[VSL] Võõrsõnade leksikon

alla polacca [alla pol·akka] (it poola moodi) • muus poloneesi moodi

baaba <baaba 16 s> (vn баба, poola baba < naine, eit) • kok silindrikujulises vormis küpsetatud magus sai

berdõšš <berd|`õšš -õši -`õšši 22e s> (vn бердыш < poola berdysz) • sõj, aj laia poolkuukujulise teraga pikavarreline sõjakirves, Vene jalaväerelv XVI–XVII s

britška <britška 16 s> (vn бричка < poola bryczka) • lahtine, kerge reisivanker

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

esperanto <esper´anto 16 s> (< pn) • lgv Poola arsti L. Zamenhofi 1887. a loodud levinuim rahvusvaheline abikeel (tehiskeel); sai nime autori pseudonüümi Doktoro Esperanto (’lootja’) järgi

folvark <f`olv|`ark -argi -`arki 22e s> (poola folwark < sks Vorwerk abi- v karjamõis) • aj mõis Poolas või Poola valdusalal (nt Liivimaal XVI–XVII s)

framuug <fram|`uug -uugi -`uugi 22e s> (poola framuga < sks Verramung raamistik) • arhit kõrge akna v ukse ülemine, eraldi raamistusega osa

frant <fr`ant frandi fr`anti 22e s> (poola kelm < sks Freund sõber) • keigar, moenarr, dändi

gmina <gmina 17 s> (poola < sks Gemeinde kogukond) • Poola väikseim haldusüksus

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

hord <h`ord hordi h`ordi 22e s> (poola horda < vn орда < turgi k-d ordā, ordū sõjalaager) • aj türgi-mongoli rändrahvail sõjalis-administratiivne ühendus, siis laager; hiljem khaani asukoht; mitme hõimu liit ühise khaani võimu all (nt Kuldhord); piltl korratu arvukas jõuk

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

kabanoss <kaban|`oss -ossi -`ossi 22e s> (poola kabanos < rumeenia cabanos) • kok pikk peenike vorst

kaless <kal|`ess -essi -`essi 22e s> (sks Kalesche < tšehhi kolesa, poola kolasa rattad, vanker) • kerge neljarattaline allalastava kattega hobusõiduk, milles on kaks vastamisi paigutatud kahekohalist istet

karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit

kii <k`ii 26 s> (poola kij kepp) • piljardi- v koroonakepp

kolo2 <kolo 17~16 s> (poola koło ring) • aj Poola rahvuslik erakondade esindajate ühendus Venemaa Riigiduumas ning keiserliku Saksamaa ja Austria-Ungari parlamendis

konfederatka <konfeder´atka 16 s> (poola) • tekst kõrge nelinurkse põhjaga poola rahvuslik meestemüts

koperniikium <kopern`iikium -i 19~2e s> (< pn M. Kopernik, Poola teadlane, 1473–1543), tähis Cn • keem ka koperniitsium, tehislikult saadud keemiline element; järjenr 112, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall, füüsikalistelt omadustelt sarnaneb elavhõbedaga

krakovjakk <krakovj|`akk -aki -`akki 22e s> (poola krakowiak < pn Krakow, Poola linn) • folkl, tants kiire, hoogne poola rahva- ja peotants ²/₄-taktimõõdus

ksjonds <ksj|`onds -ondsi -`ondsi 22e s> (poola ksiądz) • relig katoliku preester Poolas

laava2 <laava 16 s> (vn лава < poola ława kiht, viirg) • mäend pika, enamasti sirge koristuseega kaeveõõs (söe, põlevkivi vm kaevandamisel)

liberum veto [liiberum veto] (ld vaba keeluõigus) • pol, aj Poola seimi iga saadiku õigus a-tel 1652–1791 seisata oma protestiga lõplikult arutatav seaduseelnõu; ühehäälsuse põhimõtte rakendus

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

meetrikaraamat <+ raamat -u 2 s> (poola metryka < ld matricula (ametlik) nimistu)
1. relig varem igas koguduses peetud sünni-, abielu- ja surmajuhtude registreerimise raamat, kirikuraamat
2. aj Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kantselei sissekanderaamat

palašš <pal|`ašš -aši -`ašši 22e s> (poola pałasz < ung pallos) • aj pika sirge teraga mõõk

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

pani <pani 17~16 s> (poola, tšehhi paní) • proua, emand; (ka mitteabielus) daami kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

panna <panna 16 s> (poola, tšehhi) • preili; kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

pekešš <pek|`ešš -eši -`ešši 22e s> (poola bekiesza) • tekst kroogitud taljes palitu v (piht)kasukas

PHARE {lüh ingl sõnadest Poland-Hungary: Aid for Restructuring of the Economy} • maj programm majandusabi andmiseks teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele; algatati 1989. a eelkõige Poola ja Ungari toetuseks, hiljem laienes ka teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants ³/₄-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

poloonium <pol`oonium -i 19~2e s> (< keskld pn Polonia Poola), tähis Po • keem haruldane, erakordselt mürgine radioaktiivne keemiline element, järjenr 84, pehme hõbevalge metall, leidub pms uraanimaakides, saadakse pms kunstlikult (tuumareaktoris)

polska <p`olska 1 s> (rts poola) • folkl, tants kõrgklassi ja rahvatants pms Skandinaavias

pontšik <pontšik -u 2 s> (vn пончик < poola pączek) • kok sõõrik, ümmargune v rõngakujuline õlis keedetud pirukas

povidlo <pov´idlo 16 s> (vn повидло < poola powidła) • kok pehme marmelaad, suhkruga tihedaks keedetud puuvilja- v marjapüree

registrikasakad pl <+ kasaka|s - 2 s> • aj Ukraina kasakad, kes olid Poola valitsuse teenistuses ja kes kanti erilisse registrisse (1)

ringo <ringo 16 s> (ingl ring rõngas) • sport Poola päritolu ja pms Poolas mängitav võrkpallisarnane sportmäng, palli asemel visatakse kummist rõngast üle võrgu

seim <s`eim seimi s`eimi 22e s> (poola sejm, leedu seimas, läti saeima) • pol parlament Poolas, Leedus, Lätis

seimik <seimik -u 2 s> (poola sejmik) • aj šlahta maakondlik kogu Poolas

szlachta (poola) → šlahta

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

šlahta <šlahta 16 s> (poola szlachta, tšehhi šlechta) • aj XIV–XVI s Poolas ja Tšehhis kujunenud väikeaadel

šlahtitš <šlahtitš -i 2e s> (poola szlachcic, tšehhi šlechtic < šlahta) • poola ja tšehhi väikeaadlik

zlott <zl`ott zloti zl`otti 22e s> (poola złoty kuldne) • maj Poola rahaühik, lüh PLZ; 1 zlott = 100 krossi

župaan <žup|`aan -aani -`aani 22e s> (vn, ukr жупан) • tekst endisaegne Vene ja Poola meeste pihtkasukas

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

trembita <tremb´ita 16 s> (vn трембита) • folkl, muus ukraina, poola, ungari, slovaki, horvaadi rahvapill, pikk puust õõnestatud pasun

vengerka <veng´erka 16 s> (poola węgierka ungari (tants)) • tants kiiretempoline ²/₄-taktimõõdus seltskonnatants

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem

vojevoodkond <vojev`oodk|`ond -onna -`onda 22i s> (poola wojewodztwo) • aj territoriaalne haldusüksus Poolas