Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit
akaritsiid <akarits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -tsiid) • keem preparaat lestaliste seltsi kuuluvate kahjurite tõrjeks
akarofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + foobia) • psühh puugihirm, parasiidihirm, hirm sügelemise ja seda põhjustavate putukate ees
akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru
akaroos <akar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest) • med, vet lesttõbi, ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi kuuluvate nugilestade tekitatud parasitoos
desinsekteerima <+ insekt|`eerima -eerib 28 v> (< des- + ld insectum putukas) • (nugi)putukaid hävitama
desinsektsioon <desinsektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< des- + ld insectum putukas) • (nugi)putukate ja puukide hävitamine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste vahenditega
detergent <deterg|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld detergere puhtaks pühkima) • keem, ökol sünteetiline pesemis- ja puhastusvahend, mis erinevalt seebist sisaldab mitteleeliselisi aktiivseid pesemisaineid; on peamisi veekogude vee fosforiga rikastajaid
düstroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< düs- + kr trophē toitmine, toit) • biol õit kahjustav (õiekülastaja putuka v looma kohta, kes tarvitab õisi toiduks)
efemeriid <efemer|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr ephēmeris päevaraamat)
1. zool ühepäevikuline (väga lühiealine putukas)
2. astr tabel, milles antakse taevakehade ettearvutatud asendid taevasfääril mingi aja vältel; astronoomiline kalender
efemeriidiaeg • ühtlaselt kulgev aeg, mis on aluseks astronoomiliste efemeriidide (2) koostamisel
ekstensionaalne kontekst (< ekstensioon + kontekst) • loog lause või laused, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid võib vahetada, ilma et tõeväärtus muutuks. Vastand intensionaalne kontekst
emfüseem <emfüs|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr emphysēma) • med puhitus, õhu liigkogunemine elundeisse; gaaside kogunemine kudedesse, kus neid hrl ei esine
kopsuemfüseem • med kopsude suurenemine tingituna kopsusompude laienemisest ja nende vaheseinte kadumisest
nahaalune emfüseem • med õhu tungimine nahaalusesse koesse kopsu, söögitoru, liigeste vigastuste korral
entomo- (< kr entomon putukas) • putukatega seotud
entomol <entomol -i 19 s> (< kr entomon putukas) • ökol sööm, putuka ühekordne, kestev v korduv toiduvõtt, millest jääb liigipärane kahjustuspilt
entomoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< entomo- + -liit) • paleont kivistunud putukas (nt merevaigus)
entomoos <entom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr entomon putukas) • med, vet putuktõbi, nugiputukatabandus; tekitajaiks on parasiitputukate valmikud (nt täid, kirbud, lutikad) v haavades ja kudedes nugivad putukavastsed (nt kärbse- ja kiinivastsed)
eutroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< eu- + kr tropos suund; viis) • zool hästi tolmendama kohastunud (putukas)
flatulents <flatul|`ents -entsi -`entsi 22e s> (uusld flatulentia < ld flatus puhumine, puhitus) • med puhitus, kõhugaaside kogunemine soolestikku
imaago <imaago 16 s> (< ld imago pilt, kujutis) • zool valmik, putukate arenemise lõppjärk, suguküps putukas (mardikas, liblikas, kärbes, mesilane jne)
impregneerima <impregn|`eerima -eerib 28 v> (pr impregner < ld impraegnare rasestama) • tehn riiet, puitu jm eriliste lahuste v emulsioonidega immutama
in casum [in kaasum] (ld) • juhuks, puhuks
insekt <ins|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld insectum) • zool putukas
karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma
kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses
korrodeerima <korrod|`eerima -eerib 28 v> (< ld corrodere puruks närima) • keem söövitama, sööbivalt mõjuma, korrosiooni põhjustama
korrosiivne <korros`iiv|ne -se 2 adj> (< keskld corrosivus näriv < ld corrodere puruks närima) • söövitav
korrosioon <korrosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld corrosio närimine, hävitamine < ld corrodere puruks närima)
1. med kudede pindmine kahjustus keemilise mõjutuse tagajärjel
2. keem metalli roostetamine; kõrgpolümeerse aine v mineraalse ehitusmaterjali lagunemine keskkonna toimel
3. geol kivimite lagunemine õhu ja vee toimel
košenillitäi <+ t`äi 26 s> (< košenill) • zool kaktustel elav kilptäilaste hulka kuuluv putukas (Dactylopius coccus), kelle kehavedelik sisaldab punast värvainet karmiini
kvitt <kv`itt adv> (keskld quittus, quitus < ld quietus rahulik) • maj tasa (maksukohustuse kohta)
küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu
lamineerima <lamin|`eerima -eerib 28 v> (< ld lamina leht, plaat) • tehn materjalisse tugevduskihte lisama, kaitsekihiga v kilega katma (nt puitu)
last but not least [laast bat not liist] (ingl) • viimasena, kuid mitte kõige väiksemana, st viimane pole tähtsusetuim (W. Shakespeare’i loomingu kaudu tuntuks saanud kõnekäänd)
libell1 <lib|`ell -elli -`elli 22e s> (ld libella lood)
1. zool kiil (putukas)
2. tehn vesiloodi põhiosa, vedelikuga täidetud klaastoru, milles on gaasimull
lignikool <lignik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld lignum puit + colere harima, elama) • zool puidus elav loom, pms on ta ka puidutoiduline
makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös
masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis
meteorism <meteor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr meteōrismos puhitus) • med kõhupuhitus, ohter gaaside kogunemine sooltesse
mikrofüllia <+ f`üllia 1 s> (< mikro- + kr phyllon leht) • bot väikelehisus, suure arvu suhteliselt väikeste lehtede olemasolu (sammaldel, koldadel jt); võimaldab paremini korvata putuk- ja seenkahjustusi; pisilehisus, lehepinna adaptiivne vähenemine valgusrohkete kasvukohtade taimedel, mikrofülliat võib põhjustada ka toitevaegus
mikropteerne <mikropt`eer|ne -se 2 adj> (< mikro- + kr pteron tiib) • zool lühitiivaline (putuka kohta)
mütsetoom <mütset|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr mykēs, gen mykētos seen)
1. med kopsutorus ja kopsukoes seenemassist tekkinud tihend
2. biol seene põhjustatud taimekasvaja
3. biol putuka kude, mis sisaldab sümbiontseid mikroobe
naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism
nigrosiin <nigros|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld niger must) • keem etanoolis, vees v rasvades lahustuv must asiinvärvaine, millega värvitakse riiet, nahka, plasti ja puitu ning millest valmistatakse trükivärvi, kingakreemi, juuksevärvi jm
nümf <n`ümf nümfi n`ümfi 22e s> (kr nymphē neitsi, mõrsja, noorik)
1. müt Vana-Kreeka müt-s ilusa neitsina kujutatav haldjas v loodusvaim
2. zool neidis, putuka vastne, millest kujuneb tiivuline valmik
palett <pal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr palette)
1. kunst maalikunstniku käes hoitav pöidlaauguga värvisegamislauake
2. piltl maalikunstnikule omane värvivalik
3. tehn kandeplaat, tõstealus
4. info värviprinteri v -kuvari kasutatavate värvitoonide kogum
5. sõj läbipaistev ruut-, punkt- vms võrguga plaat, mida kasut plaani- v kaardiosa pindala määramiseks
paletinuga • kunst õhukese painduva teraga nuga, millega kraabitakse palett puhtaks v kantakse värvi lõuendile
pasha <pasha 16 s> (vn пасха lihavõtted < hbr pesah) • kok kohupiimast, koorest, võist, suhkrust, munadest ja rosinaist lihavõtte puhuks tehtav magustoit
peitsima <p`eitsima peitsib 28 v>
1. tehn metalli, puitu v kiudainet peitsiga töötlema
2. med (haavandit) desinfitseerivate vahenditega töötlema
plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu
pneumatoos <pneumat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr pneuma, gen pneumatos õhk) • med puhitus; kudede õhktsüstid
polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants 3/4-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)
polüesterkiudaine <+ aine `aine 6 s> • keem termoplastsest polüestrist formeeritud sünteetiline kiudaine; tootena on eri nimetuse all tuntuks saanud lavsaan
prognaatne <progn`aat|ne -se 2 adj> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugne, etteulatuva lõuaga; zool allasuunduvate suistega (putuka kohta)
pterostigma <+ stigma 16 s> (< ptero- + kr stigma märk, laik) • zool tiivatähn, servatähn (putuka tiival)
puhver <p`uhv|er -ri 2e s> (ingl buffer, sks Puffer)
1. tehn löögileevendusseadis, nt veduri ja vaguni kokkupuutel tekkiva löögi vastuvõtmiseks; piltl (lepitav) vahendaja, vahelüli; teatav varu (nt rasketeks aegadeks)
2. info register andmete ajutiseks hoidmiseks
puhverlahus • keem nõrk happe v aluse lahus koos vastava soola lisandiga, et lahuse vesinikioonide sisaldus (pH) püsiks reaktsiooni ajal võimalikult muutumatuna
puhverriik • pol sõjaliselt ning poliitiliselt nõrk väikeriik suurriikide v nende mõjupiirkondade vahel
puhverserver info vt proksi
puhvertoiteallikas • el UPS, vastutusrikka seadme lisatoiteallikas toitevoolu ootamatu katkestuse puhuks
puhvertsoon • ökol puhvervöönd, ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub
puritaan <purit|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl puritan < ld puritas puhtus) • aj, relig „puhtausuline“, range elukorraldusega protestantliku usulahu liige XVI ja XVII s Inglismaal; piltl (liialdatult) range kõlblusega inimene
rabdoom <rabd|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr rhabdōma kepp) • zool nägemisvarb putuka v kooriklooma liitsilmas
retiraad <retir|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr retirade < se retirer taanduma) • aj vanaaja kantsides kindlustatud koht taganemise puhuks; hrv taandumine
sandlipuu <+ p`uu 26i s> (keskld sandalum < ar sandal < sanskr candana) • bot väärtuslikku puitu ning healõhnalist õli andev troopikapuu (Santalum)
sapoonlakk <+ l`akk laki l`akki 22e s> (sks Zaponlack) • keem tselluloidist, nitrotselluloosist jm valmistatav lakk, katab puitu, metalle, paberit, nahka jm väga õhukese, hästi kleepuva püsiva kelmena
sotsiaalparasitism <+ parasit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sotsiaalne + parasitism) • ökol kahe loomaliigi (pms ühiselulise putuka) kooselu, milles üks liik elab parasiidina ja sõltub teise liigi pesakonnast v karjast
stigma <stigma 16 s> (kr) märk, tähn
1. aj põletusmärk orjade v kurjategijate kehal
2. pl med, relig Kristuse haavade sarnased haavad usklikel, vt ka stigmatisatsioon
3. zool hingeava, ava, millega algab putukate, ämblikulaadsete ja hulkjalgsete kehapinnal õhusoon e trahhee (2); silmtäpp, viburloomade valgustundlik pigmendikogumik; putuka tiivatähn
termiit1 <term|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld termes, gen termitis puiduuss) • zool putukas vaegmoondega ühiseluliste putukate seltsist (Isoptera) (u 2600 soojadel maadel elutsevat liiki); termiidid toituvad pms puidust
termitofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< termiit1 + -fiil) • zool termiidimanulane, termiitidega koos elav putukas
testament <testam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld testamentum)
1. jur pärandamist tõestav dokument (isiku ühepoolne tahteavaldus), millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
2. relig piibli osade nimetus, nt vana testament hõlmab judaismi pühasid tekste, uus testament kristlikke pühasid tekste
3. piltl kellegi olulisimate vaadete, seisukohtade, tõekspidamiste koondväljendus
tseltis <ts`eltis 11~9 s> (< ld celtis mets-kreektürn) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Celtis) jalakaliste sugukonnast; tseltiste rasket puitu kasut pms mööbli tootmiseks, koort parkainena
tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid
tsetsekärbes <+ kärbes k`ärbse 7 s> (< tsvana tsetse kärbes) • zool unitõbe jm haigusi siirutav vereimeja putukas (Glossina) troopilises Aafrikas
tümpaania <tümp`aania 1 s> (< kr tympanon käsitrumm) • med tümpanism, kõhupuhitus, tekib gaaside kogunemise tõttu soolestikku v kõhukelmeõõnde; vet puhitus, mäletsejaliste haigus, mille puhul pms vatsa koguneb rohkesti gaase
vibratsioon <vibratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld vibratio < ld vibrare raputama, värisema) • mehaaniline võnkumine, värisemine, vibreerimine
vibratsioonikommunikatsioon • zool veeloomade ja puidus elavate putukate teabevahetus
vibratsioontõbi • med tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisest toimest põhjustatud kutsehaigus