[VSL] Võõrsõnade leksikon

akrodendriline <+ d`endrili|ne -se -st 12 adj> (< akro- + kr dendron puu) • zool puuvõrades elutsev (looma kohta)

alõtša <al´õtša 16 s> (vn алыча < aserbaidžaani alça, alynça < prs ālū, dem ālūça) • bot haraline ploomipuu (Prunus divaricata); selle puu vili

apellatiiv <apellat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld appellativus < apellare pöörduma, nimetama) • lgv üldnimi, nimisõna, mis nimetab eset, nähtust vms vastavalt selle kuulumisele mingisse liiki, klassi, nt loom, puu, inimene. Vastand prooprium

arboliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld arbor puu, puit + -liit) • eh kergbetoon, mis on valmistatud orgaanilise täitematerjali (peenestatud puidujäätmed, roog vm), sideaine ja vee segust

arboreetum (ld arboretum < arbor puu) → dendraarium

arborist <arbor|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld arbor puu) • aiand puuhooldusspetsialist

arboritsiid <arborits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld arbor puu + -tsiid) • keem võsatõrjevahend

arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund

blanšeerimine <blanš`eerimi|ne -se -st 12 s> (pr blanchir < blanc valge) • kok helestamine, puu- ja köögivilja (ka mõningate kalaliikide) lühiajaline (1–2 min) töötlemine keevas vees v aurus

dendraarium <dendr`aarium -i 19~2e s> (< dendro-), ka dendroaed <+ `aed aia `aeda 22u s> , dendropark <+ p`ark pargi p`arki 22e s> • bot botaanikaaia osa v kollektsiooniaed v -park, kus õppe- v teadusotstarbel kasvat rohkesti puu- ja -põõsaliike v -vorme

dendriit <dendr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dendron puu)
1. mat võrreldavate objektide sarnasust väljendav arvjoonis
2. geol ebakivistis, puutaoliselt hargnenud, ka jäälilli meenutav kujund, mis tekib raua, mangaani jt ühendite eraldumise teel kivimite kihivahedes v aine kiirel kristallisatsioonil
3. anat oksisjätke, puuvõralaadselt hargnev v niitjas neuroni jätke, mis juhib erutust närviraku suunas

dendro- (< kr dendron puu) • puu-

dendrobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< dendro- + biont), arbolikool <arbolik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld arbor puu + colere harima, elama) • zool puudel elav loom

dendroloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • bot dendroloogia eriteadlane, puu- ja põõsateadlane

dendroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + -loogia) • bot puu- ja põõsateadus, puid ja põõsaid käsitlev botaanika haru

dendromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< dendro- + -meeter) • mets riist kasvava puu läbimõõdu ja kõrguse mõõtmiseks

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

drüaad <drü|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr dryas < drys puu, tamm) • müt Kreeka ja Rooma müt-s puunümf, puus elav ja seda kaitsev haldjas

drüopiteekus <drüopit`eekus -e 11~9 s> (< kr drys puu, tamm + pithēkos ahv) • paleont vanim väljasurnud inimahv, elas miotseenis ja pliotseenis; mõne teadlase arvates tänapäeva inimahvide ja inimese eelkäija

durian <durian -i 19 s> (ingl < malai durian < duri okas, astel) • bot ogaline peasuurune tugeva spetsiifilise lõhnaga durianipuu vili; koosneb mitmest sektorist
durianipuu • bot villapuuliste sugukonda kuuluv puu (Durio zibethinus), kasvab peamiselt Kagu-Aasias

ekstirpeerima <ekstirp|`eerima -eerib 28 v> (ld exstirpare < eks- + stirps puu jalam, juur) • kõrvaldama, välja juurima

feihoa <feih`oa 26 s> (< pn J. da Silva Feijó, Brasiilia loodusteadlane, 1760–1824) • bot mürdiliste sugukonda kuuluv kuni kolme meetri kõrgune puu Lõuna-Ameerikas (Feijoa sellowiana); vilju kasut toiduks

filodendron <filod`endron -i 2e s> (< kr philodendros puuarmastaja < filo- + dendron puu) • bot võhaliste sugukonda kuuluv troopiline taimeperekond (Philodendron), õhujuurtega ronitaimed; mõnda liiki kasvat toa- ja kasvuhoone-ilutaimena

granaadipuu <+ p`uu 26i s> • bot sarlakpunaste õitega igihaljas puu v põõsas (Punica granatum), kasvab metsikult Lõuna-Euroopast Ida-Aasiani; vili: granaatõun

guajaav <guaj|`aav -aavi -`aavi 22e s> (hisp guayaba < aravaki k-d) • bot guajaavipuu vili
guajaavipuu • bot troopilise Ameerika põõsas v väike puu (Psidium guajava) mürdiliste sugukonnast; u 140 liiki, õied hrl suured ja valged; mitme liigi viljad on söödavad

gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks

hamadrüaad <hamadrü|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr hamadryas < hama koos + drys tamm, puu) • müt puunümf

harvester <harvester -i 19 s> (ingl koristus- e põimamismasin) • kõnek langetustraktor, metsakombain, kompleksne metsatöömasin (langetab, laasib, järkab puu)

holotselluloos <+ tsellul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< holo- + tselluloos) • puu v kiudaine osa, mis sisaldab tselluloosi

ilang <il`ang ilangi il`angi 22e s> , ilang-ilang <+ il`ang ilangi il`angi 22e s> (tagalogi álang-ílang) • bot lõhnav kananga (Cananga odorata), Kagu-Aasias kasvav puu, mille õitest valmistatakse parfümeeriatööstusele õli

inkrustatsioon <inkrustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld incrustatio katmine (hrl marmoriga) < in- + crusta koor, koorik)
1. kunst panustehnika, mille puhul pehmesse kõvastuvasse materjali (kips, kitt) surutakse kõvast materjalist (luu, puu, klaas, kivi) killud mitmevärvilise mustri saamiseks (vt ka intarsia, marketrii); selles tehnikas kaunistus
2. tekst valgetikandi kaunistamine sisseõmmeldavate pitsmotiivide ja vahepitsidega
3. geol õhuke mineraalne koorik v selle tekkimine kivimeil, fossiilidel vm
4. med lubjastumine, kivistumine

kalebassipuu <+ p`uu 26i s> (< kalebass) • bot troopilises Ameerikas kasvav väike puu (Crescentia cujete) suurte kõrvitsasarnaste viljadega

karagatš <karag|`atš -atši -`atši 22e s> (vn карагач < tat < кара must + агач puu) • bot põldjalakas (Ulmus minor), Kesk-Aasias jm kasvav liik jalakaid

karbonisatsioon <karbonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , karboniseerimine <karbonis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld carbo süsi)
1. söestamine, söeks muutmine, eriti puu pealispinna söestamine kaitseks kõdunemise vastu
2. tekst villmaterjali töötlemine hapete abil taimsete lisandite kõrvaldamiseks
3. süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) lisamine jookidele vm vedelikele
4. eh lupja sisaldavate ehitusmaterjalide kõvastumise kiirendamine süsinikdioksiidiga
õli karbonisatsioon • tehn reostunud õli puhastamine kurnamisega läbi puusöe

kastanjetid pl <kastanj|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp castañetas < castaña kastan) • muus kahest õõnega puu- v luuplaadikesest koosnev rütmipill, mida tantsija peos hoides klõbistab rütmi rõhutamiseks

kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses

kiinapuu <+ p`uu 26i s> (< kiinakoor) • bot troopilises Ameerikas ja ka mujal kasvav puu (Cinchona), mille koorest saadakse kiniini

kisiil <kis|`iil -iili -`iili 22e s> , kisill <kis|`ill -illi -`illi 22e s> (vn кизил < trg kızıl punane) • bot kirss-kontpuu (Cornus mas), punaste söödavate marjadega puu v põõsas kontpuuliste sugukonnast

klementiin <klement|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Marie-Clément Rodier, Prantsuse misjonär, vilja aretaja, 1839–1904) • bot tsitrusviljaline (Citrus), arvatavasti mandariini2 ja pomerantsi hübriid; selle puu punaka viljalihaga ja peaaegu seemneteta vili

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

ksülo- (< kr xylon puit) • puu-, puit-

lauto <lauto 16 s> (sks Laute < hisp laúd < ar al-ʿūd puu, puupill, lauto) • muus munaja kõlakastiga vanaaegne idamaist päritolu keelpill

lepidodendron <lepidod`endron -i 2e s> (< kr lepis soomus + dendron puu) • paleont soomuspuu, väljasurnud puukujuline hiiglataim soomusviljaliste sugukonnast, oli levinud kivisöeajastul; tähtsamaid kivisöe moodustajaid

lignum (ld) • puu, puit

litši <litši 16 s> (hiina lìzhī) • bot litšipuu kerajas luuvili, hiina ploom
litšipuu • bot igihaljas puu (Litchi chinensis) seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonnast, kasvab Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

malspiik <m`alsp|`iik -iigi -`iiki 22e s> (sks Marlspieker < holl marlspijker < marlijn kahekeermeline köis + spijker ora, nael) • mer kooniliselt ahenev terava otsaga puu- v raudpulk taglasetöödeks

mandariin2 <mandar|`iin -iini -`iini 22e s> (< mandariin1) • bot mandariinipuu oranžikas vili
mandariinipuu • bot tsitruste hulka kuuluv, Kagu-Hiinast pärinev puu (Citrus reticulata)

mango <mango 16 s> (ingl < port manga < malajalami māṅṅa) • bot mangopuu vili, nn mangoploom
mangopuu • bot troopilises Aasias kasvav suur puu (Mangifera) magusate kollakate õunasuuruste viljadega

marketrii <marketr`ii 26 s> (pr marqueterie) • kunst panustehnika, mööbli pinna ilustamine ornamentidena üksteise kõrvale asetatud värvilistest puu-, pärlmutri- vm tükikestest, mis kinnitatakse metallraamistuse abil; selline mööbliornament. Vt ka inkrustatsioon, intarsia

merotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< mero- + kr topos koht) • biol pisielupaik, väga väikene eriliste elutingimustega biotoop (nt kõdunev puu)

mooruspuu <+ p`uu 26i s> (< ld morum mooruse mari < kr moron) • bot parasvöötmes ja troopikas kasvav laialeheline söödavate marjadega puu (Morus); Hiinast pärineva valge mooruse lehed on tähtsad siidiusside toiduna

mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaas • kunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksus • biol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

pistaatsia <pist`aatsia 1 s> (ld pistacia < kr pistakē) • bot Vahemere maadel, Ees-, Ida- ja Kesk-Aasias jm kasvav põõsas v madal puu (Pistacia); hariliku pistaatsia viljad on tuntud pistaatsiapähklite e roheliste pähklite nime all; mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) kõvaks tardunud vaiku tarvit lakitööstuses, hambapastades jm

priit <pr`iit priidi pr`iiti 22e s> (sks Spriet) • mer purje välisserva sirgena hoidev puu
priitpuri • mer priidi abil ülalhoitav puri, pirkpuri

rambutan <rambutan -i 19 s> (malai rambutan < rambut juuksed) • bot rambutanipuu vili. Vt ka litši
rambutanipuu • bot Kagu-Aasias kasvav kuni 13 m kõrgune puu (Nephelium lappaceum) seebipuuliste sugukonnast

rangout <rang|`out -oudi -`outi 22e s> (vn рангоут < holl rondhout ümar puu) • mer peelestik, ümarpuust laevaosad (mastid, tengid, raad, poomid jne), millele kinnitatakse purjed, laevatuled, signaallipud, raadioantennid jm

resinoos <resin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld resina vaik) • biol vaigustus, puu välispinna rikke tõttu tekkinud rohke vaigu eritumine okaspuust

riitsinus <riitsinus -e 11 s> (ld ricinus) • bot piimalilleliste sugukonda kuuluv troopiline lehtpõõsas v -puu (Ricinus); seemnetest valmistatakse riitsinusõli

rododendron <rodod`endron -i 2e s> (< rodo- + kr dendron puu), rodo <rodo 17 s> • bot heitlehiste, pooligihaljaste v igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond (Rhododendron) kanarbikuliste sugukonnast

smuuti <smuuti 16 s> (ingl smoothie < smooth ühtlane, meeldiv) • kok mahedik, värskelt purustatud puu- või juurviljast tehtud jook, võib sisaldada ka piimatoodet

somnambulism <somnambul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld somnus uni + ambulare käima), lunatism <lunat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld luna Kuu) • med unesränne, kuutõbi: seisund, mille puhul inimene sooritab osalises unes keerulisi liikumisi (käib toas ringi, ronib katusele, puu otsa jne) ise seda hiljem mäletamata; on langetõve, hüsteeria jt haiguste kaasnäht

spaleer <spal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it spalliera) • pidulikul vastuvõtul auvalves seisjate read kahel pool käiku v teed
spaleerpuu • aiand võrepuu, puu, millele on võra kujundamisega (oksad seotakse nöörist v lattidest rööptoestiku külge) ja külgvõrsete kärpimisega antud hrl lapik kuju; (kahte) viirgu istutatud spaleerpuud moodustavad spaleeri

strühniinipuu <+ p`uu 26i s> (< kr strychnos juustumari) • bot igihaljaste lehtpuude perekonda (Strychnos) logaanialiste sugukonda kuuluv puu, mille paljude liikide seemned on strühniinisisalduse tõttu mürgised. Vt ka kuraare

tamarind <tamar|`ind -indi -`indi 22e s> (keskld tamarindus < ar tamr hindī India dattel) • bot tamarindipuu kaunjas söödav vili
tamarindipuu • bot troopilisest Aafrikast ja Aasiast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas puu (Tamarindus indica); kasvat ka ilupuuna

tiikpuu <+ p`uu 26i s> (ingl teak < port teca < malajalami tēkka), ka tekapuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • bot suure tiikpuu (Tectona grandes) ja mõne teise Kagu-Aasias kasvava puu väga kaunis ja erakordselt tugev väärispuit; kasut laeva- ja vesiehituses, mööblitööstuses ja kunstiesemete valmistamiseks

tung <t`ung tunga t`unga 22i s> , tungpuu <+ p`uu 26i s> (ingl tung < hiina tóng) • bot Hiinas ja Jaapanis kasvav puu (Aleurites) piimalilleliste sugukonnast; õlirikkaist seemneist saadakse mürgist õli, mida kasut tehniliseks otstarbeks

umiak <umi|`ak -aki -`akki 22e s> (eskimo k-d) • etn eskimote suur puu- v luukaartele pingutatud hülgenahkkattega veo- v reisipaat. Vt ka kajak

virsik <virsik -u 2 s> (sks Pfirsich < ld Persicus < pn Persis, Persia Pärsia) • bot virsikupuu sametja väliskestaga mahlakas luuvili, mis on hinnatud dessert- ja tööndusvili; vana nimetus persik. Vt ka nektariin
virsikupuu • bot toompuu perekonda (Persica) kuuluv heitlehine luuviljaline puu

visteeria <vist`eeria 1 s> (< pn C. Wistar, Ameerika arst, 1761–1818) • bot Hiinast pärinev siniste õitega vään- ja ronipõõsas v -puu (Wisteria) liblikõieliste sugukonnast; mõned liigid on ilupuud