[VSL] Võõrsõnade leksikon

bister <b`ist|er -ri 2e s> (pr bistre pruunikasmust) • kunst pruunikas orgaaniline ühend, mida saadakse pöögi v vaigupuu põletustõrvast ja nõest, XIV s kasut vesivärvina

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karneool <karne|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Karneol < keskld corneolus < ld sarvjas, tugev < cornu sarv) • miner poolvääriskivi, kollakas, punakas v pruunikas kaltsedoni erim

melanoom <melan|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< mela-) • med pigmentkasvaja, tumepruuni pigmenti melaniini valmistavatest rakkudest arenev pruunikas kasvaja

methemoglobiin <+ hemoglob|`iin -iini -`iini 22e s> (< meta- + hemoglobiin) • biol pruunikas verevärvnik, hemoglobiini ja hapniku väga püsiv ühend; normaalsetes tingimustes methemoglobiini veres ei leidu, kuid seda võib tekkida mürgistuste puhul

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

opaakne <op`aak|ne -se 2 adj> (ld opacus) • tuunjas, läbipaistmatu

rodoniit <rodon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo-) • miner trikliinses süngoonias kristallunud roosa, punakas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, mangaansilikaat; kasut dekoratiiv- ja poolvääriskivina, ka mangaani tootmiseks

rutiil <rut|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld rutilus punakas) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud pruunikas v punakas teemandiläikeline mineraal, titaanoksiid; oluline titaanimaak

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

smitsoniit <smitson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Smithson, Inglise mineraloog, 1765–1829) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, rohekas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, tähtis tsingimaak, looduslik tsinkkarbonaat; Eestis esineb harva siluri karbonaatkivimeis

tabuun2 <tab|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Tabun, tehissõna) • keem, sõj ründemürk, väga mürgine värvuseta v nõrgalt pruunikas vedelik, mis kahjustab kesknärvisüsteemi

ägiriin <ägir|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Ęgir, Islandi merejumal) • miner pürokseenide hulka kuuluv monokliinses süngoonias kristallunud rohekasmust, harvem pruunikas mineraal, leelispürokseen. Vt ka pürokseenid