?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
ablefaaria <ablef`aaria 1 s> (a- + kr blepharon silmalaug) • med laugudepuudumus, silmalau või silmalaugude kaasasündinud puudumine
absaans <abs|`aans -aansi -`aansi 22e s> (pr absence puudumine, äraolek < ld absentia) • med epilepsiahoo vorm, hetkeline teadvusetus ilma krampideta
absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest
absents <abs|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld absentia < abesse ära olema, puuduma) • puudumine, eemalviibimine; med → absaans
adaktüülia <+ dakt`üülia 1 s> (< a- + kr daktylos sõrm; varvas) • anat sõrmede v varvaste kaasasündinud puudumine
agalaktia <+ gal`aktia 1 s> (< a- + kr gala, gen galaktos piim) • med piimatus, piimaerituse puudumine; imetamisvõimetus
ageusia <ag`eusia 1 s> (< a- + kr geusis maitse, maitsmine) • med maitsetundetus, maitsetuimus, maitsmismeele puudumine
albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino
ameelia <am`eelia 1 s> (< a- + kr melos jäse) • med jäsemetus, ühe v mitme jäseme (kaasasündinud) puudumine
amenorröa <+ menorr`öa 26 s> (< a- + menorröa) • med, füsiol menstruatsiooni puudumine
amiimia <+ m`iimia 1 s> (< a- + kr mimos näitleja, järeleaimaja) • med näolihaste väljenduslikkuse puudumine. Vt ka miimikapuue
anarhia <an`arhia 1 s> (kr anarchia < an- + archē võim) • valitsuse v võimu puudumine, seadusetus; korralagedus
anatsiidsus <+ ats`iidsus -e 11~9 s> (< an- + atsiidsus) • med soolhappe puudumine maomahlas. Vastand atsiidsus
anergia <an`ergia 1 s> (< an- + kr ergon töö, tegu) med
1. rakulise immuunsuse puudumine, organismi vastupanuvõimetus tõvestavas keskkonnas
2. organismi ebanormaalne energiapuudus
anesteesia <anest`eesia 1 s> (kr anaisthēsia tundetus < a- + aisthēsis tajumine, tundmine) • med tuimus, tundlikkuse täielik puudumine; tuimastus, tuimaks tegemine
lokaalanesteesia • med paikne tuimastus, üksiku kehaosa tuimastamine valuta operatsiooniks, tekitatakse tuimasti süstimisega kudedesse
üldanesteesia vt narkoos
anokseemia <+ oks`eemia 1 s> (< an- + uusld ox(ygenium) hapnik + kr haima veri) • med hapniku puudumine veres, vere hapnikuvaegus
anoksia <an`oksia 1 s> (< an- + kr oxys hapu) • med kudede hapnikuvaegus; biol hapniku puudumine organismi elukeskkonnas
apaatia <ap`aatia 1 s> (kr apatheia tundetus) • psühh osavõtmatus, ükskõiksus, tuimus, soovide ja huvide puudumine
aplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< a- + kr plasis kujundamine) • med mingi elundi v koe kaasasündinud puudumine v arenematus
ariisia <ar`iisia 1 s> (< a- + kr rhiza juur) • bot juuretus, juurte puudumine v tugev taandareng kõrgematel taimedel
arütmia <ar`ütmia 1 s> (kr arrhythmia < a- + rütm) • rütmi puudumine, rütmitus; med ajutine korrapäratu südametegevus
aspermia <+ sp`ermia 1 s> (< a- + sperma) • med spermatosoidide puudumine ejakulaadis; spermatootmis- v ejakulatsioonivõimetus
aspleenia <aspl`eenia 1 s> (uusld asplenia < a- + kr splēn põrn) • med põrnatus, põrna kaasasündinud või operatsioonijärgne puudumine
asümmeetria <+ sümm`eetria 1 s> (a- + sümmeetria) • sümmeetria puudumine, mittevõrdmõõdulisus
azoospermia <+ sp`ermia 1 s> (< a- + kr zōos elus + sperma seeme) • med seemnerakkude täielik puudumine seemnevedelikus, seemnerakutus. Vt ka aspermia
atüreoos <+ türe|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< a- + türeo-) • med kilpnäärme (kaasasündinud) puudumine
diskrediit <diskred|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr discrédit) • (võla)usalduse puudumine; halb kuulsus
edentulism <edentul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld edentulus hambutu < e-1 + dens hammas) • med hambutus, jäävhammaste puudumine
eklektitsism <eklektits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eklektikos väljavaliv) • fil veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine; erisuguste kokkusobimatute, vasturääkivate vaadete ühendamine; aj, kunst pms XIX s II poole arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, milles seostatakse erinevatest ajaloolistest stiilidest pärit vorme
ensümopaatia <+ p`aatia 1 s> (< ensüüm + -paatia) • med haigusseisund, mille on põhjustanud organismis mingi olulise ensüümi pärilik vaegus v puudumine
eunuhhoidism <eunuhhoid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eunuhhoid) • med sugunäärmete sünnipärase vaegarenguga kaasnev haiguslik seisund, esineb sagedamini meestel (habeme ja häbemekarvade puudumine, lapselik hääl, hiidkasv v lihavus)
hüpodontia <hüpod`ontia 1 s> (< hüpo- + kr odous, gen odontus hammas) • anat vaeghambalisus, jäävhammaste ja nende algete osaline puudumine. Vt ka anodontia
identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioon • püsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriis • eneseteadvustamisraskused
identiteedivargus • jur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju
indispositsioon <+ dispositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + dispositsioon) • soovimatus, jaatava meeleolu puudumine; halvatujulisus
inkoordinatsioon <+ koordinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + koordinatsioon) • kooskõlastuse puudumine, ühise tegevuse tahte puudumine
intemperantia medicorum nutrix [intemper·antsia medikoorum nutriks] (ld) • mõõdukuse puudumine on arstide toitja
isolatsioon <isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr isolation < isoleerima)
1. eraldamine; eraldumine; eraldumus
2. sotsiol vabadusekaotusega seotud eraldamine ümbrusest
3. med ümbrusele ohtlike haigete eraldamine (vastavatesse haiglatesse v ruumidesse)
4. biol isoleeritus, liikide v liigisiseste rühmituste vahelise ristumise püsiv v pikemaajaline puudumine
5. tehn vahend õhu, heli, soojuse, vee, elektri jm soovimatu juurde- v äravoolu tõkestamiseks
kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline iga • relig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsess • relig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigus • relig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus
kapatsism <kapats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kapa) • med häälduspuue, k-hääliku väärhääldamine v puudumine
kvadrantanopsia <+ an`opsia 1 s> (< kvadrant + anopsia) • med neljandiku nägemisvälja puudumine. Vt ka hemianopsia
miimika <miimika 1 s> (< kr mimikos jäljenduslik, miimile omane) • siseelamuste väljendamine näoilme ning kehaliigutuste abil; näo väljenduslik liigutamine, näoilme
miimikapuue • med näolihaste väljenduslikkuse puudumine (amiimia) v miimikavähesus (hüpomiimia); mida võivad tekitada nt psüühilised haigused, Parkinsoni tõbi, näonärvi kahjustus
neutraalsus <neutr`aalsus -e 11~9 s> (< neutraalne)
1. erapooletus
2. jur neutraliteet, sekkumatuspoliitika
3. keem happe ja aluse omaduste puudumine
oportunism <oportun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld opportunus kohane, soodus) • pol olupoliitika, kokkuleplus, põhimõttekindluse puudumine; seisneb hetkekasu taotlevas põhimõttelagedas oludega mugandumises v kõrvalekaldumises mingi rühma v erakonna peajoonest
rekvisiit <rekvis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld requisitum nõutav v vajalik asi)
1. juurdekuuluv ese, atribuut
2. teater lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese, nt relv, jalutuskepp, vaas lilledega
3. jur dokumendi kohustuslik sisu- v vormielement (nt allkiri, pitser), mille puudumine põhjustab dokumendi kehtetuse
steriilsus <ster`iilsus -e 11~9 s> (< steriilne)
1. med haigusidude, mikroobide puudumine
2. med viljatus, vt ka infertiilsus
3. piltl elutus, tundetus; omapäratus
teratogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr teras, gen teratos ime, imeelukas, värdjas + genees) • biol soerdareng, embrüonaalse arengu häire, mis avaldub enamasti elundite väärarenditena (elundi liigkasv, alaareng, asendimuutus, puudumine, avausetus jm); esineb ka ühendsoerdeid (kahepäised loomad, Siiami kaksikud); teratogeneesi põhjustavad kas geneetilised v välised tegurid
trikliinne süngoonia (< tri- + kr klinō kallutan) • geol kristallograafias süsteem, mida iseloomustab kas sümmeetria puudumine v ühe sümmeetriatsentrumi esinemine
vacatio legis [vakaatsio leegis] (ld seaduse puudumine) • jur ajavahemik seaduse ametlikust väljakuulutamisest selle kehtima hakkamiseni, et kodanikud saaksid uue seadusega tutvuda