[VSL] Võõrsõnade leksikon

aerograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (aero- + -graaf)
1. tehn värvi- v lakipihusti
2. kunst aerosoolvärviga tehtud pilt

diafaania <diaf`aania 1 s> (< kr diaphaneia läbipaistvus) • kunst läbipaistev pilt klaasil

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

fotogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< foto- + -gramm) • fot valguse toimel fotoaparaadita saadud pilt; pildil kujutatud objektide mõõtmiseks valmistatud foto

fresko <fresko 16 s> (it fresco värske) • kunst värskele kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika. Vt ka seko

grafekon <grafekon -i 19 s> (< grafo- + eikōn pilt) • el kahe elektronkiirega mälutoru, milles üks elektronkiir salvestab ja teine võimaldab salvestatud kujutist korduvalt lugeda

graveering <graveering -u 2 s> (< graveerima) • uurendus, graveeritud kivi v pilt

iidol <`iidol -i 2e s> (< kr eidōlon kuju, pilt) • relig puuslik, inim- v loomakuju, mida kultuslikult kummardatakse nagu jumalat; piltl austamise v jumaldamise objekt, ebajumal

ikonoduul <ikonod|`uul -uuli -`uuli 22e s> (uuskr eikonodoulos < kr eikōn kuju, pilt + doulos ori) • relig (püha)pildikummardaja Bütsantsis VIII–IX s toimunud nn pilditülis, vastand ikonoklast. Vt ka ikonolaatria

ikonograafia <+ gr`aafia 1 s> (< keskkr eikonographia ikoonimaalimine < kr eikōn kuju, pilt + -graafia)
1. kunst kunstiteaduse haru, mis uurib kindla isiku v süžee (keskaegses kunstis usuteema) motiivide, sümbolite ja atribuutika kujutamise reeglistikku
2. relig pühapiltide ajaloo kirjeldamine

ikonoklasm <ikonokl|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + klasma purustamine < klaō teen katki, purustan) • aj pühapiltidevastane liikumine Bütsantsis VIII–IX s; relig nn pildirüüste; visuaalse (eelkõige staatilise kunsti) ühiskondlik, poliitiline, religioosne, filosoofiline vm taunimine ja taunitavate taieste eesmärgipärane hävitamine; piltl pühaks peetavate tõekspidamiste ründamine

ikonoklast <+ kl`ast klasti kl`asti 22e s> (keskkr eikonoklastēs < kr eikōn kuju, pilt + klaō teen katki, purustan) • aj, relig pildipurustaja, pildirüüstaja VIII–IX s Bütsantsis, vastand ikonoduul

ikonolaatria <+ l`aatria 1 s> (keskkr eikonolatria < kr eikōn kuju, pilt + -laatria), ikonoduulia <ikonod`uulia 1 s> (< kr eikōn + douleia orjus, keskkr austamine, kummardamine) • relig pühapiltide austamine, pühakute piltide ees palvetamine

ikonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eikōn kuju, pilt + -loogia) • kunst kunstiteaduse haru, mis tegeleb kunstiteose sümboolika ja tähenduse uurimisega

ikonomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr eikōn kuju, pilt + -meeter) • fot raampildiotsija, fotoaparaadi osa, millega määratakse kindlaks pildistatava piirid

ikonoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + -skoop) • el teatav televisoonisaatetoru, optilist kujutist moodustavat valguskiirgust elektrisignaaliks muundav elektronkiiretoru

ikonostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + stasis seis, seismiskoht) • relig pildisein, ikoonidega sein õigeusu kirikus altariruumi ees

ikoon <ik`oon ikooni ik`ooni 22e s> (kr eikōn kuju, pilt)
1. relig pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis kultusesemena õigeusu kirikukunstis
2. info väike piltkujutis kuvaril vajaliku objekti või toimingu (hiirega) valimiseks
3. semiootikas: motiveeritud märk, tähistatavaga teatud sarnasust omav märk, vt ka indeks, sümbol

illustratsioon <illustratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld illustratio valgustamine, selgitamine) • teksti kaunistav, selgitav v täiendav joonis, pilt vm (käsikirjas, trükises); piltl millegi näitlik selgitus, iseloomulik näide

imaago <imaago 16 s> (< ld imago pilt, kujutis) • zool valmik, putukate arenemise lõppjärk, suguküps putukas (mardikas, liblikas, kärbes, mesilane jne)

imagines [imaagines] (ld pl, sg imago pilt) • aj Vana-Rooma ülikute esiisade surimaskide järgi tehtud vahast portreemaskid, mida kanti hrl matuserongkäigus

imago <imago 1 s> (ld pilt, kujutlus)
1. avalikkuses väljakujunenud kujutluspilt kellestki v millestki, nt tootemargi kuvand, firma maine, inimese renomee
2. psühh psühhoanalüüsis: lapsepõlves tulevasest partnerist tekkinud idealiseeritud ettekujutus, mis püsib ka täiskasvanueas

imažinism <imažin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn имажинизм < pr image pilt, kujutis < ld imago, gen imaginis) • kirj imažismile vastav suund Vene kirjanduses a-tel 1919–27; tegutses väikesearvulise aktiivse rühmituse näol

imažism <imaž|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pr, ingl image pilt, kujund) • kirj kirjandussuund USA-s ja Inglismaal 1909–17; taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust, pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit

isoheelia <isoh`eelia 1 s> (< iso- + kr hēlios Päike) • fot kopeerimise eritehnika, millega saadakse erinevate tooniastmetega graafilist laadi pilt

kaader1 <k`aad|er -ri 2e s> (pr cadre raam < it quadro ruut, maal, pilt < ld quadrum) • film kaadrik, üksikvõte filmilindil; televisiooni- ja videotehnikas üks järjestikustest piltidest, mis moodustavad liikuva kuva
filmikaader • kaamerat seiskamata võetud lõik filmist; üksikvõte filmilindil
montaažikaader • monteeritud lõik; televisioonis laotuse täistsükli jooksul ekraanil tekkiv kujutis
stoppkaader • üksik paigalseisev filmi- v videokujutis
võttekaader • filmilõik, mis on võetud kaamerat seiskamata

karüogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< karüo- + -gramm) • biol kuju ja suuruse põhjal reastatud raku metafaassete kromosoomide pilt

lubokk <lub|`okk -oki -`okki 22e s> (vn лубок < луб niin) • etn selgitava, pms värsivormis tekstiga puulõiketehnikas pilt vene rahvakunstis

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

mandala <mandala 1 s> (sanskr maṇḍala ring) • ka relig kindlate reeglite järgi joonistatud ringikujuline v hulknurkne skeem v pilt; India usundeis kasut mediteerimisobjektina

medaljon <medaljon -i 19 s> (pr médaillon)
1. kunst (ehtena) kaelas kantav kapslike mälestusesemega; ümmargune v ovaalne raamitud (väike) pilt v reljeefkujutis; suur mälestusraha
2. kok õhuke ümmargune praeliha- v kalatükk (liha- v kalamedaljon)

miniatuur <miniat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (it miniatura < ld miniare mennikuga vm punasega värvima < minium kinaver, mennik)
1. kunst keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt v joonistus; pisiformaadis ja peenelt teostatud ehisraamis pilt, eriti näopilt (miniatuurmaal)
2. kirj pisijutustus, -näidend vm lühipala
3. muus vabavormiline instrumentaalne lühipala

monotüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< mono- + -tüüpia) • kunst graafiline tehnika, kus metallplaadile maalitakse õlivärvidega pilt ja trükitakse sealt paberile hrl ainult ühes eksemplaris

morf1 <m`orf morfi m`orfi 22e s> (ingl morph) • info morfimisega loodud pilt

paramantia <param`antia 1 s> (soome < vn параман < uuskr paramandyas) • relig väike neljakandiline riidetükk, millel on Kristuse kannatusega seotud pilt ja mis seotakse õigeusu munkadeks pühitsetavate alussärgi peale ülerõivaste alla. Vt ka skapulaar

pareidoolia <pareid`oolia 1 s> (< par- + kr eidōlon kuju, pilt) • psühh inimese aju sünnipärane omadus näha juhuslikes ilmingutes tähenduslikke kujundeid, nt inimnägusid

pastell <past|`ell -elli -`elli 22e s> (it pastello < pasta tainas) kunst
1. pastellpliiats, pehme kriiditaoline värvipulk joonistamiseks v maalimiseks
2. pastelljoonistus e pastellmaal, pastellpliiatsitega maalitud pilt
3. pastellvärvidega maalimise tehnika

pastoraal <pastor|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld pastoralis karjase-) • kirj, muus idülliline karjaselaul v -luuletus kirjandusliigina; maaelu romantiliselt kajastav kirjandusteos, muusikapala v pilt
pastoraalkirjandus • idülliline karjuseelu kujutav kirjandus XIV–XVIII s Euroopas

pinakoteek <pinakot|`eek -eegi -`eeki 22e s> (kr pinakothēkē < pinax tahvlike, pilt + teek)
1. aj Vana-Kreeka ja -Rooma rikastes majades maalidega kaunistatud ruum
2. kunst maaligalerii, pildigalerii

pürograafia <+ gr`aafia 1 s> (< püro- + -graafia) • kunst kunstiliik, kus pilt luuakse puidule, vineerile või nahale tulega

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

reebus <r`eebus -e 11~9 s> (< ld res, pl abl rebus) • pilt- v tähtmõistatus; piltides edasiantav sõnum

röntgenogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< röntgen + -gramm) • röntgeniülesvõte, röntgenikiirguse teele asetatud objekti pilt spetsiaalsel filmil

sangviin <sangv|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld sanguineus verine, veripunane) • kunst pehme punakaspruun pliiats; sellega tehtud pilt

shunga [šunga] (jpn < shun kevad + ga pilt) • kunst erootilised, hrl humoristlikku laadi puulõiked Jaapani kunstis

stseen <sts|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava)
1. teater, kirj lavateose väikseim ühtne osa, etteaste; sündmus, episood, (elu)pilt
2. info vaadeldav ruumiline tööala selles asuvate objektidega
3. piltl tüli, riid

testtabel <+ tabel -i 2e s> (< test) • tehn häälestustabel, pilt, mille televisioonikujutise järgi häälestatakse televisiooniseadmeid ja hinnatakse nende töö kvaliteeti

transparent <transpar|`ent -endi -`enti 22e s> (< transparentne)
1. jooneleht, tugevate mustade joontega viirutatud paber
2. tagant valgustatav läbipaistev paber v riie, millel on kiri v kujutis
3. loosung, riidele vm materjalile tehtud kiri v pilt

vinjett <vinj|`ett -eti -`etti 22e s> (pr vignette < vigne viinapuu) • kunst algul keskaegse käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi- v -oksamotiiviline kaunistus; hiljem mingis graafilises tehnikas loodud väike pilt- v ornamentkaunistus teksti ees v järel

yamato-e [jamato-e] (jpn Jaapani pilt) • kunst Jaapani maalikunsti termin, millega märgitakse jaapanlikku temaatikat ja tehnilisi võtteid XI–XIV s, mis vastandusid varasemale Hiina kunsti matkimisele