Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
absolutistlik <absolut`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol absolutismile omane, isevalitsuslik, piiramatu
absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise
agalaktia <+ gal`aktia 1 s> (< a- + kr gala, gen galaktos piim) • med piimatus, piimaerituse puudumine; imetamisvõimetus
autokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (kr autokratēs) • pol autokraatia esindaja, isevalitseja, piiramatu võimuga valitseja
autokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< auto- + -kraatia) • pol isevalitsus, valitsemiskord, milles ühele isikule kuulub piiramatu kõrgeim võim
biokosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + kosmism) • fil Vene filosoofias ja kirjanduses viljeldud suund 1920ndatel, taotles isiksuse ja loominguvabaduse piiramatut avardamist
carte blanche [kart bla(n)š] (pr) • maj puhas leht, blankovolitus allkirjaga, millega allakirjutanu annab teisele isikule õiguse täita see leht tekstiga; piltl vaba voli, piiramatu volitus
despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma
diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik
diktaatorlik <dikt`aatorl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol diktaatorile omane, diktaatori piiramatul võimul ning volitustel põhinev; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv
indefiniitne <indefin`iit|ne -se 2 adj> (ld indefinitus) • umbmäärane, määramata; piiramatu. Vt ka definiitne
indefiniitne pronoomen, indefiniitpronoomen • lgv umbmäärane asesõna, nt keegi, emb-kumb
monarhia <mon`arhia 1 s> (kr monarchia < kr monos ainus + archē valitsus, võim) • pol ainuvalitsus, riigi- ning valitsemisvorm, kus riigi eesotsas on monarh; eristatakse piiramatut e absoluutset monarhiat ja piiratud e konstitutsioonilist monarhiat. Vt ka polüarhia
printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul
satraap <satr|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< kr satrapēs < vanaprs xšaθrapāvan < xšaθra maa + pā- kaitsma) • aj Vana-Pärsia riigis satraapia piiramatu võimuga asehaldur; piltl võõrvõimu vägivaldne esindaja
senatus consultum [senaatus kons·ultum] (ld) • aj Rooma senati otsus; sai seaduse jõu pärast heakskiitmist rahvatribuunide poolt
senatus consultum ultimum [senaatus kons·ultum ultimum] (ld viimane) • aj senati erakorraline otsus, millega anti konsulitele äärmise ohu v kriisi korral piiramatu võim (II–I s eKr)
türann <tür|`ann -anni -`anni 22e s> (kr tyrannos) • aj piiramatu riigivõimu haaranud valitseja Vana-Kreeka polistes; piltl hirmuvalitseja
videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat [vide˛ant konsules nee kvid rees puublika detrim·enti kapi˛at] (ld) • konsulid hoolitsegu (olgu valvel), et riik ei saaks mingit kahju (Rooma senatis senatus consultum ultimum’i vormel, millega anti konsuleile piiramatud volitused)