[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit

akaritsiid <akarits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -tsiid) • keem preparaat lestaliste seltsi kuuluvate kahjurite tõrjeks

akarofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + foobia) • psühh puugihirm, parasiidihirm, hirm sügelemise ja seda põhjustavate putukate ees

akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru

akaroos <akar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest) • med, vet lesttõbi, ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi kuuluvate nugilestade tekitatud parasitoos

antofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr anthos lill, õis + -fiil) • zool õielembene (putukas)

desinsekteerima <+ insekt|`eerima -eerib 28 v> (< des- + ld insectum putukas) • (nugi)putukaid hävitama

desinsektsioon <desinsektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< des- + ld insectum putukas) • (nugi)putukate ja puukide hävitamine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste vahenditega

detergent <deterg|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld detergere puhtaks pühkima) • keem, ökol sünteetiline pesemis- ja puhastusvahend, mis erinevalt seebist sisaldab mitteleeliselisi aktiivseid pesemisaineid; on peamisi veekogude vee fosforiga rikastajaid

düstroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< düs- + kr trophē toitmine, toit) • biol õit kahjustav (õiekülastaja putuka v looma kohta, kes tarvitab õisi toiduks)

efemeriid <efemer|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr ephēmeris päevaraamat)
1. zool ühepäevikuline (väga lühiealine putukas)
2. astr tabel, milles antakse taevakehade ettearvutatud asendid taevasfääril mingi aja vältel; astronoomiline kalender
efemeriidiaegühtlaselt kulgev aeg, mis on aluseks astronoomiliste efemeriidide (2) koostamisel

ekstensionaalne kontekst (< ekstensioon + kontekst) • loog lause või laused, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid võib vahetada, ilma et tõeväärtus muutuks. Vastand intensionaalne kontekst

emfüseem <emfüs|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr emphysēma) • med puhitus, õhu liigkogunemine elundeisse; gaaside kogunemine kudedesse, kus neid hrl ei esine
kopsuemfüseemmed kopsude suurenemine tingituna kopsusompude laienemisest ja nende vaheseinte kadumisest
nahaalune emfüseemmed õhu tungimine nahaalusesse koesse kopsu, söögitoru, liigeste vigastuste korral

entomo- (< kr entomon putukas) • putukatega seotud

entomol <entomol -i 19 s> (< kr entomon putukas) • ökol sööm, putuka ühekordne, kestev v korduv toiduvõtt, millest jääb liigipärane kahjustuspilt

entomoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< entomo- + -liit) • paleont kivistunud putukas (nt merevaigus)

entomoos <entom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr entomon putukas) • med, vet putuktõbi, nugiputukatabandus; tekitajaiks on parasiitputukate valmikud (nt täid, kirbud, lutikad) v haavades ja kudedes nugivad putukavastsed (nt kärbse- ja kiinivastsed)

eutroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< eu- + kr tropos suund; viis) • zool hästi tolmendama kohastunud (putukas)

flatulents <flatul|`ents -entsi -`entsi 22e s> (uusld flatulentia < ld flatus puhumine, puhitus) • med puhitus, kõhugaaside kogunemine soolestikku

imaago <imaago 16 s> (< ld imago pilt, kujutis) • zool valmik, putukate arenemise lõppjärk, suguküps putukas (mardikas, liblikas, kärbes, mesilane jne)

impregneerima <impregn|`eerima -eerib 28 v> (pr impregner < ld impraegnare rasestama) • tehn riiet, puitu jm eriliste lahuste v emulsioonidega immutama

in casum [in kaasum] (ld) • juhuks, puhuks

insekt <ins|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld insectum) • zool putukas

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses

korrodeerima <korrod|`eerima -eerib 28 v> (< ld corrodere puruks närima) • keem söövitama, sööbivalt mõjuma, korrosiooni põhjustama

korrosiivne <korros`iiv|ne -se 2 adj> (< keskld corrosivus näriv < ld corrodere puruks närima) • söövitav

korrosioon <korrosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld corrosio närimine, hävitamine < ld corrodere puruks närima)
1. med kudede pindmine kahjustus keemilise mõjutuse tagajärjel
2. keem metalli roostetamine; kõrgpolümeerse aine v mineraalse ehitusmaterjali lagunemine keskkonna toimel
3. geol kivimite lagunemine õhu ja vee toimel

košenillitäi <+ t`äi 26 s> (< košenill) • zool kaktustel elav kilptäilaste hulka kuuluv putukas (Dactylopius coccus), kelle kehavedelik sisaldab punast värvainet karmiini

kvitt <kv`itt adv> (keskld quittus, quitus < ld quietus rahulik) • maj tasa (maksukohustuse kohta)

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

lamineerima <lamin|`eerima -eerib 28 v> (< ld lamina leht, plaat) • tehn materjalisse tugevduskihte lisama, kaitsekihiga v kilega katma (nt puitu)

last but not least [laast bat not liist] (ingl) • viimasena, kuid mitte kõige väiksemana, st viimane pole tähtsusetuim (W. Shakespeare’i loomingu kaudu tuntuks saanud kõnekäänd)

libell1 <lib|`ell -elli -`elli 22e s> (ld libella lood)
1. zool kiil (putukas)
2. tehn vesiloodi põhiosa, vedelikuga täidetud klaastoru, milles on gaasimull

lignikool <lignik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld lignum puit + colere harima, elama) • zool puidus elav loom, pms on ta ka puidutoiduline

makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

meteorism <meteor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr meteōrismos puhitus) • med kõhupuhitus, ohter gaaside kogunemine sooltesse

mikrofüllia <+ f`üllia 1 s> (< mikro- + kr phyllon leht) • bot väikelehisus, suure arvu suhteliselt väikeste lehtede olemasolu (sammaldel, koldadel jt); võimaldab paremini korvata putuk- ja seenkahjustusi; pisilehisus, lehepinna adaptiivne vähenemine valgusrohkete kasvukohtade taimedel, mikrofülliat võib põhjustada ka toitevaegus

mikropteerne <mikropt`eer|ne -se 2 adj> (< mikro- + kr pteron tiib) • zool lühitiivaline (putuka kohta)

mütsetoom <mütset|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr mykēs, gen mykētos seen)
1. med kopsutorus ja kopsukoes seenemassist tekkinud tihend
2. biol seene põhjustatud taimekasvaja
3. biol putuka kude, mis sisaldab sümbiontseid mikroobe

naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism

nigrosiin <nigros|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld niger must) • keem etanoolis, vees v rasvades lahustuv must asiinvärvaine, millega värvitakse riiet, nahka, plasti ja puitu ning millest valmistatakse trükivärvi, kingakreemi, juuksevärvi jm

nümf <n`ümf nümfi n`ümfi 22e s> (kr nymphē neitsi, mõrsja, noorik)
1. müt Vana-Kreeka müt-s ilusa neitsina kujutatav haldjas v loodusvaim
2. zool neidis, putuka vastne, millest kujuneb tiivuline valmik

palett <pal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr palette)
1. kunst maalikunstniku käes hoitav pöidlaauguga värvisegamislauake
2. piltl maalikunstnikule omane värvivalik
3. tehn kandeplaat, tõstealus
4. info värviprinteri v -kuvari kasutatavate värvitoonide kogum
5. sõj läbipaistev ruut-, punkt- vms võrguga plaat, mida kasut plaani- v kaardiosa pindala määramiseks
paletinugakunst õhukese painduva teraga nuga, millega kraabitakse palett puhtaks v kantakse värvi lõuendile

pasha <pasha 16 s> (vn пасха lihavõtted < hbr pesah) • kok kohupiimast, koorest, võist, suhkrust, munadest ja rosinaist lihavõtte puhuks tehtav magustoit

peitsima <p`eitsima peitsib 28 v>
1. tehn metalli, puitu v kiudainet peitsiga töötlema
2. med (haavandit) desinfitseerivate vahenditega töötlema

plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu

pneumatoos <pneumat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr pneuma, gen pneumatos õhk) • med puhitus; kudede õhktsüstid

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants 3/4-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

polüesterkiudaine <+ aine `aine 6 s> • keem termoplastsest polüestrist formeeritud sünteetiline kiudaine; tootena on eri nimetuse all tuntuks saanud lavsaan

prognaatne <progn`aat|ne -se 2 adj> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugne, etteulatuva lõuaga; zool allasuunduvate suistega (putuka kohta)

pterostigma <+ stigma 16 s> (< ptero- + kr stigma märk, laik) • zool tiivatähn, servatähn (putuka tiival)

puhver <p`uhv|er -ri 2e s> (ingl buffer, sks Puffer)
1. tehn löögileevendusseadis, nt veduri ja vaguni kokkupuutel tekkiva löögi vastuvõtmiseks; piltl (lepitav) vahendaja, vahelüli; teatav varu (nt rasketeks aegadeks)
2. info register andmete ajutiseks hoidmiseks
puhverlahuskeem nõrk happe v aluse lahus koos vastava soola lisandiga, et lahuse vesinikioonide sisaldus (pH) püsiks reaktsiooni ajal võimalikult muutumatuna
puhverriikpol sõjaliselt ning poliitiliselt nõrk väikeriik suurriikide v nende mõjupiirkondade vahel
puhverserver info vt proksi
puhvertoiteallikasel UPS, vastutusrikka seadme lisatoiteallikas toitevoolu ootamatu katkestuse puhuks
puhvertsoonökol puhvervöönd, ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub

puritaan <purit|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl puritan < ld puritas puhtus) • aj, relig „puhtausuline“, range elukorraldusega protestantliku usulahu liige XVI ja XVII s Inglismaal; piltl (liialdatult) range kõlblusega inimene

rabdoom <rabd|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr rhabdōma kepp) • zool nägemisvarb putuka v kooriklooma liitsilmas

retiraad <retir|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr retirade < se retirer taanduma) • aj vanaaja kantsides kindlustatud koht taganemise puhuks; hrv taandumine

sandlipuu <+ p`uu 26i s> (keskld sandalum < ar sandal < sanskr candana) • bot väärtuslikku puitu ning healõhnalist õli andev troopikapuu (Santalum)

sapoonlakk <+ l`akk laki l`akki 22e s> (sks Zaponlack) • keem tselluloidist, nitrotselluloosist jm valmistatav lakk, katab puitu, metalle, paberit, nahka jm väga õhukese, hästi kleepuva püsiva kelmena

sotsiaalparasitism <+ parasit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sotsiaalne + parasitism) • ökol kahe loomaliigi (pms ühiselulise putuka) kooselu, milles üks liik elab parasiidina ja sõltub teise liigi pesakonnast v karjast

stigma <stigma 16 s> (kr) märk, tähn
1. aj põletusmärk orjade v kurjategijate kehal
2. pl med, relig Kristuse haavade sarnased haavad usklikel, vt ka stigmatisatsioon
3. zool hingeava, ava, millega algab putukate, ämblikulaadsete ja hulkjalgsete kehapinnal õhusoon e trahhee (2); silmtäpp, viburloomade valgustundlik pigmendikogumik; putuka tiivatähn

termiit1 <term|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld termes, gen termitis puiduuss) • zool putukas vaegmoondega ühiseluliste putukate seltsist (Isoptera) (u 2600 soojadel maadel elutsevat liiki); termiidid toituvad pms puidust

termitofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< termiit1 + -fiil) • zool termiidimanulane, termiitidega koos elav putukas

testament <testam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld testamentum)
1. jur pärandamist tõestav dokument (isiku ühepoolne tahteavaldus), millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
2. relig piibli osade nimetus, nt vana testament hõlmab judaismi pühasid tekste, uus testament kristlikke pühasid tekste
3. piltl kellegi olulisimate vaadete, seisukohtade, tõekspidamiste koondväljendus

tseltis <ts`eltis 11~9 s> (< ld celtis mets-kreektürn) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Celtis) jalakaliste sugukonnast; tseltiste rasket puitu kasut pms mööbli tootmiseks, koort parkainena

tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid

tsetsekärbes <+ kärbes k`ärbse 7 s> (< tsvana tsetse kärbes) • zool unitõbe jm haigusi siirutav vereimeja putukas (Glossina) troopilises Aafrikas

tümpaania <tümp`aania 1 s> (< kr tympanon käsitrumm) • med tümpanism, kõhupuhitus, tekib gaaside kogunemise tõttu soolestikku v kõhukelmeõõnde; vet puhitus, mäletsejaliste haigus, mille puhul pms vatsa koguneb rohkesti gaase

vibratsioon <vibratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld vibratio < ld vibrare raputama, värisema) • mehaaniline võnkumine, värisemine, vibreerimine
vibratsioonikommunikatsioonzool veeloomade ja puidus elavate putukate teabevahetus
vibratsioontõbimed tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisest toimest põhjustatud kutsehaigus

vineerima <vin|`eerima -eerib 28 v> • mööbli valmistamisel odavamat puitu vineeriga katma


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur