[VSL] Võõrsõnade leksikon

bassett <bass|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Bassetthorn < it basso madal) • muus altklarnet, puupuhkpill, oli kasut XVIII s lõpus ja XIX s alguses

flažolett <flažol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr flageolet < vanapr flajol flööt < ld flare puhuma) muus
1. endisaegne väike flööditaoline puupuhkpill
2. flöödikõlaline heli keelpillil v harfil
3. flöödi tämbriga oreliregister

flööt <fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (sks Flöte < it flauto) • muus aukhuuliku, klapistiku ja silindertoruga puupuhkpill. Vt ka pikoloflööt, plokkflööt

hekelfon <hekelfon -i 19 s> (< pn Heckel, Saksa firma + kr phōnē hääl, heli) • muus kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill (baritonoboe)

klarnet <klarnet -i 2e s> (pr clarinette) • muus lesthuulikuga puupuhkpill

kontrafagott <+ fag|`ott -oti -`otti 22e s> (it contrafagotto) • muus sümfooniaorkestri puupuhkpill, heliulatuselt oktavi võrra madalam kui fagott

oboe <ob`oe 26 s> (it oboe < pr hautbois < haut kõrge, ka heli kohta + bois puit, puupuhkpillid) • muus veidi nasaalse kõlaga puupuhkpill, nüüdisaegse orkestri instrument

plokkflööt <+ fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (sks Blockflöte < plokk + flööt) • muus nokataolise huuliku ja 8 sõrmeavaga vertikaalselt mängitav puupuhkpill, millel heli tekib huulikusse paigutatud ploki abil moodustunud peenikese õhujoa lõikumisel vastu huulikut

pommer <p`ommer -i 2e s> (sks Pommer < pr bombarde < ld bombus mürin) • muus keskaegne koonilise toru ja kaksiklesthuulikuga puupuhkpill

serpent <serp|`ent -endi -`enti 22e s> (pr serpent uss, madu) • muus S-kujuline madalakõlaline kausshuulikuga puupuhkpill; oli kasut pms XVI–XIX s

šalmei <šalm`ei 26 s> (sks Schalmei < vanapr chalemie) muus
1. vanaaegne oboetaoline teravakõlaline puupuhkpill
2. üks oreliregistreid

tarogato [taarogatoo] (ung tárogató) • muus vana Ungari puupuhkpill, mille hääl meenutab saksofoni häält

tibia [tiibia] (ld) • anat sääreluu; muus, aj oboetaoline roomlaste puupuhkpill, vt ka aulos