[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit

aboraalne <+ or`aal|ne -se 2 adj> (< ab- + oraalne) • zool, anat suust eemal, päraku pool asetsev. Vastand adoraalne

ad dextram [ad dekstram] (ld) • paremal(e) pool(e), paremat kätt

agressor <agr`essor -i 2e s> • sõj, pol agressiooni teostaja, kallaletungiv pool; anastaja

altera pars (ld teine pool) • vastaspool

alteratsioon <alteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld alteratio muutus < ld alter teine)
1. muus alushelide kõrgendamine v madaldamine pool- v tervetooni võrra alteratsioonimärkide abil
2. med koekahjustus
alteratsioonimärgid plmuus alushelide v helilaadiastmete kõrgendamise v madaldamise märgid (diees, bemoll, bekarr, dubldiees, dublbemoll)

amfiatlantiline <+ atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + atlantiline) • biol mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga (liigi kohta)

amfipatsiifiline <+ patsiifili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + uusld (Oceanus) Pacificus Vaikne ookean) • biol mõlemal pool Vaikset ookeani (põhjapoolkeral) paikneva levilaga (nt liik)

antresool <antres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr entresol < hisp entresuelo < entre vahel + suelo korrus) • arhit hoone poolkorrus; ka põhiruumi osalt hõlmav pool- v vahekorrus üldpindala suurendamiseks

bankett2 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquette iste, pink)
1. eh seinast ettepoole ulatuv vundamendiserv
2. kitsas maariba (peenar) mõlemal pool maantee sõiduteed
3. nõlvakuastang; väike muldvall raudtee muldkeha serval
4. sõj laskeaste, kõrgendatud rada kindlusvallide siseküljel

basaalne <bas`aal|ne -se 2 adj> (< kr basis samm; alus) • baasisse puutuv, alusel v aluse pool asetsev, põhimikule kuuluv v seal asetsev

bobiin <bob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr bobine) • tehn alus v pool, millele keritakse köis, traat, niit jne

deebet <deebet -i 2e s> (< ld debet ta võlgneb) • maj raamatupidamises konto (1) vasak pool, kuhu kantakse kõik laekumised kui ka võlad ja kulud antud konto järgi. Vt ka kreedit
deebetikirjendmaj sissekanne raamatupidamiskonto deebetipoolel
deebetsaldomaj vahendite jääki näitav aktivakonto saldo

deetsim <d`eetsim -i 2e s> (< ld decimus kümnes) • muus diatoonilise heliastmiku 10. aste; intervall, milles kahe helikõrguse vahe on kümme astet e 15 pool- (väike deetsim) või 8 tervetooni (suur deetsim)

demi- [döm·i] (pr) • pool-, nt demi-sec poolkuiv (alkoholi kohta)

diatooniline helilaadmuus diatoonilisele heliastmikule tuginev helilaad; olenevalt pool- ja tervetoonide asukohast seitsmehelilises helireas eristatakse järgmisi diatoonilisi helilaade: dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia, lokria ja joonia helilaad

dorsaalne <dors`aal|ne -se 2 adj> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg) • anat selgmine, seljapoolne, selja pool asetsev (vastand ventraalne); käeseljapoolne (vastand palmaarne); jalaseljapoolne (vastand plantaarne)

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

filee <fil`ee 26i s> (pr filet < fil niit)
1. tekst võrkpits (kasut kardinateks, laudlinadeks jm)
2. kok pehmeim osa kodu- v metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu ja selle all, lindude rinnatükk, kala seljaliha; roog eespool loetletud lihaosadest

filigraan <filigr|`aan -aani -`aani 22e s> (it filigrana < ld filum niit + granum viljatera) • ornamentideks painutatud ja kokkujoodetud (vääris)metalltraadist ehe v kunstitoode; tuntud vanaajast saadik mitmel pool rahvakunstis
filigraanitehnikafiligraanehete tegemise tehnika
filigraanklaasfiligraani meenutava värvilise sissesulatatud dekooriga klaas
filigraanpaberpeen ehispaber läbipaistva õrna võrk- v joonmustriga

geim <g`eim geimi g`eimi 22e s> (ingl game mäng) • sport mängujärk, mille võitmiseks peab üks pool saavutama teatava arvu punkte (edestades vastaspoolt teatava arvu punktidega)

hemi- (kr hēmi-) • pool-

hemianopsia <+ an`opsia 1 s> (< hemi- + anopsia) • med poolnägevus, nägemishäire, mille puhul kaob pool nägemisvälja. Vt ka kvadrantanopsia

hemiepes <hemi´epes -e 9 s> (kr pool eepilist värsirida) • kirj daktülilise heksameetri esimene pool kolmanda värsijala keskel esineva tsesuurini

hüper- (< kr hyper kohal, üle, teisel pool) • üli-, üle-, liig-

kreedit <kreedit -i 2e s> (< ld credit ta usaldab) • maj raamatupidamises konto e arve parem pool, kuhu kantakse summad, millele on õigus isikul v asutusel, kelle nimele on avatud arve. Vastand deebet

krüobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< krüo- + biont) • biol parasvöötme jahedas osas, sellest põhja pool v kõrgel mägedes elav krüofiilne organism

kvaasi- (< ld quasi just nagu) • peaaegu-, pool-; eba-

kvartsdioriit <+ dior|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner 10–20% kvartsi sisaldav dioriit, kristalliteraline hall v rohekashall süvakivim; leidub mitmel pool ka Eesti kristalses aluskorras, samuti rändkivides

litsentsiaar <litsentsi|`aar -aari -`aari 22e s> • litsentsiomanik, litsentsimüüja; litsentsilepingu pool. Vt ka litsentsiaat (3)

litsentsiaat <litsentsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld licentiatus loaga varustatu)
1. aj keskajal õpetlane, kes oli eksami põhjal saanud õiguse ülikoolis loenguid pidada, aga polnud veel doktoriväitekirja kaitsnud
2. tänapäeval mõnes Euroopa riigis doktorist madalam teaduskraad (licentia docendi)
3. litsentsi kasutaja v ostja; litsentsilepingu pool, vt ka litsentsiaar

meander <me`and|er -ri 2e s> (< kr Maiandros, jõgi Väike-Aasias)
1. geogr looga- v silmusekujuline jõekäär
2. arhit paelornament lainjaist v täisnurgi murtud joontest
meanderimpulsid plel ristkülikimpulsid, mille kestus on pool perioodist

mezzo [metso] (it) • muus pool-; keskmine
mezzo forte [metso forte] (it), lüh mfmuus keskmise tugevusega, poolvaljusti
mezzo piano [metso pjaano] (it), lüh mpmuus üsna tasa, poolvaikselt

miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond

moodul <m`oodul -i 2e s> (ld dem modulus mõõt, rütm < modus mõõt, mõõdupärasus)
1. arhit arhitektooniline mõõtühik ehituse üksikosade proportsioonide reguleerimiseks; klassikalises arhitektuuris on mooduliks pool samba läbimõõdust baasi juures mõõdetult
2. täppisteadustes mitmesuguseid koefitsiente, suurustevahelisi suhteid v leppeühikuid tähistav termin
3. tehn seadme v aparaadi terviklik, omaette ülesandega osa, nt kuumoodul, kosmoselaevaga ühendatud, kuid sellest eraldatav osa Kuul maandumiseks ja kosmoselaeva tagasipöördumiseks
4. füsiol kehaosa, mille pikkust kasut mõõtühikuna inimesel teiste kehaosade mõõtmiseks
5. info loogiliselt eristatav programmi osa

passaat <pass|`aat -aadi -`aati 22e s> (holl passaat < hisp pasada läbimine, läbisõit) • meteor ekvaatorist põhja pool kirdest ja lõuna pool kagust püsivalt puhuv niiske jahe tuul troopikameredel

passim (ld) • igal pool, kõikjal (viidatud teoses v selle osas)

passiva <passiva 1 s> (sks Passiva < ld passivus kannatav) • maj (ettevõtte, asutuse) kohustuste ja omakapitali üldsumma, bilansi parem pool. Vastand aktiva

pelomeduus <+ med|`uus -uusi -`uusi 22e s> (< kr pēlos savi, muda + pn Medusa, mütoloogiline naiskoletis) • zool unikilpkonn; Saharast lõuna pool paiknevates siseveekogudes ja Madagaskari veekogudes elav kilpkonn (Pelomedusa subrufa)

poltina <polt´ina 16 s> (vn полтина pool (rubla)) • aj Vene münt, 1 poltina = 50 kopikat; vermiti esialgu vasest, hiljem hõbedast; oli käibel vaheaegadega a-tel 1654–1927

prostseenium <prosts`eenium -i 19~2e s> (ld proscaenium < kr), proskeenion <prosk`eenion -i 19~2e s> (kr proskēnion) • aj, teater (teatri) eeslava, eesriidest publiku pool asetsev lavaosa

puul <p`uul puuli p`uuli 22e s> (ingl pool) maj
1. turumajanduses ettevõtete kokkulepe hinna kehtestamise, patendi (2) ühise kasutamise vms kohta; kokkuleppe tulemusena saadud kasum jaotatakse omavahel kindlaksmääratud vahekorras
2. riikide kokkulepe ühise kulla- v valuutavaru moodustamise kohta

radiaalne <radi`aal|ne -se 2 adj> (< ld radius kiir, kodar, raadius)
1. radiaal-, kiirjas, keskmest lähtuv v sinna suunduv, kodarjas
2. mat raadiusse puutuv
3. anat kodarluumine, kodarluu pool v suunas asetsev

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

semi- (ld) • pool-, pooleldi

spaleer <spal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it spalliera) • pidulikul vastuvõtul auvalves seisjate read kahel pool käiku v teed
spaleerpuuaiand võrepuu, puu, millele on võra kujundamisega (oksad seotakse nöörist v lattidest rööptoestiku külge) ja külgvõrsete kärpimisega antud hrl lapik kuju; (kahte) viirgu istutatud spaleerpuud moodustavad spaleeri

tundra <t`undra 1 s> (vn тундра < soome tunturi tundur) • geogr kidura taimestiku, sammalde v samblikega kaetud ala lähisarktilises kliimavöötmes okasmetsadest põhja pool

ubique [ubiikve] (ld) • kõikjal, igal pool, kus tahes

utreerima <utr|`eerima -eerib 28 v> (pr outrer < outre üle, peale, teisel(e) pool(e) < ld ultra) • liialdama, äärmustama, äärmuseni minema, äärmusse langema

veersekk <+ s`ekk seki s`ekki 22e s> (sks Quersack < quer risti, põiki + Sack kott) • etn õlal kantav pikk kaksikkott, mille ava on keskel ja otsad ripuvad teine teisel pool õlga; veersekki kandsid pms kerjused ja teekäijad XIX s-ni


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur