[VSL] Võõrsõnade leksikon

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

alkanniin <alkann|`iin -iini -`iini 22e s> • keem alkannast saadav punane õlis lahustuv värvaine; kasut parfümeerias ja indikaatorina keemilistes analüüsides

anaglüpt <+ gl`üpt glüpti gl`üpti 22e s> (< kr anaglyptos reljeefne < anaglyphō graveerin), anaglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< kr anaglyphos reljeefne < ana- + glyphē uurend)
1. kunst madalreljeefi liik, kus tasapinnaline kujutis on piiratud taustast ja kujutisest kõrgemate joontega
2. fot kolmemõõtmeline foto, milles parema ja vasaku silma jaoks mõeldud osad on eri värvi (hrl punane ja sinakasroheline); vaatamiseks kasut spetsiaalseid prille, mis lasevad silma ainult ühte värvi kujutise, mis ajus tõlgendatakse stereopildina

antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes

astaksantiin <astaksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr astakos koorikloom + ksanthos kollane) • keem karotenoidide hulka kuuluv punane värvaine

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

betaniin <betan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld beta peet) • keem vees lahustuv (peedi)punane antotsüaan

bilirubiin <bilirub|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld bilis sapp + ruber punane) • füsiol sapipunane, peamine sapipigment, tekib hemoglobiini lagunemisel

bilirubinuuria <bilirubin`uuria 1 s> (< ld bilis sapp + ruber punane + kr ouron kusi) • med bilirubiini esinemine uriinis

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunane • veinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelik • aiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

dioniin <dion|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Dionin, kunagine kaubamärk) • farm etüülmorfiinhüdrokloriid, narkootiline köha- ja valuvastaste ainete hulka kuuluv raviaine

eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks

eosiin <eos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ēōs koit) • keem fluorestseiinist saadav punane orgaaniline värvaine; kasut riide värvimiseks, punase tindi, kosmeetiliste värvide ja lakkide valmistamiseks jm

erektsioon <erektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld erectio püstitamine < erigere, perf partits erectum püsti panema) • füsiol jäikpundumine, suguti, kõdisti v rinnanibude suuremaks ning kõvemaks pundumine vere juurdevoolu tõttu

erütro- [er·ütro] (kr erythros) • punane, puna-

erütrosiin <erütros|`iin -iini -`iini 22e s> (< erütro-) • keem 2,4,5,7-tetrajodofluorestseiin, punane värvaine, tarvit mikroskoobipreparaatide ja toiduainete värvimiseks

ferritsüaankaalium <+ k`aalium -i 19~2e s> (< ferri- + tsüaan + kaalium) • füsiol punane veresool, vees lahustuvate tumepunaste kristallidena esinev rauaühend

fess <f`ess fessi f`essi 22e s> (< pn Fès, Maroko linn) • tekst pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate

fluorestseiin <fluorestse|`iin -iini -`iini 22e s> • keem sünteesvärvaine, kollane v punane, vees roheliselt fluorestseeriv raskesti lahustuv aine; kasut pms värvide valmistamiseks

fosfor <f`osfor -i 2e s> (< kr phōsphoros valgusekandja), tähis P • keem keemiline element, järjenr 15, aatomm 30,97; värvuselt kollane, punane, violetne jne; leidub looduses ainult mineraalides (apatiit, fosforiit), samuti luu- ja närvikoes, valkudes

fukoksantiin <fukoksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld fucus punane värvaine + xanthos kollane) • bot pruunvetikate kromosoomides leiduv pruunikaskollane värvaine

fuksiin <fuks|`iin -iini -`iini 22e s> (< fuksia) • keem punane värvaine; kasut värvainena paberitööstuses jm

germinatsioon <germinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld germinatio) • bot taimede idanemine, pungumine

glögi <glögi 17 s> (rts glögg) • hõõgvein, kuumutatud punavein, mida on kangendatud viina v konjakiga ning maitsestatud rosinate, mandlite, suhkru, kaneeli jm maitseainetega

granaat1 <gran|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld granatum) • miner mitmesuguse värvusega (punane, roheline jm) vahelduva koostisega kõva silikaatmineraal; kasut abrasiivmaterjalina, ilusaid kristalle ka poolvääriskividena. Vt ka almandiin

hematoksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemato- + kr xylon puit) • keem kampešipuust saadav punane värvaine; kasut pms mikroskoopias rakutuumade värvimiseks

hemoglobiin <+ glob|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemo- + globiin) • füsiol verevärvnik, vere punalibledes sisalduv aine, millest oleneb vere punane värvus; koosneb valgulisest globiinist ja rauda sisaldavast hematiinist

IRC {lüh ingl nimest International Red Cross} • Rahvusvaheline Punane Rist

kaaviar <k`aaviar -i 19~2e s> (keskld caviarium, keskkr chabiari, vrd trg havyar) • kok toiduna kasutatav soolatud kalamari, eriti tuurlaste mari (must kaaviar) v lõhilaste mari (punane kaaviar)

kainiit <kain|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Kainit < kr kainos uus) • miner valge kuni punane mineraal; kasut keemiatööstuses; kaaliumväetiste ja magneesiumi toore

karambool <karamb|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carambole < karamboola) sport
1. piljardimängus kahe palli tabamine ühe löögiga; piljardimäng kolme palliga
2. punane piljardipall

karbunkul <karb`unkul -i 2e s> (ld carbunculus söeke)
1. med mitme karvanääpsu ja rasunäärme äge mädapõletik, laiema ulatusega furunkul
2. miner punane granaatkivi

kinaver <kinaver -i 19 s> (kr kinnabari) • geol elavhõbesulfiid, tähtsaim elavhõbedamaak, punane mineraal, millest valmistatakse ka punast värvi; vananenud nimetus tsinnoober

kisiil <kis|`iil -iili -`iili 22e s> , kisill <kis|`ill -illi -`illi 22e s> (vn кизил < trg kızıl punane) • bot kirss-kontpuu (Cornus mas), punaste söödavate marjadega puu v põõsas kontpuuliste sugukonnast

kolkotaar <kolkot|`aar -aari -`aari 22e s> (hisp colcótar < ar qolqotār) • pruunpunane värvaine, punane ebapuhas raudoksiid

komplementaarvärvused pl <+ v`ärvus -e 11~9 s> (< komplementaarne) • füüs täiendvärvused, kaks värvust, mis liitumisel annavad valge värvuse (nt punane ja sinakasroheline)

kotšin <k`otšin -i 2e s> (< pn Cochinchine, kunagine Prantsuse koloonia Lõuna-Vietnami alal) • põll teatav Hiina lihakanatõug

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kupriit <kupr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< cuprum) • geol punane vasemaak, vaskoksiid

lacrimae Christi [lakrime kristi] (ld Kristuse pisarad) • Vesuuvi kallakuil kasvavatest viinamarjadest tehtud valge ja punane vein

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaber • keem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiim • biol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

mahagon <mahagon -i 19 s> , mahagonipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (sks Mahagoni < ingl mahogany) • mitmesuguseist troopilises Ameerikas ja Aafrikas kasvavaist puuliikidest saadav punane v pruun väärispuit

makao <mak`ao 26 s> (port arara-macau) • zool puna-aara, eredavärviline (pms punane) pikasabaline papagoi (Ara macao) aarade perekonnast; tema sulgi kasutasid indiaanlased ehte- ja noolesulgedena

mandrill <mandr|`ill -illi -`illi 22e s> (ingl < man inimene + drill, paaviani liik) • zool Lääne-Aafrikas elav suure pea ja köntsabaga ahv (Mandrillus sphinx); nina on punane, põsed sinised, tuharamõhnad osalt punased, osalt sinised

mennik <mennik -u 2 s> (sks Mennige < ld minium kinaver) • punane pigment
pliimennik • oranžpunane kristalne aine, mida kasut pms värvide koostises
rauamennik • raudoksiidi sisaldav punakaspruun looduslik pigment; mennikut kasut pms värvide valmistamiseks

muskariin <muskar|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Amanita muscaria punane kärbseseen < ld musca kärbes) • farm teatud mürgiseentes (nt punases kärbseseenes) sisalduv parasümpaatilise närvisüsteemi retseptoritesse toimiv alkaloid; mürgistuse sümptomiteks on higistamine, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, suurenenud sülje- ja pisaravool ning pupillide ahenemine

old red [ould red] (ingl vana punane, sel ajastul moodustunud punase liivakivi järgi) geol van → devon

ooker <`ook|er -ri 2e s> (< kr ōchros kollakas) • kollakas kuni punane värvimuld
ookerhaud • arheol haud, millesse maetud surnule on puistatud ookrit; ookri kasutamine matmisel vere v tule sümbolina on ühenduses muistsete uskumustega

oriflamm <orifl|`amm -ammi -`ammi 22e s> (pr oriflamme, keskld auriflamma kuldleek) • aj Vana-Prantsuse kuningate pühaks peetav punane lahingulipp, esmakordselt mainitud XII s

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

panda <panda 16 s> (pr, tõenäoliselt Nepalist pärit nimetuse põhjal) • kõnek punane panda (Ailurus fulgens), Kagu-Aasias elutsev punakaspruun kohevakarvaline vöödilise sabaga pesukarulane. Vt ka bambuskaru

primaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< primaarne) • kunst põhivärv; primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Vt ka sekundaarvärv, tertsiaarvärv

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

purpuriin <purpur|`iin -iini -`iini 22e s> (< purpur) • keem, bot puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, leidub alisariini kõrval krapi e punavärviku juurtes

red tape [red teip] (ingl punane lint, XVIII s seoti sellisega dokumendipakke) • ametnikevõim, bürokraatia

rooibos <rooibos -e 11 s> (afrikaani < holl rooi punane + bosch põõsas) • tee-punapõõsa saadus, Aafrika punane tee

roseepipar <+ pipar p`ipra 8 s> (< pr rosé roosa, roosakas) • kok troopikapuu (Schinus molle) väike punane mari, mida kasut maitseainena

rouge et noir [ruuž enuaar] (pr punane ja must) • 312 kaardiga raha peale mängitav kaardimäng

rubeool <rube|`ool -ooli -`ooli 22e s> (uusld rubeola(e) < ld ruber punane) • med punetised

rubiin <rub|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rubinus < ld ruber punane) • miner punane korund, väga hinnaline vääriskivi, looduses haruldane; tänapäeval saadakse pms tehislikult

ruuž <r`uuž ruuži r`uuži 22e s> (pr rouge punane) • põsepuna, punane mink

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuu • bot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

sarlakpunane <+ puna|ne -se -st 10 adj> (sks Scharlach < keskld scarlatum sarlakpunane < prs saqalat punane riie < ar) • eriline teravatooniline säravpunane

sekundaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< sekundaarne) • kunst värv, mis saadakse kahe põhivärvi segamisel (nt sinine ja punane annavad violeti)

sinoopia <sin`oopia 1 s> (< pn Sinop, Türgi linn) kunst
1. fresko ettevalmistav joonis, mis on kantud jämedale aluskrohvile punase ookriga
2. punane ooker, mille pigment pärineb Sinopist

sülviin <sülv|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn F. Sylvius (de le Boë), Hollandi teadlane, 1614–72 v J. Sylvius (Dubois), Prantsuse arst, 1478–1555) • miner kuubilises süngoonias kristallunud värvitu kuni punane, vees kergesti lahustuv mineraal, kaaliumkloriid; kasut pms väetise tootmiseks

sülviniit <sülvin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol keemilise tekkega valge kuni punane settekivim, mis koosneb kivisoolast (haliidist) ja sülviinist; on peamine sülviini tooraine

terra (ld) • maa; muld
terra firma • maismaa, kindel pind
terra incognita [terra ink·ognita] (ld tundmatu maa) • piltl tundmatu, uurimata valdkond
terra nullius [terra nullii˛us] • eikellegimaa
terra sigillata [terra sigillaata] (ld kaunistatud savi) • kunst punane reljeefsete kujutistega kaunistatud Vana-Rooma keraamika

terra rossa (it punane muld) • geogr karstimaa lohkudesse kogunev roosterikas punakaspruun savi

tsinkiit <tsink|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Zinkit < tsink) • geol punane tsingimaak, tsinkoksiid; kristallub kuubilises süngoonias

tsirkoon <tsirk|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Zirkon < prs zargun kullakarva) • miner tsirkooniumsilikaat, nõrgalt radioaktiivne punane kuni pruun mineraal, peamine tsirkooniumimaak; kristallub tetragonaalses süngoonias, puhtaid kristalle kasut ka vääriskivina; Eestis esineb aktsessorina nii sette- kui ka kristalse aluskorra kivimeis

tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla

tumestsents <tumests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld prees partits tumescens paisuv, tursuv) • med paistetus, turse, pundumine

vaksal <v`aksal -i 2e s> (vn вокзал < ingl pn Vauxhall, Londoni linnaosa, kunagine meelelahutus- ja väljasõidukoht) • hoone(d) koos muude reisiliikluse teenindamiseks vajalike rajatistega pms raudteejaamas

vulfeniit <vulfen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn F. Wulfen, Austria mineraloog, 1728–1805) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud kollane v punane pliid ja molübdeeni sisaldav mineraal, pliimolübdaat