo) benzoi van, mrd < ar lubān jāwī Jaava viiruk), bensoevaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot, farm Tais ja Sunda saartel kasvava bensoepuu (Styrax benzoin) tugeva vanillilõhnaga vaik; tarvit ravimina, parfümeerias, lakkide jm valmistamiseks

berberiin <berber|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld berberis kukerpuu < vanapr berbère) • farm mitmes taimes, eriti aga kukerpuu (Berberis) juurtes sisalduv alkaloid, tarvit pms rahvameditsiinis

berüllioos <berülli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld berylliosis) • med berülliumitolmu pikaajalisest sissehingamisest tekkinud kopsukahjustusega mürgistusseisund

blasteem <blast|`eem -eemi -`eemi 22e s> (uusld blastema < kr blastos idu, võrse) • biol eristumata rakurühm lootes v isendis, on juba määratud kujunema teatud elundiks v koeks

blastoom <blast|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld blastoma < kr blastos idu, võrse, pung) • med healoomuline kasvaja

brauloos <braul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld braula mesilasetäi) • vet, zool mesilastel parasiteeriva mesilasetäi ehk täikärbse (Braula coeca) kahjustus, pere nõrgenemist põhjustav invasioonihaigus

bruksism <bruks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld bruxismus < kr brygmos hammaste kiristamine) • med hammastekiristus, hrl esineb une ajal

buckram [bakrəm] (ingl < it bucherame) • tekst kare puuvill- v linane riie, mida on tugevuse saamiseks töödeldud; kasut nt raamatute köitmisel

bulbaarne <bulb`aar|ne -se 2 adj> (uusld bulbaris < bulbus (medullae spinalis) piklikaju < ld bulbus mugul, sibul) • anat piklikajuga seotud, piklikaju-
bulbaarparalüüsmed piklikaju kahjustusest põhjustatud elutähtsate elundite halvatus ehk paralüüs

bulbill <bulb|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld bulbillus < ld bulbus mugul, sibul) • bot sigisibul; bulbilli abil paljunevad mõned õistaimed

bulbus (uusld < ld bulbus mugul, sibul) • anat sibulataoline laiend, sibul mõnes elundis

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus 4/4-taktimõõtu tähistav märk

cantus ex est [kantus eks est] (uusld) • laul on lõppenud, laulu lõpetamishüüe (nt üliõpilasorganisatsioonides)

carboneum [karbooneum] (uusld < ld carbo süsi), tähis Ckeem süsinik

cerebellum [tsereb·ellum] (uusld < ld dem aju) • anat väikeaju

cirrus [tsirrus] (uusld < ld kihar, lokk) • meteor kiudpilv

clitoris (uusld) kliitor

convictorium [konviktoorium] (uusld < ld convivere koos elama) • ühine elamis- ja toitumiskorraldus (nt kloostreis); ühine söögiruum. Vt ka konvikt

cremor tartari (uusld) kremortartar

cumulus [kumulus] (uusld < ld hunnik) • meteor rünkpilv

defibrillaator <+ fibrill`aator -i 2e s> (< de- + uusld fibrilla kiuke < ld fibra kiud) • med rütmimuutmisaparaat südame kodade v vatsakeste fibrillatsiooni e virvenduse kõrvaldamiseks lühiajaliste (0,01 sek) elektriimpulsside abil

denaturaat <denatur|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld denaturatus loomulikest omadustest ilmajäänud, vrd denaturatsioon) • keem denatureeritud aine, eriti tehniliseks otstarbeks määratud piiritus, mis on muudetud joomiskõlbmatuks

denaturant <denatur|`ant -andi -`anti 22e s> (< uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma, vrd denaturatsioon) • keem (piiritusele) denatureerimiseks lisatud aine

denaturatsioon <denaturatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , denatureerimine <denatur`eerimi|ne -se -st 12 s> (uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma < de- + ld natura loodus, loomus) keem
1. biopolümeeride, pms valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jm) muutmine temperatuuri, rõhu jt tingimuste varieerimise teel
2. tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söömis- v joomiskõlbmatuks muutmine

detsiidua <dets`iidua 1 s> (uusld decidua < ld deciduus (maha) langev < decidere maha langema) • anat irdkest, raseduse puhul muutunud emaka limaskest, mis koos lootega väljub

diasepaam <diasep|`aam -aami -`aami 22e s> (uusld diazepamum < di- + aso-) • farm ärevust ja hirmu vähendav, uinumist soodustav raviaine

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutusmat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetriamat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrandmat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal-(tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoosmed eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliikbot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetodfüüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogiapsühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendiel kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega

diploe <dipl`oe 26 s> (uusld < kr diploos kahekordne) • anat kobevik, koljuluude vahel leiduv luu käsnollus

diplomataarium <diplomat`aarium -i 19~2e s> (uusld diplomatarium < ld diploma dokument, ürik < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • bibl ürikute kogu, koguteos

diplopagus [diplop·agus] (uusld < kr diploos kahekordne + pagos kinnitunud) • med üks kokkukasvanud kaksikutest, kellel võivad olla mõned ühised elundid teise kaksikuga

dipterid pl <d`ipter -i 2e s> (uusld Diptera < kr dipteros kahetiivaline < di- + pteron tiib) • zool kahetiivalised, hästiarenenud eestiibadega putukate selts (siia kuuluvad sääselised ja kärbselised)

distaalne <dist`aal|ne -se 2 adj> (uusld distalis < ld distare eraldi seisma) • anat kaugmine, keha keskpunktist kaugeimal asetsev. Vastand proksimaalne

disulfiraam <disulfir|`aam -aami -`aami 22e s> (uusld disulfiramum < di- + sulphur) • farm alkoholismi ravis kasutatav võõrutusravim

divertikuliit <divertikul|`iit -iidi -`iiti 22e s> (uusld diverticulitis) • med sopistisepõletik, divertiikulipõletik

divertikuloos <divertikul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld diverticulosis) • med sopististõbi, divertiikultõbi, sopististe moodustumine

divisoorium <divis`oorium -i 19~2e s> (uusld divisorium < ld dividere jgama) • kahvlisarnane näpits käsikirja kinnitamiseks tenaaklile ja reanäitamiseks

domaatsium <dom`aatsium -i 19~2e s> (uusld domatium < ld domus maja, kodu) • bot mõnedel taimedel moodustis, mis pakub asupaika putukatele

ductus [duktus] (uusld < ld juhtimine) • anat juha, torukujuline kanalike mingi näärme nõre v eritise väljutamiseks

duodeenum <duod`eenum -i 2e s> (uusld duodenum < ld duodeni kaksteist, kaheteistkümne kaupa) • anat kaksteistsõrmik(sool)

duplikatuur <duplikat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld duplicatura < ld duplicare kahekordistama) • anat kahekordne moodustis keha kudedest, kelmeist jne

düvetiin <düvet|`iin -iini -`iini 22e s> (pr duvetine) • tekst topiline puuvill-, villane v siidriie

eksfoliatsioon <eksfoliatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld exfoliatio < eks- + ld folium leht)
1. med naha, limaskesta jne kihtidena irdumine
2. füsiol piimahammaste normaalne irdumine

elastne <el`ast|ne -se 2 adj> (uusld elasticus < kr elasis äraajamine < elaunō liigutan, juhin) • elastsust omav, vetruv, painduv, nõtke, kerkne; venitatav; piltl paindlik, olusid arvestav, kohanemisvõimeline

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktikaastr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetriamat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

enkriniidid pl <enkrin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (uusld encrinites < en- + kr krinon liilia) • geol kivistunud meriliiliate üldnimetus (pärit triiasest)

enterobiaas <enterobi|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Enterobius vermicularis naaskelsaba), oksüuriaas <oksüuri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Oxyuris vermicularis naaskelsaba, vananenud teaduslik nimetus) • med naaskelsabatõbi, naaskelsaba (Enterobius vermicularis) tekitatud haigus, millele on iseloomulik pärakuümbruse tugev sügelus

eohippus <eoh`ippus -e 11~9 s> (< kr ēōs koit < hippos hobune), hürakoteerium <hürakot`eerium -i 19~2e s> (uusld Hyracotherium < kr hyrax karihiir + thērion metsloom) • paleont vanimate hobuslaste perekond; olid rebasesuurused, elasid eotseeni alguses Põhja-Ameerika metsades

epiduraalanesteesia <+ anest`eesia 1 s> (< epi- + uusld duralis kõvakesta- + anesteesia) • med, vet paikse tuimastuse meetod, mille puhul tuimastilahus süstitakse selgrookanalisse (epiduraalruumi); kasut alakeha- ja tagakehapiirkonna operatsioonidel

erektor <er`ektor -i 2e s> (uusld erector < ld erigere, perf partits erectum püsti panema) • anat sirgestajalihas

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

Estica [estika] (uusld), Estonica [est·onika] (uusld < keskld pn Estonia Eesti) • bibl Eestit, eestlasi jne puudutavad v Eestiga seostuvad pms võõrkeelsed v välismaal ilmunud materjalid

etosuksimiid <etosuksim|`iid -iidi -`iidi 22e s> (uusld ethosuximidum < kr aithēr taevas, õhk + ld succinum merevaik) • farm epilepsiavastane ravim

etsiospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (ingl aeciospore < uusld Oecidium, teatud seente vananenud teaduslik nimetus < kr dem oikidion majake + spoor) • bot kevadeos, tuulega edasikanduv, kaua idanemisvõimelisena püsiv seeneeos

eugenool <eugen|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< uusld Eugenia nelgipuu < pn Eugène, Savoia prints, Austria väejuht, 1663-1736 + ld oleum õli) • keem eeterlik õli, nelgiõli peamine koostisaine; kasut hambaravis jm

excudit [ekskuudit] (uusld trükkis < ld excudere välja lööma, sepistama), lüh exc., excud.kunst, trük märge vanadel vase- ja puulõigetel, ka vanemail raamatuil, viitab kirjastajale v müüjale; vanim signeerimisviis graafikas

fastsioloos <fastsiol|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Fasciola (hepatica) (maksa)kaan < ld fascia lint, side) • med maksakaantõbi

fekaalid pl <fek|`aal -aali -`aali 22e s> (< pr fécal rooja- < uusld faeces < ld faex sade) • inimese väljaheited, roe

Fennica [fennika] (uusld < ld Fenni soomlased) • bibl Soomes väljaantud v Soomet käsitlev kirjandus

fenobarbitaal <fenobarbit|`aal -aali -`aali 22e s> (uusld phenobarbitalum < kr phainō ilmun + barbituraadid) • farm uinutina ja epilepsiaravimina kasutatav barbituraat

fibrill <fibr|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld dem fibrilla < ld fibra kiud) • biol kiuke, kudede (nt närvi-, lihas- ja sidekoe) mikroskoopiline niitjas valkosis

fibrillatsioon <fibrillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld fibrillatio < fibrill) med
1. südamelihaskimpude ebakorrapärased kokkutõmbed, virvendus (nt kodade virvendus)
2. üksiku lihaskiu spontaansed kokkutõmbed

fibula [fiibula] (uusld < ld okas, nõel)
1. anat pindluu
2. etn fiibula

filamendid pl <filam|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld sg filamentum < ld filum niit) • anat niidindid, submikroskoopilised kiukesed lihaskiududes ja närvikiudude telgniidis; zool paljude paelusside munakesta niitjad lisandid

filosemiit <+ sem|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< filo- + uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane, Noa poeg) • juutide pooldaja

flatulents <flatul|`ents -entsi -`entsi 22e s> (uusld flatulentia < ld flatus puhumine, puhitus) • med puhitus, kõhugaaside kogunemine soolestikku

fleksor <fl`eksor -i 2e s> (uusld flexor < ld flectere painutama) • anat painutajalihas

flokkul <fl`okkul -i 2e s> (uusld dem flocculus < ld floccus villa- v karvatutt) • astr faklite mõjul helendav piirkond Päikese kromosfääris

fokaalne <fok`aal|ne -se 2 adj> (uusld focalis < ld focus kolle) • fookusesse puutuv, tulipunkti-; med koldeline, kolde-

fomoos <fom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld phomosis < Phoma, perekond seeni < kr phōïs vill(villi)) • bot taimede seenhaigus

foolhape <+ hape h`appe 6 s> (uusld acidum folicum, sks Folsäure < ld folium leht) • farm, biol B-rühma vitamiinide hulka kuuluv aine, mis osaleb kudedes valkude ja aminohapete sünteesis, vereloomet reguleeriv aine

foramen [foraamen] (uusld < ld auk, mulk) • anat mulgutaoline loomulik avaus luudes

formaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (uusld (acidum) formicicum sipelghape < ld formica sipelgas + aldehüüd), metanaal <metan|`aal -aali -`aali 22e s> (< metaan) • keem sipelghappealdehüüd, teravalõhnaline värvuseta gaas; kasut desinfitseerimiseks, konserveerimiseks, sünteesvaikude ja ravimite valmistamisel jm

frenotoomia <+ t`oomia 1 s> (uusld frenulum (linguae) (keele)kida < ld frenum valjad + -toomia) • med keelekidalõikus

frontaalne <front`aal|ne -se 2 adj> (uusld frontalis, pr frontal < ld frons esikülg) • frontaal-, otse-, esikülje-, esiküljel asetsev; esiküljele suunatud (nt frontaalne rünnak); üldine, üheaegselt kõiki juuresolijaid hõlmav (nt frontaalne küsitlus); med otsmiku-

frukt <fr`ukt frukti fr`ukti 22e s> (ld fructus vili) • puuvili; piltl tüüp, isik (halvustavalt)

fusarioos <fusari|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Fusarium < ld fusus kedervars, värten) • bot taimede seenhaigus, mida tekitavad seened perekonnast Fusarium

füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana

galaago <galaago 16 s> (uusld) • zool väike tiheda karvaga poolahviline (Galago), elab Aafrika troopilistes metsades

gastrula <gastrula 1 s> (uusld < kr gastēr kõht, magu) • biol karikloode, hulkraksete organismide blastulale järgnev arengujärk, 2- v 3-kihilise seinaga karikjas moodustis

geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

glandula (uusld < ld glandulae kurgumandlid < glans tammetõru) • anat nääre

glomeerul <glom`eerul -i 2e s> (uusld dem glomerulus < ld glomus pall) • anat päsmake (nt veresoonepäsmake)

glotaal <glot|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld glottis häälekõri < kr glōttis huulik < glōssa, glōtta keel) • lgv häälekurdudega moodustatav sulghäälik (klusiil) v hõõrdhäälik (frikatiiv)

goniid <gon|`iid -iidi -`iidi 22e s> (uusld gonidium < kr gonos järglane, päritolu) biol
1. mõnede sinivetikate, limaseente ja niitbakterite paljunemisrakk
2. sambliku fotosünteesiv osis

gorilla <gor´illa 16 s> (uusld < kr pl Gorillai, karvaste naiste hõim) • zool troopilise Aafrika ürgmetsades elav nüüdisaja suurim inimahv (Gorilla gorilla) (isane üle 2 m pikk)

granuloom <granul|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld granuloma < ld dem granulum terake) • med kasvajataoline sõlmjas granulatsioonkoe vohand

greip <gr`eip greibi gr`eipi 22e s> , greipfruut <gr`eipfr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ingl grapefruit) • bot greibipuu (Citrus paradisi) vili, apelsinitaoline mõrkjashapu maitsega puuvili

griseofulviin <griseofulv|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld griseofulvinum < keskld griseus hall + ld fulvus punakaskollane) • farm antibiootikum, nahaseentõbede ravim

grossulaar <grossul|`aar -aari -`aari 22e s> (< uusld grossularia karusmari) • miner kollakasroheline, punakaspruun v must silikaatmineraal, granaadi1 kaltsiumi sisaldav erim (kaltsiumgranaat); läbipaistvad erksavärvilised eksemplarid on poolvääriskivid

gumma <gumma 16 s> (uusld < ld gummi kummivaik < kr kommi kummi), süfiloom <süfil|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld syphiloma < süüfilis) • med süüfilise puhul esinev vohand, granuloom

günetseum <günets|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld gynaeceum naistetoad < kr gynaikeion v uusld gynoecium < kr gynē naine + oikion maja) • bot emakkond, viljaleht v viljalehtede kogu, mis moodustavad ühe v mitu emakat

gürentsefaalne <gürentsef`aal|ne -se 2 adj> (< uusld gyrus (aju- vm) käär < kr gyros ring + enkephalos aju) • anat kääruderikas (aju kohta)

hapteer <hapt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (uusld hapteron < kr haptomai kinnitun, haaran) • biol haardelund, moodustis, mille abil vetikad ja samblikud kinnituvad kõvale ja siledale pinnale

hateeria <hat`eeria 1 s> (uusld Hatteria, vananenud teaduslik nimetus), tuataara <tuataara 16 s> (maoori tuatara < tua seljal + tara oga) • zool sisalikutaoline roomaja (Sphenodon punctatus), kärsspealiste ainus liik, nimet elusaks fossiiliks; nüüdisajal leidub veel paarikümnel väikesaarel Uus-Meremaa läheduses

hemostaatikum <+ staatikum -i 19 s> (uusld haemostaticum < hemo- + kr statikos seisma panev) • farm vere hüübimist soodustav ja verejooksu tõkestav ravim

hermeetiline <hermeetili|ne -se -st 12 adj> (uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • tehn õhu-, gaasi- ja veetihe

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

hiropteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld Chiroptera käsitiivalised < kr cheir käsi + pteron tiib + -loogia) • zool nahkhiireteadus

horaarium <hor`aarium -i 19~2e s> (uusld horarium < keskld horarius palvetunni- < ld hora tund) • relig tunniraamat, sageli miniatuuridega kaunistatud palveraamat ilmikutele, sisaldab palveid iga palvetunni jaoks ööpäevas

humaniora [humanioora] (uusld < ld humanus inimlik) • humanitaarteadused

hüpohondria <hüpoh`ondria 1 s> (< uusld hypochondriasis < kr hypochondrion roietealumik) • med kujutletav haigustunne; haiglane muretsemine oma tervise pärast, sellest tulenev raskemeelsus

hydrargyrum [hüdr·argürum] (uusld < kr hydrargyros), tähis Hgkeem elavhõbe

hydrogenium [hüdrog·enium] (uusld < hüdro- + -geen), tähis Hkeem vesinik

ibuprofeen <ibuprof|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld ibuprofenum) {lüh sõnadest iso-, butüül, pro-, fenüül} • farm palaviku-, valu- ja põletikuvastane ravim, kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete hulka

idoksuridiin <idoksurid|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld idoxuridinum < jood + oxygenium + kr ouron kusi) • farm viirusvastane välispidiselt kasutatav raviaine, kasut silmainfektsioonide ravis

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

ileiit <ile|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld ileum niudesool < ld alakeha, niuded) • med niudesoolepõletik

ileokoliit <+ kol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld ileum niudesool + koliit) • med niudesoole- ja käärsoolepõletik

ileotoomia <+ t`oomia 1 s> (< uusld ileum niudesool + -toomia) • med niudesoolelõikus

ileum (uusld < ld alakeha, niuded) • anat niudesool

impressum <impr`essum -i 2e s> (< uusld perf partits trükitud < ld sisse vajutatud) • trük trükiandmed, sisaldab andmeid trükise loomisel osalenud isikute, kirjastuse, toimetuse, trükikoja jms kohta trükises

indool2 <ind|`ool -ooli -`ooli 22e s> (uusld indolum < indigo) • keem tugevalõhnaline lämmastikku sisaldav tsükliline ühend, mis sisaldub eeterlikes õlides ja kivisöetõrvas, molekuli osana paljudes bioaktiivsetes ühendites; farm indooli derivaate kasut valu-, põletiku- ning palavikuvastaste ravimitena

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

infarkt <inf|`arkt -arkti -`arkti 22e s> (uusld infarctus < ld infarcire sisse v täis toppima) • med arteriaalse vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame, aju, kopsu vm elundi v selle osa kärbus; põhjuseks on enamasti elundit varustava arteri umbumine trombi v emboliga

infusoorid pl <infus|`oor -oori -`oori 22e s> (< uusld infusum leotis < ld infundere, perf partits infusus sisse valama) • zool ripsloomad, leotisloomad, pms magevees elavate ainuraksete klass (Infusoria)

infuus <inf|`uus -uusi -`uusi 22e s> (uusld infusum < ld infundere, perf partits infusus sisse valama) • farm droogileotis

inkretoorne <inkret`oor|ne -se 2 adj> (uusld incretorius < in- + sekretoorne) • füsiol sisenõristuslik, sisesekretoorne

inkretsioon <inkretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld incretio < in- + sekretsioon) • füsiol sisenõristus, sisesekretsioon, sisenõrenäärmete ja eriomaste rakkude talitlus; inkretsiooni tulemusena tekivad hormoonid, mis nõristuvad otse verre ja lümfi

innervatsioon <innervatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld innervatio < in- + ld nervus närv) • anat närvistus, närvidega varustatus

inoperaabel <inoper`aab|el -li 2e adj> (uusld inoperabilis < in- + operaabel) • med kõnek operatsiooniga ravimatu. Vastand operaabel

in praxi [in praksi] (uusld) • praktikas, tegelikus elus

instruktiiv <instrukt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld instructivus < ld instruere korrastama, varustama, õpetama) • lgv viisiütlev kääne, vastab küsimustele: kuidas?, mil viisil?; eesti keeles esineb ainult rudimentaarselt, nt üksi, pikisilmi, lehvivi hõlmu

insuliin <insul|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld insulinum < ld insula saar) • füsiol, farm sahhariidide (süsivesikute) ainevahetust reguleeriv kõhunäärme hormoon, alandab vere suhkrusisaldust; tarvit diabeedi raviks. Vt ka glükagoon
insuliinišokkmed insuliini üledoseerimisest tingitud seisund, millega kaasnevad teadvushäired


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur