[VSL] Võõrsõnade leksikon

andesiit <andes|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Andid) • miner tume(hall) klaasjas purskekivim, mille peamineraal on plagioklass (vt ka andesiin); kasut happekindla ehitusmaterjalina

basalt <bas|`alt -aldi -`alti 22e s> (ld basaltes < Aafrika k-d) • geol tume peenekristalliline purskekivim, koosneb aluselistest plagioklassidest, pürokseenidest, oliviinist ja vulkaanilisest klaasist; kasut ehitus- ja valumaterjalina jm

datsiit <dats|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld pn Dacia Daakia) • geol uusaegkonna (kainosoikumi) purskekivim, koosneb päevakividest, kvartsist ja värvilistest mineraalidest (biotiidist, amfiboolidest ja püroksiinidest)

diabaas <diab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr diabasis üleminek) • geol tume, sageli rohekas purskekivim, koosneb pms aluselisest plagioklassist ja pürokseenidest; kasut sillutus- ja ehitusmaterjalina

doleriit <doler|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr doleros kaval, petlik) • geol purskekivim, basaldi täiskristalliline teisend; koosneb aluselisest plagioklassist (pms labradorist) ja pürokseenidest, harvem ka oliviinist

efusiiv <efus|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld effusio laialivoolamine) • geol purskekivim, tardunud laava maapinnal. Vt ka intrusiiv

felsiit <fels|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< sks Fels kalju) • geol ränihapperikas purskekivim, põhimass koosneb kvartsist ja happelisest päevakivist

fonoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< fono- + -liit) • geol hall kuni must leeliseline purskekivim (koosneb leeliselistest päevakividest, nefeliinist, leutsiidist, leelisamfiboolist ja leelispürokseenist); heliseb löögi mõjul ja purunemisel

karbonatiit <karbonat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< karbonaat) • geol karbonaatse, pms kaltsiitse koostisega tardkivim, ka purskekivim

keratofüür <keratof|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< kr keras, gen keratos sarv + kr phyrō segan) • geol leeliseline paleotüüpiline purskekivim

ortofüür <ortof|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< orto- + porfüür) • geol ortoklassporfüür, süeniidirühma porfüürilise ehitusega purskekivim, milles on kaaliumpäevakivi kristallid; Eestis leidub rändkividena

plagioklassporfüriit <+ porfür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< plagioklass + porfüriit) • miner aluselise v keskmise koostisega porfüürilise ehitusega paleotüüpiline purskekivim, mille tumedas peene- v peitkristallilises põhimassis on plagioklassi hallikasvalgeid ja vähem veidi tumedamaid prisma- v tahvlikujulisi fenokristalle

porfüriit <porfür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< porfüür) • geol paleotüüpiline aluseline v keskmise koostisega purskekivim, mis koosneb plagioklassist, amfiboolist ja/või pürokseenist ning mille peene- v peitkristallilises põhimassis esinevad plagioklassi v tumeda mineraali fenokristallid. Vt ka plagioklassporfüriit

porfüür <porf|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< kr porphyra purpur) • geol paleotüüpiline happelise koostisega purskekivim, mis koosneb pms kvartsist ja päevakividest ning mille peene- v peitkristallilises põhimassis esinevad kvartsi ja/või päevakivide fenokristallid (nt graniitporfüür, kvartsporfüür)

trahhüüt <trahh|`üüt -üüdi -`üüti 22e s> (pr trachyte < kr trachys krobeline) • geol süeniidile vastav hele peitkristalliline purskekivim, tarvit ehitusmaterjalina

vitrofüür <vitrof|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< ld vitrum klaas + porfüür) • geol porfüürne purskekivim (kvartsporfüür v ortofüür), mille põhimass on vulkaaniline klaas