[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

absolutistlik <absolut`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol absolutismile omane, isevalitsuslik, piiramatu

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunstkunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulminemuus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgusgeogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhiapol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteemfüüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskusfüüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunktfüüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuurfüüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõdefil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

agalaktia <+ gal`aktia 1 s> (< a- + kr gala, gen galaktos piim) • med piimatus, piimaerituse puudumine; imetamisvõimetus

autokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (kr autokratēs) • pol autokraatia esindaja, isevalitseja, piiramatu võimuga valitseja

autokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< auto- + -kraatia) • pol isevalitsus, valitsemiskord, milles ühele isikule kuulub piiramatu kõrgeim võim

biokosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + kosmism) • fil Vene filosoofias ja kirjanduses viljeldud suund 1920ndatel, taotles isiksuse ja loominguvabaduse piiramatut avardamist

carte blanche [kart bla(n)š] (pr) • maj puhas leht, blankovolitus allkirjaga, millega allakirjutanu annab teisele isikule õiguse täita see leht tekstiga; piltl vaba voli, piiramatu volitus

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik

diktaatorlik <dikt`aatorl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol diktaatorile omane, diktaatori piiramatul võimul ning volitustel põhinev; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv

indefiniitne <indefin`iit|ne -se 2 adj> (ld indefinitus) • umbmäärane, määramata; piiramatu. Vt ka definiitne
indefiniitne pronoomen, indefiniitpronoomenlgv umbmäärane asesõna, nt keegi, emb-kumb

monarhia <mon`arhia 1 s> (kr monarchia < kr monos ainus + archē valitsus, võim) • pol ainuvalitsus, riigi- ning valitsemisvorm, kus riigi eesotsas on monarh; eristatakse piiramatut e absoluutset monarhiat ja piiratud e konstitutsioonilist monarhiat. Vt ka polüarhia

printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul

satraap <satr|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< kr satrapēs < vanaprs xšaθrapāvan < xšaθra maa + pā- kaitsma) • aj Vana-Pärsia riigis satraapia piiramatu võimuga asehaldur; piltl võõrvõimu vägivaldne esindaja

senatus consultum [senaatus kons·ultum] (ld) • aj Rooma senati otsus; sai seaduse jõu pärast heakskiitmist rahvatribuunide poolt
senatus consultum ultimum [senaatus kons·ultum ultimum] (ld viimane) • aj senati erakorraline otsus, millega anti konsulitele äärmise ohu v kriisi korral piiramatu võim (II–I s eKr)

türann <tür|`ann -anni -`anni 22e s> (kr tyrannos) • aj piiramatu riigivõimu haaranud valitseja Vana-Kreeka polistes; piltl hirmuvalitseja

videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat [vide˛ant konsules nee kvid rees puublika detrim·enti kapi˛at] (ld) • konsulid hoolitsegu (olgu valvel), et riik ei saaks mingit kahju (Rooma senatis senatus consultum ultimum’i vormel, millega anti konsuleile piiramatud volitused)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur