[VSL] Võõrsõnade leksikon

amplituud <amplit|`uud -uudi -`uudi 22e s> (< ld amplitudo suurus, ulatus)
1. füüs harmooniliselt võnkuva suuruse suurim hälve tasakaaluasendist
2. el perioodilise vahelduvvoolu v -pinge tippväärtus
3. piltl ulatus, haare

angiotensiinid pl <+ tens|`iin -iini -`iini 22e s> (< angio- + ld tensio venitatus, pinge) • füsiol veresooni ahendavad ja nende pingust suurendavad ning vererõhku tõstvad hormoonid

astaatiline <astaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr astatos püsimatu) • tasakaalutu. Vastand staatiline
astaatiline elektrimõõteriist • el alalis- v vahelduvvoolu tugevuse, pinge v võimsuse laboratoorseks täppismõõtmiseks kasutatav riist

atoonia <+ t`oonia 1 s> (< a- + kr tonos pinge) • med toonuse lõtvus, pingusetus, eriti lihaseid sisaldavate elundite (emaka, mao, soolte) pinguse nõrgenemine. Vt ka hüpotoonia

autohooria <+ h`ooria 1 s> (< auto- + -hooria) • bot iselevimine, leviste eemalepaiskumine viljasisese rõhu v kudede kuivamisel tekkiva mehaanilise pinge vallandumisel

autotrafo <+ trafo 16 s> , autotransformaator <+ transform`aator -i 2e s> (< auto-) • el ühe mähisega ja ühe v mitme harundiga transformaator, mille madalama pinge mähis on osa kõrgema pinge mähisest

düstoonia <+ t`oonia 1 s> (< düs- + kr tonos pinge) • med väärpinge, ebanormaalne pinge (nt lihastoonuse häire)

efektiivne <efekt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld effectivus esilekutsuv < ld efficere tegema, esile kutsuma) • mõjus; tõhus
efektiivkulud pl • maj tõhusad kulud, st kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti
efektiivväärtus • el alalisvoolu tugevus v pinge, mis võrdub antud vahelduvvooluga

epüür <ep`üür epüüri ep`üüri 22e s> (pr épure < épurer puhastama, vabastama)
1. ruumilise kujundi tasapinnaline joonis ortogonaalprojektsiooni meetodil
2. mingi suuruse (jõu, mehaanilise pinge) muutumise graafiline esitus

galvanomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< galvano- + -meeter) • el, tehn tundlik elektrimõõteriist nõrga elektrivoolu, madala pinge v väikese elektrihulga mõõtmiseks

holotoonia <+ t`oonia 1 s> (< holo- + kr tonos pinge) • med kogukehakramp

hüpertensiivne <+ tens`iiv|ne -se 2 adj> (< hüper- + ld tensio pinge) • med kõrgrõhuline, kõrgenenud vererõhuga seotud

hüpertensioon <+ tensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüper- + ld tensio pinge) • med liigpingsus, kõrgrõhk, tugev surve; kõrge vererõhk

hüpertoonia <+ t`oonia 1 s> (< hüper- + kr tonos pinge)
1. suurenenud lihaspinge, liigpingsus
2. med kõrgenenud vererõhk, eriti arteriaalse vererõhu kõrgenemus arterite ahenemuse, neeruhaiguste vms tõttu ja iseseisva hüpertooniatõvena

hüpertooniline <+ toonili|ne -se -st 12 adj> (< hüper- + kr tonos pinge)
1. liigpingne (lihas)
2. med kõrgvererõhuline, kõrgvererõhku põdev
3. keem võrreldavast lahusest suurema osmootse rõhuga

hüpotensiivne <+ tens`iiv|ne -se 2 adj> (< hüpo- + ld tensio pinge) • med madalarõhuline, ebanormaalselt madala vererõhuga

hüpotoonia <+ t`oonia 1 s> (< hüpo- + kr tonos pinge) med
1. lihaste vaegpingus
2. normaalsest madalam arteriaalne vererõhk südamenõrkuse v kehvveresuse puhul

impulss <`imp|`ulss -ulsi -`ulssi 22e s> (ld impulsus tõuge < impellere tõukama)
1. (äkiline) aje, tõuge; mõjur, mõjuv põhjus
2. füüs liikumishulk, mis punktmassi puhul võrdub liikuva keha massi ja kiiruse korrutisega
3. el voolu v pinge lühiajaline kõrvalekalle püsiväärtusest
impulsslamp • lühiajalisi tugevaid valgusimpulsse tekitav lahenduslamp, välkvalgusti
impulsslaser • välkelaser
impulssraadionavigatsioonisüsteem • mer hüperboolne kauguste vahe mõõtmise süsteem, mida kasut raadionavigatsioonis laeva asukoha määramiseks merel

intensioon <intensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld intensio) • pinge; lgv sõna tähenduse sisu, sõna tähenduse kirjeldus. Vt ka ekstensioon

isotoonid pl <isot|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< iso- + kr tonos pinge) • füüs ühesuguse neutronite arvuga nukliidid

isotooniline <+ toonili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr tonos pinge), isoosmootne <+ osm`oot|ne -se 2 adj> (< iso- + osmootne) • füüs ühesugust osmootset rõhku omav
isotoonilised lahused pl • füüs ühesuguse temperatuuriga lahused, mille võrdsetes ruumalades sisaldub ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk

karakter <kar`akter -i 2e s> (kr charaktēr märk, tähis) • iseloom; iseloomutüüp; kirj selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju, ka kirjandusteose tegelane üldse
karakterdraama • kirj, teater näidend, milles pinge tuleneb peategelase iseloomu ja ümbruse vastuolust
karakternäitleja • teater selgepiirilisi karaktereid esitav näitleja

katarsis <kat´arsis -e 9 s> (< kr katharsis puhastus)
1. hinge puhastav elamus
2. kirj õilistumine ja puhastumine elamuste läbi, mida pealtvaatajas äratab tragöödia
3. med soolte puhastus, kõhulahtisus
4. psühh vabanemine sisekonfliktist v pingest neid põhjustanud asjaolude analüüsimise kaudu

katatoonia <+ t`oonia 1 s> (< kata- + kr tonos pinge) • med pinevushullumeelsus, raske psüühikahäire avaldumisviis, mida täheldatakse osal skisofreeniahaigeil

magnetvõimendi <+ võimendi 1e s> (< magnet) • el elektrivoolu tugevuse, pinge v võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike mittelineaarsel magneetumisel

maieutika <mai´eutika 1 s> (kr maieutike (technē) ämmaemandakunst) • fil Vana-Kreeka filosoofi Sokratese õpetuses vestluse juhtimise ja inimese hinges leiduvate teadmiste avastamise kunst, dialektilise arutluse suunamine küsimuste abil, et välja tuua inimeses endas peituvad tõed, mida too iseseisvalt ei suudaks välja tuua (nn ämmaemanda meetod)

meger <meger -i 2e s> {lüh sõnast megaoommeeter} • el oommeeter elektriseadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks, sisaldab kõrget pinget (kuni 10 kV) andvat alalispingeallikat

müotoonia <+ t`oonia 1 s> (< müo- + kr tonos pinge) • med lihasetoonuskramp, seisund, kus lihase lõtvumine tahtliku liigutuse järel on aeglustunud

naprapaatia <+ p`aatia 1 s> (< tšehhi napraviti parandama + -paatia) • med alternatiivne ravimisviis, mille toetajad peavad mõnede haigusnähtude põhjuseks lülisamba, rindkere ja vaagna sidemete pinget

nivoofiksaator <+ fiks`aator -i 2e s> (< nivoo + fiksaator) • el impulsitehnikas kasutatav lülitus, mis kinnistab sidestuskondensaatori v -trafo kaudu ülekantud elektriimpulsside harja v aluse kindlale pinge- v voolutasemele ja annab seega impulsijadale teatud alaliskomponendi väärtuse

paskal <p`askal -i 2e s> (< pn B. Pascal, Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, 1623–62), tähis Pa • füüs rõhu ja mehaanilise pinge mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

reostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< kr rheos vool + statos seisev) • el reguleeritav takisti elektriahelas voolu v pinge muutmiseks

reserpiin <reserp|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Reserpin < uusld Rauwolfia serpentina madurauvolfia) • farm vererõhku ja vaimset pinget alandava toimega antiadrenergiline aine, mis sisaldub Lõuna- ja Kagu-Aasias kasvava igihalja põõsa madurauvolfia (Rauwolfia serpentina) juurtes

rms, RMS {lüh ingl sõnadest root-mean-square ruutkeskmine (väärtus)} • el vahelduvvoolu v -pinge efektiivväärtus, ruutkeskmine väärtus ühe perioodi kestel

serotoniin <seroton|`iin -iini -`iini 22e s> (< seerum + kr tonikos pinge-) • füsiol kesknärvisüsteemis, vereliistakuis ja seedekulglas leiduv, sh veresooni ahendav bioaktiivne aine

skviid <skv|`iid -iidi -`iidi 22e s> , SQUID {lüh ingl sõnadest superconducting quantum interference device} • füüs ülijuhtiv kvantinterferomeeter, seade väga nõrga elektrivoolu, pinge v magnetvälja mõõtmiseks

soul <s`oul souli s`ouli 22e s> (ingl hing) • muus 1960ndatel USA-s esiletõusnud, bluusist ja gospelist mõjutusi saanud džässi stiilisuund; souli põhitunnus on emotsionaalsest pingest kantud vokaalesitus

stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis

stabilitron <stab´ilitron -i 19 s> (< ld stabilis püsiv + elektron) • el elektronseadis, mille pinge sõltub teda läbivast voolust vähe; kasut alalispingestabilisaatorites, tugipingeallikatena jm

stasis (kr seiskumine) • peatumine, tõkestumine; med vere, koemahla vm kehavedelike ringes esinev häire v sulg

sümistor <sümistor -i 19 s> (ingl symistor < sümmeetriline + türistor) • el sümmeetriline türistor, mida saab tüürsignaaliga sisse lülitada jõuelektroodidevahelise pinge polaarsusest sõltumata

tahhogeneraator <+ gener`aator -i 2e s> (< kr tachos kiirus + generaator) • tehn elektrigeneraator, mis muundab pöörlemissageduse muutuse elektrivoolu tugevuse, pinge v sageduse muutuseks

tensioon <tensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld tensio < tendere pingutama) • füüs auru v gaasi rõhk, surve; med pinge, pinevus

tonaalsus <ton`aalsus -e 11~9 s> (< keskld tonalis < ld tonus toon; pinge < kr tonos)
1. muus helistik, helilaadi kõrguspaiknevus, kõrguslik häälestatus
2. kunst ühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus; värvussuhete kogumõju maalis

toneem <ton|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld tonus toon; pinge + kr phōnēma heli, hääl) • lgv tähendust eristav toon. Vt ka toon, toonikeel

tonograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr tonos pinge + -graaf) • med aparaat silmasiserõhu võngete üleskirjutamiseks

tonomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr tonos pinge + -meeter) med
1. riist silma siserõhu kaudseks mõõtmiseks
2. manomeetriline mõõteseadis vererõhu mõõtmiseks

tonoplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< kr tonos pinge + plast) • biol taimerakkude iseloomulikke suuri vakuoole ümbritsev valklipiidne membraan, on tähtis osmoosiregulaator

toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoon • muus ülemtoonideta heli

toonik <toonik -u 2 s> (ingl tonic (water) < tonic ergutav < kr tonikos pinge-)
1. toniseeriv karastusjook; kasut ka kangete alkohoolsete jookide lahjendamiseks
2. farm vt toonikum

toonika <toonika 1 s> (it tonica < kr tonikos pinge-, helikõrguse < tonos pinge, helikõrgus) • muus heliastmiku 1. aste e põhiheli; ka sellelt astmelt ehitatud akord

toonikum <toonikum -i 19 s> (uusld tonicum < kr tonikos pinge-), ka toonik <toonik -u 2 s> • farm toonust suurendav ravim

tooniline1 <toonili|ne -se -st 12 adj> (pr tonique < ton helikõrgus < kr tonos pinge, helikõrgus) • kirj rõhuliste ja rõhutute silpide korrapärasel vaheldumisel põhinev (värsisüsteemi kohta)

toonus <t`oonus -e 11~9 s> (ld tonus < kr tonos pinge) • füsiol pingus, organismi, eriti närvi- ja lihaskoe pidev normaalne pingeseisund, valmisolek ärrituste vastuvõtmiseks ja talitlemiseks; piltl enesetunne, meeleolu

transduktor <+ transd`uktor -i 2e s> (ingl transductor < trans- + ld ductor juht, eestvedaja) • el magnetvõimendi, elektrivoolu tugevuse, pinge v võimsuse võimendi, mille töö põhineb ferromagnetilisest materjalist südamike magneetumiskarakteristikute mittelineaarsusel

triller1 <tr`iller -i 2e s> (ingl thriller) • põnevik, põnevusfilm v -raamat, teos, milles luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmustikku ohvri v kurjategija vaatepunktist

tritoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> (kr tritonos < tri- + tonos pinge, helikõrgus) • muus kolme tervetooni hõlmav dissoneeriv intervall

turgor <t`urgor -i 2e s> (ld < ld turgere paisunud olema) • biol turdus, taime- ja loomakudede pingus, mida põhjustab osmoosi mõjul rakkudesse sisenenud vee hüdrostaatiline rõhk

vagotoonia <+ t`oonia 1 s> (< uusld (nervus) vagus uit(närv) + kr tonos pinge, rõhk) • psühh parasümpaatilise närvisüsteemi normaalsest tugevama ärrituse puhul v üleerutusest tekkiv närvisüsteemi erutusseisund; uitnärvi suurenenud erutumus

varistor <varistor -i 19 s> {lüh ingl sõnadest vari(able) (resi)stor muutlik takisti} • el, tehn pooljuhttakisti, mille takistus sellele rakenduva pinge tõusmisel üle teatava piiri järsult väheneb

volt <v`olt voldi v`olti 22e s> (< pn A. Volta, Itaalia füüsik, 1745–1827), tähis V • füüs pinge, potentsiaali ja elektromotoorjõu mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

ökoton <ökoton -i 19 s> (< öko- + kr tonos pinge) • ökol kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsariba; ökotonide rohkus näitab maastiku mitmekesisust ja loob eeldusi bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks