[VSL] Võõrsõnade leksikon

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

arbaa <arb`aa 26 s> (tat арба) • kõrge kahe rattaga (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias) v pikk nelja rattaga (Kaukaasias, Ukrainas) veovanker

ars longa, vita brevis est [ars longa viita brevis est] (ld) • kunst (on) pikk, elu lühike (Hippokratese ütlus Seneca tõlkes)

automagistraal <+ magistr|`aal -aali -`aali 22e s> (< auto2 + magistraal) • suurmaantee, magistraalmaantee, rohke liiklusega pikk autotee

baguette [bag·ett] (pr < ld baculum kepp) • kok pikk peenike krõbeda koorikuga sai

baobab <b`aobab -i 19 s> (Aafrika k-d) • bot ahvileivapuu (Adansonia digitata), hiiglapuu troopilises Aafrikas; vili pikk kupar, mille viljaliha ja seemned on söödavad

beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)

brontosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr brontē müristamine, kõu + saurus) • paleont tillukese pea ja hiiglasliku sabaga väljasurnud hiidsisalik (kuni 22 m pikk); elas juura 2 ajastul Põhja-Ameerika soostunud aladel

chaise longue [šeezl·o(n)g] (pr pikk tool) • lamamistool, pika istme ja längus seljatoega tugitool

dimorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< di- + -morfism) • biol kahekujulisus, nähtus, kus ühe liigi piirides on kahe eri värvuse v kujuga isendeid (nt taimedel erilehisus, putukail pikk- ja lühitiibsus)
sooline dimorfism, seksuaaldimorfism • zool sama liiki isas- ja emaslooma erinevus

diplodookus <diplod`ookus -e 11~9 s> (< kr diploos kahekordne + dokos palk, tala) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidroomaja (kuni 25–26 m pikk) dinosauruste rühmast, väga pika kaela ja sabaga; elas juuraajastul Põhja-Ameerikas

dolihhokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< kr dolichos pikk + kephalē pea) • anat pikapealisus. Vt ka brahhükefaalia

dolihhokefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< kr dolichos pikk + kefaalne) • anat pikapealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on alla 75). Vastand brahhükefaalne

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

epood <ep`ood epoodi ep`oodi 22e s> (kr epōidos järellaul < epi- + kr ōidē laul) kirj
1. antiikajal: lüüriline luuletus, milles pikk värsirida vaheldub lühikesega
2. lõpplaul, Vana-Kreeka koorilaulus esimesele kahele osale (stroofile ja antistroofile) järgnev kolmas osa

fai <f`ai 26 s> (pr faille) • tekst keskmise paksusega tihe ripsisarnane siid- v villane riie; pikk must siidpearätt

fjord <fj`ord fjordi fj`ordi 22e s> (norra) • geogr lõhang, pikk kitsas järsukaldaline, hrl sügav merelaht pms Norra, Tšiili ja Uus-Meremaa rannikul

furgoon <furg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fourgon) • kaartele tõmmatud kattega pikk vanker
furgoonauto • kinnise kaubaruumiga auto

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

geminaat <gemin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits geminatus kahekordistatud) • lgv topeltkonsonant, pikk kaashäälik, mis hääldamisel lõpetab ühe silbi ja alustab teist, nt tal/lab, kuk/kus

gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk

gigantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< gigant + saurus) • paleont hiiglasuur (kuni 35 m pikk) väljasurnud roomaja dinosauruste rühmast

gorilla <gor´illa 16 s> (uusld < kr pl Gorillai, karvaste naiste hõim) • zool troopilise Aafrika ürgmetsades elav nüüdisaja suurim inimahv (Gorilla gorilla) (isane üle 2 m pikk)

grand jeté [gra(n)žöt·e] (pr) • tants balletis pikk liughüpe

gürsa <gürsa 16 s> (vn гюрза < prs gurza) • zool mürkmadu rästiklaste sugukonnast (Vipera), kuni 1,5 m pikk, levinud Põhja-Aafrikast Indiani, samuti Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

havelok <havel|`ok -oki -`okki 22e s> (< pn H. Havelock, Briti kindral, 1795–1857) • tekst küünarnukkideni ulatuva peleriiniga pikk varrukateta meestemantel

hekatompedon <hekat´ompedon -i 19 s> (kr sada jalga pikk < hekaton sada + pous jalg) • aj, arhit Parthenoni idapoolne cella

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

ihtüosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ihtüo- + saurus) • paleont kalasisalik, kuni 10 m pikk keskaegkonna meredes elanud kalataoline roomaja (Ichthyosaurus)

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

kabanoss <kaban|`oss -ossi -`ossi 22e s> (poola kabanos < rumeenia cabanos) • kok pikk peenike vorst

kaftan <k`aftan -i 2e s> (trg kaftan < prs ḫäftān) • tekst vanaaegne pikk meeste pealiskuub, levis XIII–XIV s turgi rahvastelt Venemaale, Poolasse jm

kaiik <ka`iik kaiigi ka`iiki 22e s> (vn каик < trg kayık paat) • mer kerge ning pikk Türgi sõude-, harvem purjelaev

kanuu <kan`uu 26 s> (ingl canoe < indiaani k-d) • etn loodusrahvaste (eriti indiaanlaste) puust sõrestikuga ja kasetohust kattega pikk kitsas sõudepaat; sport kerge ühelabalise aeruga paat sõudespordis

karavan <karavan -i 19 s> (it caravana < prs kārwān) • reisi- v kaubavoor, pms kaameleil, muuladel v eeslitel, hrl kõrbes; piltl pikk liikuv rodu, nt autokaravan, laevakaravan

kasakiin <kasak|`iin -iini -`iini 22e s> (pr casaquine) • tekst pikk keskkohalt kroogitud jakk

kefaal <kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr kephalē pea) • zool meriärn (Mugil cephalus), perekond soojades meredes elavaid kinnispõielisi luukalu, kellel on suhteliselt pikk keha; töönduskala

koliamb <koli|`amb -ambi -`ambi 22e s> (kr chōliambos < chōlos lonkav + jamb) • kirj lonkav jamb, jambiline trimeeter, mille eelviimane silp on pikk

kollokatsioon <kollokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collocatio asetus, paigutus)
1. järjekord, järjestus, suhteline paigutus
2. lgv sõna tähendusest sõltuv tendents esineda koos teiste sõnadega, teatud piirang sõnade koosesinemisele, võrdle nt kollokatsioone pikk mees ja kõrge hoone
kollokatsioonimeetod • mat meetod integraalvõrrandite ja rajaülesannete ligikaudseks lahendamiseks

korda <korda 16 s> (uusld chorda < kr chordē sool(e)) • zool keelik, keeljas moodustis (eriti seljakeelik), keelikloomade pikk jäikjas tugiväät

korde <korde 16 s> (vn корда < pr corde nöör, köis) • sport pikk nöör või rihm, mida kasutatakse ratsahobuse treenimisel

korselett <korsel|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corselet < ld corpus keha)
1. aj turvistik, soomusrüü ülaosa
2. tekst pikk rinnahoidjaga korsett

krokodill <krokod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr krokodilos sisalik)
1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur (kuni 8 m pikk) sisalikukujuline troopika mageveekogude ja soode röövloom (Crocodylus) roomajate klassist
2. el kõnek hambuline haardjuhtmeotsak, kasut ajutistes elektrimõõteahelates

lepidosireen <+ sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr lepis soomus + sireen) • zool kopskalaliste ülemseltsi kuuluv kuni 1 m pikk mageveekala (Lepidosiren paradoxa), elab Lõuna-Ameerika jõgedes

lineaalne <line`aal|ne -se 2 adj> (ld linealis < linea joon) • joonjas, joonetaoline; otsejooneline, otsene (põlvnemise kohta); bot lintjana pikk ja kitsas (lehe kohta)

litaania <lit`aania 1 s> (kr litaneia) • relig palvetalitus, vaimuliku sõnu (lauldes) kooris kordava koguduse ühispalve; katoliku liturgilise palve liik (vt ka ekteenia); piltl pikk igav jorutus, pikk kurtmislugu

longa <longa 16 s> (ld fem pikk) • muus pikim noot helikestuse märkimisel mensuraalnoodikirjas

long drink (ingl „pikk jook“) • mahla v karastusjoogiga lahjendatud alkohoolne jook

longum iter est (ld) • tee on pikk, st eesmärk on kaugel

lonžeroon <lonžer|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr longeron < long pikk) • tehn lennuki kere külgtala; lennuki tiiva tugitala; auto raamistiku külgtala

lootskala <+ kala 17u s> (< loots), pilootkala <+ kala 17u s> (< piloot) • zool kuni 70 cm pikk vöödiline troopika- ja subtroopikamerede kala (Naucrates ductor) hobumakrelllaste sugukonnast; lootskalad saadavad laevu, samuti ujuvad koos haidega ja toituvad nende toidujäänuseist

lüürasaba <+ saba 17u s> • zool Austraalias elutsev lind (Menura) värvuliste seltsist; isaslinnul on suur, kuni 60 cm pikk lüürakujuline saba

makro- (< kr makros pikk, suur) • suur-, hiid-. Vt ka mikro-

makron <m`akron -i 2e s> (kr makros pikk) • lgv pikkusmärk, diakriitik hääliku pikkuse näitamiseks (horisontaalkriips tähe peal) mõnes keeles ja häälduses, nt Rīga

maksi <maksi 16 s> (< ld maximus väga suur, kõige suurem) • ülipikk, maksimaalse pikkusega; rõiva maksipikkus; sellise pikkusega (st väga pikk) rõivas. Vastand mini

maraton <maraton -i 19 s> (< pn Marathon, koht Kreekas, kus 490. a eKr saavutasid kreeklased võidu pärslaste üle; teate võidust tõi käskjalg Ateenasse joostes) • sport kergejõustikuala maratonijooks, ülipikamaajooks (42 km 195 m); ülipika võistlusmaa läbimine jalgrattasõidus, aerutamises, kiiruisutamises, suusatamises jne; piltl pikk kauakestev tegevus

menhir <m`enhir -i 2e s> (pr < bretooni maenhir pikk kivi < maen kivi + hir pikk) • arheol pronksiajal püstitatud ühest püstisest kivirahnust megaliitehitis; leidub Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, ka mujal, nt Siberis ja Kaukaasias. Vt ka dolmen, kromlehh

narval <n`arval -i 2e s> (rts < vanapõhja náhvalr < hvalr vaal) • zool arktilistes meredes elav valge v kollakasvalge 4–6 m pikk hammasvaalaline, ükssarvvaal (Monodon monoceros)

nematotsüst <+ ts`üst tsüsti ts`üsti 22e s> (< kr nēma, gen nēmatos niit + tsüst) • zool kõrverakk, ainuõõssete kaitse- ja saagipüüdmisrakk, kust ärritusel paiskub välja pikk niidike ja mürgist vedelikku

nukleiin <nukle|`iin -iini -`iini 22e s> (< nukleo-) • biol pms rakutuumas leiduv füsioloogiliselt väga oluline valkude hulka kuuluv fosforit sisaldav orgaaniline aine
nukleiinhape • biol geneetilist informatsiooni salvestav ja edastav kõrgmolekulaarne ühend elusrakkudes, viirustes ja bakteriofaagides, pikk paeljas molekul

odüsseia <odüss´eia 16 s> (< pn Odysseia, Homerose eepos, mille kangelasele sai pärast Trooja sõda osaks palju eksisõite) • piltl pikk seiklusterohke eksirännak

oligoheedid pl <oligoh|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< oligo- + kr chaitē pikk karv) • zool väheharjasussid, klass harjasusse, kuhu kuulub ka vihmauss. Vt ka polüheedid

oligomenorröa <+ menorr`öa 26 s> (< oligo- + menorröa) • med, füsiol harv menstruatsioon, pikk menstruatsioonitsükkel

oos <`oos oosi `oosi 22e s> (taani, norra, rts ås) • geol vallseljak, jääajal mandrijää servaalal tekkinud pikk kitsas seljak

oraar <or`aar oraari or`aari 22e s> (ld orarium) • relig pikk üle õla allarippuv lint, diakonirüü osa

ovraag <ovr|`aag -aagi -`aagi 22e s> (vn овраг) • geol jäärak, sügav ning pikk (enamasti vihmavee uuristusel tekkinud) nõgu

papiljott <papilj|`ott -oti -`otti 22e s> (pr papillote) • vanasti paberist, riidest, kummist v metallist, nüüdisajal pikk peenike painduvast materjalist lokirull

parandžaa <parandž`aa 26 s> (vn паранджа < usbeki paranji < ar farajīya pikk meesterüü) • Kesk-Aasia islamiusuliste naiste kogu keha kattev rüü seljale köidetavate valevarrukatega. Vt ka burka1, niqab

plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest

polüheedid pl <polüh|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< polü- + kr chaitē pikk karv) • zool hulkharjasussid, klass rõngusse. Vt ka oligoheedid

rabatt2 <rab|`att -ati -`atti 22e s> (sks Rabatte < holl rabat < pr)
1. van käänis rõival, reväär
2. aiand pikk kitsas lillepeenar

redingot <reding|`ot -oti -`otti 22e s> (pr redingote < ingl riding coat ratsutamiskuub) tekst
1. pikk, põlvini ulatuv ülekuub, levis XVIII s lõpus Inglismaalt Mandri-Euroopasse
2. õlgadelt ja rinnalt liibuv, altpoolt avar naistemantel

risomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< riso- + kr morphē vorm) • biol seenenöör, seeneniidistiku pikk nöörilaadne põimik, mille kaudu toimub vee ja toitainete edasikandmine

ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng

rjassa <rjassa 16 s> (vn ряса < keskkr rhason mungarüü) • relig õigeusu vaimuliku pikk laiade varrukatega taljes ülerõivas

salopp <sal|`opp -opi -`oppi 22e s> (vn салоп < pr salopette tööriided, tunked) • tekst omaaegne pikk avar vene naiste ülerõivas

sarafan <sarafan -i 19 s> (vn сарафан < prs serāpā) • tekst vene naiste pikk särgi peal kantav pihikseelik

skiff <sk`iff skifi sk`iffi 22e s> (ingl) • sport pikk kitsas liikuvate istmetega võistluspaat akadeemilises sõudmises

skolopender <skolop`end|er -ri 2e s> (kr skolopendra) • zool loom sadajalgsete alamklassist, hrl 5–15 cm pikk mürgine soojamaine ööloom (Scolopendra)
hiidskolopender • üle 25 cm pikk ka inimesele ohtlik skolopendriline

slepp <sl`epp slepi sl`eppi 22e s> (sks Schleppe) • tekst vedik, pikk kleidisaba

solenoid <solen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr sōlēn toru + -oid) • el pikk silindriline ühekihiline traatpool

spagett <spag|`ett -eti -`etti 22e s> (it pl spaghetti < spago nöör, pael) • kok pikk peenike õõnsuseta makaron

stihaar <stih|`aar -aari -`aari 22e s> (vn стихарь < keskkr sticharion < kr stichē teatav tuunika < stix, stichos rida) • relig, tekst pikk sirge lõikega laiade varrukatega kirikurüü diakonitel; alumine riietus piiskoppidel ja preestritel

struudel <str`uud|el -li 2e s> (sks Strudel) • kok Baieri-Austria päritolu küpsetis, üliõhukeseks rullitud tainast õuna-, rosina- vm täidisega pikk pirukas

žakett <žak|`ett -eti -`etti 22e s> (pr jaquette) • tekst visiitkuub, pikk printsesslõikelise seljaosaga pintsak (kantakse ametlikul puhul)

talaar <tal|`aar -aari -`aari 22e s> (ld talaris < pahkluuni ulatuv < talus pahkluu) • relig, tekst pikk laiade varrukatega mantel, kohtunike, luteri usu vaimulike jt ametirüü

tallboy [toolboi] (ingl pikk poiss) • kõrge kahekordne kummut v kirst

tarantass <tarant|`ass -assi -`assi 22e s> (vn тарантас) • pikk neljarattaline kattega reisivanker Venemaal (pms XIX s)

tobogan <tobogan -i 19 s> (ingl toboggan < algonkini k-d) • Kanada indiaanlaste inimese v koerte veetav pikk jalasteta kelk; koosneb ühest v mitmest õhukesest kaardu painutatud otsaga lauast; ka spordikelk

tolstovka <tolst´ovka 16 s> (vn толстовка < pn L. Tolstoi, Vene kirjanik, 1828–1910) • tekst venepärane pikk avar, vööga kantav meestepluus

trembita <tremb´ita 16 s> (vn трембита) • folkl, muus ukraina, poola, ungari, slovaki, horvaadi rahvapill, pikk puust õõnestatud pasun

turban <t`urban -i 2e s> (pr < prs dulband, dōlband) • tekst tavapärane meeste peakate islamimaades ja Indias, väikese mütsi ümber v vahetult ümber pea mähitav pikk riideriba; tänapäeval ka naiste peakate

tuunika <tuunika 1 s> (ld tunica) tekst • aj Vana-Rooma meeste ja naiste särgitaoline valge villane v linane kodu- ja töörõivas, kanti vööga, sageli ka tooga v stoola all; tänapäeval: pikk pluus

ulster <`ulster -i 2e s> (< ingl pn Ulster, ajalooline piirkond Iirimaal) • tekst pikk avar meestemantel, kantakse sageli vööga

veersekk <+ s`ekk seki s`ekki 22e s> (sks Quersack < quer risti, põiki + Sack kott) • etn õlal kantav pikk kaksikkott, mille ava on keskel ja otsad ripuvad teine teisel pool õlga; veersekki kandsid pms kerjused ja teekäijad XIX s-ni

vita brevis, ars longa [viita brevis ars longa] (ld) • elu (on) lühike, kunst (aga) pikk (Hippokrates)