[VSL] Võõrsõnade leksikon

aara <aara 16 s> (tupii ara, arara) • zool perekond (Ara) suuri eredavärvilisi, pikasabalisi Lõuna-Ameerika papagoisid; puurilinnuna õpib mõni aara matkima inimkõnet. Vt ka ararauna

abeelia <ab`eelia 1 s> (< pn C. Abel Briti loodusteadlane, u 1789–1826) • bot heitlehiste v igihaljaste põõsaste perekond (Abelia) kuslapuuliste sugukonnast

adiantum <adi`antum -i 2e s> (< kr adiantos mitteniisutatud) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav sõnajalgtaimede perekond (Adiantum)

agaav <ag`aav agaavi ag`aavi 22e s> (< kr pn Agaue, Vana-Kreeka mütoloogia tegelane < agauos õilis, kuulsusrikas) • bot lühikese jämeda tüve ja lihakate lehtedega Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritoluga rosett-taimede perekond (Agave); paljude liikide lehtedest saadakse kiudainet, nn agaavikanepit

agentuur <agent|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Agentur < agent)
1. asutus, kes oma korrespondentide kaudu hangib teateid ajakirjandusele, nt uudiste agentuur
2. asutuse v ettevõtte kohalik esindus v osakond
3. (luure)agentide võrk

akaatsia <ak`aatsia 1 s> (ld acacia < kr akakia) • bot igihaljaste ja heitlehiste puude ja põõsaste perekond (Acacia) mimoosiliste sugukonnast; mitmed liigid annavad vaiku (kummiaraabiku valmistamiseks), parkainet ja tarbepuitu

akaatsiarott <+ r`ott roti r`otti 22e s> • zool perekond Aafrika hiirlasi (Thallomys); tegutseb (pesitseb, toitub) pms akaatsiatel

akvaarium <akv`aarium -i 19~2e s> (< ld aquarius vee-) • veega täidetud klaasanum (v suurem veemahuti), milles kasvat veeorganisme; asutus v loomaaia osakond veeorganismide eksponeerimiseks ja tutvustamiseks

albitsia <alb`itsia 1 s> (< pn F. d. Albizzi, Itaalia aadlik XVIII s) • bot siidakaatsia (Wollemia), heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond mimoosiliste sugukonnast, kasvab troopikas ja lähistroopikas

alströmeeria <alström`eeria 1 s> (< pn C. Alströmer, Rootsi loodusteadlane, 1736–94) • bot inkaliilia, püsikute perekond (Alstroemeria) amarülliliste sugukonnast, kasvab troopilises ja lähistroopilises Lõuna-Ameerikas

amorfa <am´orfa 16 s> (< kr amorphos vormitu) • bot heitlehiste põõsaste ja poolpõõsaste perekond (Amorpha) liblikõieliste sugukonnast

anakard <anak|`ard -ardi -`ardi 22e s> (< ana- + kr kardia süda) • bot troopikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Anacardium); lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) vili on akažuu, seeme on nakar (nn india pähkel e kašupähkel)

annoona2 <annoona 16 s> (uusld < taino anón) • bot igihaljaste v heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Annona) annoonialiste sugukonnast, kasvavad troopikas ja lähistroopikas

anoksiline <an´oksili|ne -se -st 12 adj> (< an- + kr oxys hapu) • keem seisund, milles keskkond (nt vesi) ei sisalda vaba hapnikku, küll aga nitriteid või nitraate

antšar <`antšar -i 2e s> (jaava antjar) • bot troopilises Aafrikas ja Aasias kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Antiaris) mooruspuuliste sugukonnast; eritab mürgist piimjat mahla, mida on kasutatud noolemürgina

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arhiiv <arh|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld archivum < kr archeion valitsushoone)
1. asutus vanade dokumentide ja kirjalike mälestiste säilitamiseks
2. ametiasutuse osakond, kus säilitatakse teadusliku v praktilise väärtusega dokumente
3. kirjakogu, kogum kirjalikke mälestisi (kirju, käsikirju, ülesvõtteid jne), mis puutuvad mõne asutuse v isiku tegevusse
heliarhiiv vt fonoteek

askariidid pl <askar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr askaris, pl askarides) • zool solkmed, perekond soolenugilisi ümarusside klassist (Ascaridae), parasiteerivad inimese ja selgroogsete loomade sooltes

ateriin <ater|`iin -iini -`iini 22e s> (kr atherinē) • zool pelaagiliste parvekalade perekond (Atherina) ateriiniliste seltsist, peenkala, tähtis teiste kalade toiduna ja töönduskalana

auster <`aust|er -ri 2e s> (sks < kr ostreion) • zool perekond söödavaid merikarpe (Ostrea); austrid elavad veekogu põhjale kinnitunult Atlandi ookeanis, Vahemeres ja Mustas meres; neid kasvat ka meres selleks eraldatud aladel (austripankadel)

australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi

basiilik <basiilik -u 2 s> (kr basilikon kuninglik) • bot üheaastaste troopikataimede perekond (Ocimum) huulõieliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse maitsetaimena v eeterlike õlide saamiseks

begoonia <beg`oonia 1 s> (< pn M. Bégon, Prantsuse riigitegelane ja looduseuurija, 1638–1710) • bot viltulehik, dekoratiivsete õitega troopikataimede perekond (Begonia); mitmed liigid on kasvuhoone-, aia- ja toalilled

biogeotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< bio- + geo- + tsönoos) • biol looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas

broosimum <broosimum -i 19 s> (< kr brōsimos söödav) • bot troopilises Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Brosimum) mooruseliste sugukonnast

daanio <d`aanio 1 s> (< bengali dhani riisipõllu) • zool reostunud vett taluv karpkalalaste perekond (Danio) Lõuna-Aasias, tuntud akvaariumikaladena (pikkus 10–15 cm)

dattelkarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< dattel) • zool datlikujuliste, õhukese kojaga merikarpide perekond (Lithophaga) rannakarplaste sugukonnast, kulinaarias hinnatud hõrgutis

diervilla <dierv´illa 16 s> (< pn N. Dierville, XVII-XVIII s Prantsuse arst) • bot takispuu, Põhja-Ameerikas levinud heitlehiste põõsaste perekond (Diervilla) kuslapuuliste sugukonnast

digitaalis <digitaalis -e 9 s> (< ld digitalis sõrm-, sõrme-) • bot sõrmkübar, ilu- ja ravimtaimede perekond (Digitalis) mailaseliste sugukonnast; seemned ja lehed sisaldavad südametegevust mõjutavat glükosiide: digitaliini, digitoksiini, digoksiini jt

diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed

diktüoneema <diktüoneema 16 s> (< kr diktyon võrk + nēma niit, lõng) • paleont vanaaegkonna algupoolel meredes elutsenud graptoliitide perekond

divisjon <divisjon -i 19 s> (pr division < ld divisio jagamine)
1. sõj allüksus suurtüki-, soomusväe- v ratsaväes jt relvaliikides (suurtükiväedivisjon koosneb mõnest patareist, ratsaväedivisjon mõnest eskadronist jne)
2. mer, sõj sõjalaevadest koosnev laevastikukoondis
3. maj allüksus, osakond

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

draakonipuu <+ p`uu 26i s> (< draakon) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Dracaena) agaaviliste sugukonnast

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

eeter <`eet|er -ri 2e s> (kr aithēr taevas, õhk)
1. el raadiolainete levimise keskkond; füüs van keskkond, mida peeti valguse jm elektromagnetnähtuste kandjaks
2. keem kahest hapnikuaatomiga seotud süsivesinikradikaalist koosnev orgaaniline ühend
3. farm → etüüleeter
4. õhk, taevalaotus

efedra <efedra 1 s> (< kr ephedra peal istumine) • bot ebaokaspuude klassi kuuluv reliktne paljasseemnetaimede perekond (Ephedra) stepi- ja kõrbevööndis

ekmea <`ekmea 1 s> (< kr aichmē oda, teravik) • bot lühivarreliste igihaljaste rosett-taimede perekond (Aechmea) bromeelialiste sugukonnast; u 150 liiki troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; populaarne ka toataimena (vöödiline ekmea)

ekspeditsioon <ekspeditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr expédition < ld expeditio sõjakäik)
1. (teaduslik) uurimisreis v -retk; sellest osavõtjad
2. (kauba, posti vm) ärasaatmine, laialisaatmine; veoste edasitoimetamise korraldamine; vastav osakond asutuses
3. sõj sõjaretk; väeosa lähetamine eriülesande täitmiseks

eksternatuur <eksternat|`uur -uuri -`uuri 22e s> • ped eksterniõpe, eksternina õppimine ja eksamite õiendamine kooli lõpetanu õiguste saamiseks; õppeasutuse osakond eksternide jaoks

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

elseviir <elsev|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Elzevier) • trük Madalmaade kirjastajate ja trükkalite perekond Elzevieride trükikodades Leidenis ja Amsterdamis XVI–XVII s nn elseviirkirjas (liik antiikvat) trükitud kauni välimusega raamat

eohippus <eoh`ippus -e 11~9 s> (< kr ēōs koit < hippos hobune), hürakoteerium <hürakot`eerium -i 19~2e s> (uusld Hyracotherium < kr hyrax karihiir + thērion metsloom) • paleont vanimate hobuslaste perekond; olid rebasesuurused, elasid eotseeni alguses Põhja-Ameerika metsades

epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena

epistsia <ep`istsia 1 s> (< epi- + kr skia vari) • bot vasklehik, madalate rohttaimede perekond (Episcia) gesneerialiste sugukonnast Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikaaladel; Eestis kasvat mõnda liiki toataimena

eremuur <erem|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< kr erēmos üksildane + oura saba) • bot rohtlaliiliate perekond (Eremurus) liilialiste sugukonnast

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

familia [fam·ilia] (ld) • perekond; biol sugukond

feerula <feerula 1 s> (ld ferula vaiguputk; sellest lõigatud kepp)
1. bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Ferula) sarikaliste sugukonnast
2. aj joonlaud, millega keskaegses koolis löödi koolikorra vastu eksinud õpilasele käte pihta

fomoos <fom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld phomosis < Phoma, perekond seeni < kr phōïs vill(villi)) • bot taimede seenhaigus

gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed

garneel <garn|`eel -eeli -`eeli 22e s> (holl garnaal) • zool vähkide perekond (Crangon) krevetlaste rühmast. Vt ka krevett

gartsiinia <garts`iinia 1 s> (< pn L. Garcin, Prantsuse botaanik ja maadeuurija, 1683–1751) • bot troopikapuude v -põõsaste perekond (Garcinia) naistepunaliste sugukonnast; mõne liigi viljad (nt mangostan) on söödavad

gasaania <gas`aania 1 s> (< pn Theodoros Gaza, Kreeka õpetlane, u 1400–75/78) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Gazania) korvõieliste sugukonnast

gasell <gas|`ell -elli -`elli 22e s> (ar ghazāl) • zool sihvakate kiirejalgsete loomade perekond (Gazella) antilooplaste sugukonnast Aafrikas ja Aasias; 12 liiki, palju alamliike

gasteeria <gast`eeria 1 s> (< kr gastēr kõht) • bot lihakate igihaljaste püsikute perekond (Gasteria) liilialiste sugukonnast; u 70 liiki Lõuna-Aafrikas

geenus <g`eenus -e 11~9 s> (ld genus päritolu, liik, sugu) • sugu, liik; biol perekond, ühtekuuluvaist liikidest moodustatav rühm; lgv (grammatiline) sugu (nt mees-, kesk-, naissugu); verbi (morfoloogiline) tegumood, näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga, vt ka personaal, impersonaal. Vt ka genus

genealoogia <+ l`oogia 1 s> (kr genealogia < genea päritolu, perekond + -loogia)
1. sugukonnateadus, ajaloo abiteadus, mis uurib pere- ja sugukondade ning üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid
2. suguvõsalugu, põlvnemislugu, sugupuu; päritolu, põlvnemine
3. biol geneetikas kasutatav meetod: jälgitakse mingi (pms negatiivse) tunnuse edasikandumist suguvõsas v populatsioonis

gibon <gibon -i 2e s> (pr gibbon) • zool perekond pikakäelisi sabatuid ahve (Hylobates). Vt ka huulok, laar

glediitsia <gled`iitsia 1 s> (< pn J. G. Gleditsch, Saksa botaanik, 1714–86) • bot tugevate asteldega heitlehiste lehtpuude perekond (Gleditsia) tsesalpiinialiste sugukonnast, kasvab pms lähistroopikas ja troopikas; kasvat lõunapoolseil aladel ilupuuna ja põõsastarana; annab kõva tarbepuitu

globigeriinid pl <globiger|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld globus kera + gerere kandma) • zool keralased, pelaagilised ainuraksed, planktiliste foraminifeeride perekond; nende lubikoda koosneb mitmest kerajast kambrist; surnud globigeriinide lubikojad moodustavad ookeanide põhjas sette (nn globigeriinhiib)

gobelään <gobel|`ään -ääni -`ääni 22e s> (< pn Gobelin, Pariisi värvalite perekond, kelle majas asus hiljem sama nime kandnud vaibamanufaktuur) • tekst maalitud kartooni järgi põimtehnikas kootud kunstipärane piltvaip v -tapeet; gobeläänide valmistamise õitseaeg oli XVII–XVIII s

graduate school [grädjueit skuul] (ingl) • kõrgkool, tavaliselt kolledži v ülikooli osakond, mis võimaldab teadustööd kraadi saamiseks

grevillea <grev`illea 1 s> (< pn C. F. Greville, Inglise riigitegelane ja antikvaar, 1749–1809) • bot vähemalt 250 liigiga põõsaste ja puude perekond (Grevillea), enamik kasvab looduslikult Austraalia vihmametsades

guajakipuu [guaj·akipuu] <+ p`uu 26i s> (hisp guayaco < aravaki k-d) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerika igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Guaiacum) seigleheliste sugukonnast; mõnest liigist saadakse väärispuitu

gusmaania <gusm`aania 1 s> (< pn A. Guzman Hispaania looduseuurija, surn 1807) • bot valdavalt epifüütsete rosett-taimede perekond (Guzmania) bromeelialiste sugukonnast; u 120 liiki pms Lõuna-Ameerika vihmametsades; aretatud sordid on populaarsed toataimed

hamstrik <h`amstr|`ik -iku -`ikku 25 s> (< hamster) • zool perekond hiirlasi (Cricetulus), elavad suurel alal Ees-Aasiast Hiinani

heliotroop <+ tr`oop troobi tr`oopi 22e s> (kr hēliotropion < hēlios Päike + trepō pööran)
1. geod päikesepeegel signaalide edasiandmiseks ühest triangulatsioonipunktist teise
2. bot üheaastaste rohttaimede, poolpõõsaste v põõsaste perekond (Heliotropium) kareleheliste sugukonnast

hevea <hevea 1 s> (< indiaani k-d) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinevate suurte heitlehiste lehtpuude perekond (Hevea) piimalilleliste sugukonnast; heveate piimmahl (lateks) sisaldab kuni 50% kautšukit

hibisk <hib|`isk -iski -`iski 22e s> (ld hibiscum) • bot perekond (Hibiscus) suurte õitega troopilisi rohttaimi, põõsaid v puid kassinaeriliste sugukonnast; üht liiki kasvat Eestis toataimena (Hiina roos, toakask)

hikkoripuu <+ p`uu 26i s> (ingl hickory < indiaani k-d) • bot perekond (Carya) Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrgeid heitlehiseid lehtpuid pähklipuuliste sugukonnast; pekani-hikkoripuu vili on pekanipähkel

hortensia <hort`ensia 1 s> (< pr pn Hortense, naisenimi v ld hortus aed) • bot heitlehiste ja igihaljaste lehtpõõsaste, väikeste lehtpuude ja puitliaanide perekond (Hydrangea), suurte valgete, roosade v siniste õisikutega ilutaim

hosta <hosta 16 s> (< pn N. T. Host, Austria botaanik, 1761–1834), funkia <f`unkia 1 s> (< pn H. Chr. Funck, Saksa botaanik, 1771–1839) • bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Hosta) liilialiste sugukonnast; ka laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v valgete õitega ilutaim

ibeeris <ibeeris -e 9 s> (< ibeerid) • bot igihaljaste madalate poolpõõsaste ja ühe- v mitmeaastaste rohttaimede perekond (Iberis) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere mail; Eestis kasvat mõnda liiki poti- ja aialillena

inkarvillea <inkarv`illea 1 s> (< pn P. N. d'Incarville, Prantsuse jesuiit, botaanik, 1706–1757) • bot ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond (Incarvillea) bignoonialiste sugukonnast, pms kasvavad Himaalajas ning Kesk- ja Ida-Aasias; suureõielisi liike kasvat ka Eestis

jasmiin <jasm|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Jasmin < hisp jazmín < ar yās(a)mīn < prs yāsmīn, yāsman) • bot pms troopika ja lähistroopika heitlehiste v igihaljaste põõsaste ja puitliaanide perekond (Jasminum) õlipuuliste sugukonnast; mõnede liikide lõhnavaist õitest saadakse eeterlikku jasmiiniõli; ebajasmiin on heitlehiste põõsaste perekond kivirikuliste sugukonnast (Philadelphus)

justiitsia <just`iitsia 1 s> (< pn J. Justice, Šoti botaanik, 1698–1763) • bot troopilises ja subtroopilises Ameerikas kasvav igihaljaste taimede perekond (Jucticia) akantuseliste sugukonnast; vananenud nimetus jakobiinia

kaiman <k`aiman -i 2e s> (hisp caimán < kariibi v Aafrika k-d) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja järvedes elav alligaatorlaste sugukonda kuuluv kaimanite (Caiman) perekond

kalanhoe <kalanh`oe 26 s> (pr kalanchoe < hiina, ühe vürtsi nime järgi) • bot rohtsete püsikute, poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond (Kalanchoe), u 200 liiki Aafrikas, Aasias jm; paljusid liike kasvat toataimena

kantselei <kantsel`ei 26 s> (sks Kanzlei < keskld cancellaria < kantsler) • asutus v selle osakond, mis tegeleb ametliku kirjavahetuse jm asjaajamisega; ruum ametlikuks asjaajamiseks, büroo

kaptenkalad pl <+ kala 17u s> (< vn горбыль капитанский) • zool röövkalade perekond (Pseudotolithus) troopikameredes

kardemon <kardemon -i 19 s> (kr kardamōmon < kardamon kress + amōmon vürts) • bot troopiliste rohttaimede perekond (Elettaria) ingveriliste sugukonnast pms Indias ja Sri Lankal; seemneid ja vilju kasut maitseainena

kefaal <kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr kephalē pea) • zool meriärn (Mugil cephalus), perekond soojades meredes elavaid kinnispõielisi luukalu, kellel on suhteliselt pikk keha; töönduskala

kladoonia <klad`oonia 1 s> (< kr klados oks) • bot samblike perekond, porosamblik (Cladonia)

kliivia <kl`iivia 1 s> (< pn Charlotte Clive, Inglise hertsoginna, 1787–1866) • bot igihaljaste püsikute perekond (Clivia) amarülliliste sugukonnast, kolm liiki Lõuna-Aafrikas; mattpunast kliiviat tuntakse toataimena

klorella <klor´ella 16 s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • bot orgaanilist ainet väga kiiresti sünteesiv üherakuliste rohevetikate perekond (Chlorella)

kohv <k`ohv kohvi k`ohvi 22e s> (alamsks koffe < ar qahwah) • kohvipuu seemned, nn kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber, ka sellest tehtud virgutava toimega jook
kohvipuu • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Coffea) madaraliste sugukonnast, u 40 liiki troopikas

kongregatsioon <kongregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld congregatio liit, ühendus) relig
1. kogu, liit, vennaskond
2. samasse ordusse kuuluvate katoliku kloostrite ühendus
3. ordutaoline kiriklikult kinnitatud põhikirja järgi elav katoliku vennas- v õeskond
4. kuuria (3) amet- v osakond (nt sakramentide kongregatsioon)

koola <koola 16 s> (Aafrika k-d) • bot troopilises Aafrikas kasvavate ühe- v kahekojaliste igihaljaste lehtpuude perekond (Cola); mõnede liikide viljade seemned (nn koolapähklid) sisaldavad ergutavaid alkaloide, nagu kofeiini, teobromiini jt, mistõttu neid kasut toniseerivate ravimite ja jookide valmistamiseks

korallmadu <+ madu m`ao 18 s> (< korallid) • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv väga kirevate mürkmadude perekond (Micrurus)

kosmos <k`osmos -e 11~9 s> (< kr kord, ilu, maailmakord, maailm)
1. väljaspool Maad ja selle atmosfääri asuv maailmaruum koos selles sisalduva mateeriaga
2. bot ühe- ja mitmeaastaste korvõieliste rohttaimede perekond (Cosmos), esineb eri liikidena troopilises ja lähistroopilises Ameerikas; Eestis kasvat ilutaimena hariliku kosmose sorte

kriinum <kr`iinum -i 2e s> (< kr krinon valge liilia) • bot igihaljaste v heitlehiste sibultaimede perekond (Crinum) amarülliliste sugukonnast; aretisi kasvat toataimedena (Eestis tuntud toaliiliana)

krookus <kr`ookus -e 11~9 s> (ld crocus safranikrookus, safran < kr krokos) • bot mugulsibultaimede perekond (Crocus) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed
safrankrookus • bot kultuurtaim (Crocus sativus), mille emakasuudmeist saadakse vürtsainet safranit

krutsianell <krutsian|`ell -elli -`elli 22e s> (< ld crux rist) • bot madaraliste sugukonna rohttaimede perekond (Crucianella)

kuusu <kuusu 16 s> (Austraalia k-d) • zool kukkuroravale lähedane Austraalia kukkurloomade perekond (Trichosurus) kuskuslaste sugukonnast

leemur <l`eemur -i 2e s> (ld pl lemures)
1. zool Madagaskaril elutsev poolahviliste perekond (Lemur); tuntakse 5 liiki
2. müt Vana-Rooma usundis kodukäija, surnu ringihulkuv hing

lemming <lemming -i 2e s; lemming -u 2 s> (taani) • zool tundranäriliste perekond hiirlaste sugukonnast, elutseb Euraasia tundras ja metsatundras (Lemmus)

liatris <li´atris -e 9 s> (uusld) • bot väikeste lillakasroosade, valgete v punaste õitega mitmeaastane rohttaimede perekond (Liatris) korvõieliste sugukonnast

loož <l`oož looži l`ooži 22e s> (pr loge < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik)
1. külgseintega eraldatud mõneistmeline vaateruum teatris, kinos vm
2. salaühingu, eriti vabamüürlaste organisatsiooni osakond v koosolekukoht, vt ka massoon

makaak <mak|`aak -aagi -`aaki 22e s> (pr macaque < port macaco ahv < bantu k-d) • zool ahvide perekond (Macaca) pärdiklaste sugukonnast, esineb arvukate liikidena pms Lõuna- ja Kagu-Aasias

makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös

mangust <mang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr mangouste < port mangus < marathi maṅgūs) • zool Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Aasias levinud väheldaste kiskjate perekond (Herpestes) kärpkaslaste sugukonnast; tuntuimad liigid on ihneumon e vaaraorott ja hallmangust. Vt ka mungo1

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

merluus <merl|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn мерлуз < pr merlu(s)), heik <h`eik heigi h`eiki 22e s> (ingl hake) • zool tursklaste hulka kuuluv merekalade perekond (Merluccius); meil tuntuim liik on hõbemerluus e hõbeheik

miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond

monstera <m`onstera 1 s> (uusld) • bot igihaljaste õhujuurtega puitliaanide perekond (Monstera) võhaliste sugukonnast; monsterate looduslikuks kasvukohaks on troopiline Ameerika; meil on toalillena tuntud meeldiv monstera (Monstera deliciosa)

muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina

mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena

nefroleep <nefrol|`eep -eebi -`eepi 22e s> (< nefro- + kr lepis kest) • bot troopikas kasvav sõnajalgade perekond (Nephrolepis) nefroleebiliste sugukonnast

nelgipuu <+ p`uu 26i s> • bot troopikamail kasvavate igihaljaste puude ja põõsaste perekond (Syzygium) mürdiliste sugukonnast; hariliku nelgipuu õienuppudest pressitakse eeterlikku nelgiõli; kuivatatud õienuppe, nelki (2) tarvit vürtsina

nemeesia <nem`eesia 1 s> (< pn Nemesis, Vana-Kreeka kättemaksujumalanna) • bot ühe- v mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste (Nemesia) perekond mailaseliste sugukonnast; mõnda liiki kasvat ka Eestis

neutralisatsioon <neutralisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr neutralisation < neutraliseerima, neutraliseeruma)
1. lgv tähendust eristava keelelise vastanduse e opositsiooni kadumine mingis asendis v mingi keelelise ümbruse mõjul
2. keem happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena keskkond muutub neutraalseks

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

ondatra <ond`atra 1 s; `ondatra 1 s> (< indiaani k-d) • zool kopra eluviisiga näriliste perekond (Ondatra) hiirlaste sugukonnast; ondatratelt e piisamrottidelt saadakse väärtuslikku karusnahka

oobolus <oobolus -e 11 s> (< ld < obool) • paleont väljasurnud käsijalgsete perekond (Obolus)
oobolusliivakivi • geol ooboluste kaltsiumfosfaadist karbikestest moodustunud settekivim, fosforiidi toore

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

orüks <orüks -i 2e s> (kr oryx) • zool perekond Põhja-Aafrikast kuni Ees-Aasiani levinud antiloope (Oryx)

paavian <p`aavian -i 19~2e s> (sks Pavian < pr babouin < vanapr baboin tobu) • zool perekond Aafrikas ja Araabia poolsaarel elavaid suhteliselt suuri ahve (Papio)

pandan <p`andan -i 2e s> (malai) • bot kruvipuu, troopilistel rannikualadel kasvav kõrgete tugijuurtega puude ja põõsaste perekond (Pandanus)

panter <p`ant|er -ri 2e s> (kr panthēr) • zool suurte kaslaste perekond (Panthera), kuhu kuuluvad lõvi, tiiger, leopard ja jaaguar; kõnek (must) leopard

parapähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> (< pn Pará, Brasiilia osariik) • bot Brasiilia pähkel, parapähklipuu kolmetahuline rasvarohke seeme, milles leidub rohkesti seleeni; kasut toiduks ja söögiõli saamiseks
parapähklipuu • bot Lõuna-Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Bertholletia) potipuuliste sugukonnast

partei <part`ei 26 s> (sks Partei < pr parti < ld pars osa) • pol erakond, poliitiline organisatsioon, mis ühendab ühetaolise maailmavaate ja lähedaste huvidega inimesi; tegevuse eesmärk on omandada poliitiline võim, et selle kaudu viia ellu oma taotlusi

peperoomia <peper`oomia 1 s> (< kr peperi pipar) • bot enamasti madalate igihaljaste mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste perekond (Peperomia) pipraliste sugukonnast; kasvat ka toataimena

petersell <peters|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Petersilie < kr petroselinon) • bot, kok Vahemere ümbrusest pärit rohttaimede perekond (Petroselinum) sarikaliste sugukonnast; Eestis kasvat maitse-, köögivilja- ning ravimtaimena

petuunia <pet`uunia 1 s> (< pr pétun tubakas < guaranii petỹ) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev aia- ja rõdulillena kasvatatav rohttaimede perekond (Petunia) maavitsaliste sugukonnast

piison <p`iison -i 2e s> (ld bison < germ k-d) • zool varem Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas karjadena elanud perekond suuri veislasi (Bison); säilinud looduskaitsealadel

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

pirnloorber <+ l`oorber -i 2e s> (< loorber) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Persea) loorberiliste sugukonnast; mõne liigi, nt ameerika pirnloorberi (Persea americana) e avokaado pirnjad viljad on söödavad

plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

porosamblik <+ s`ambl|`ik -iku -`ikku 25 s> (< poro) • bot samblike perekond (Cladonia), kuhu kuulub 280 liiki; taimed sisaldavad bioaktiivseid aineid, mistõttu neid kasut antibiootikumide valmistamiseks

prootea <pr`ootea 1 s> (< pn Proteus, Vana-Kreeka merejumal) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja väikeste lehtpuude perekond (Protea), üle 130 liigi Aafrikas; vili on pähkel, kasvat ka ilupõõsana

prosektuur <prosekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld prosecare ära v lahti lõikama) • med lahkamisruum; patoloogilise anatoomia osakond ravi- v uurimisasutuses

puntius <p`untius -e 11 s> (bengali pungti) • zool Aafrika ja Kagu-Aasia magevetes elutsevate kalade perekond (Puntius); kaunilt värvunud liike kasvat akvaariumis

pühvel <p`ühv|el -li 2e s> (sks Büffel < ld bufalus, bubalus < kr boubalos) • zool veislaste perekond (Bubalus), kes on levinud Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas

püreeter <pür`eet|er -ri 2e s> (ld pyrethrum < kr pyrethron)
1. bot neitsikummel (Pyrethrum), mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast; u 100 liiki põhjapoolkeral, Eestis kasvat mõnda liiki püsi- v lõikelillena
2. keem putukamürk, mida endisajal valmistati püretriini sisaldavaist dalmaatsia püreetri ja roosa püreetri õisikuist

püüton <p`üüton -i 2e s> (< pn Python, Kreeka müt-s Apolloni surmatud hiigelmadu) • zool Aafrika, Aasia ja Austraalia troopikas elavate oma saaki kägistades surmavate suurte mürgita madude perekond (Python) boalaste sugukonnast

rabarber <rab`arb|er -eri ~ -ri 2e s> (keskld rha barbarum < r(h)eum rabarber (perekond) + ld barbarus võõramaine) • bot mitmeaastane mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum) tatraliste sugukonnast

raffiapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malagassi rafia) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Raphia) palmiliste sugukonnast; selle lehtedest saadav kiud, mida kasut nt aianduses, punumistöödel jm

ramonda <ram´onda 16 s> (< pn L. Ramond, prantsuse poliitik ja botaanik, 1755–1827) • bot igihaljaste madalakasvuliste püsikute perekond (Ramonda) gesneerialiste sugukonnast; Eestis kasvat ilutaimena pürenee ramondat (Ramonda myconi)

rapuntsel <rap`unts|el -li 2e s> (sks Rapunzel < keskld rapuncium) • bot kellukaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond (Phyteuma); Eestis kasvab tähkrapuntsel

rasboora <rasboora 16 s> (uusld, arvatavasti < Indoneesia k-d) • zool pms Lõuna- ja Ida-Aasias elutsev siseveekogude karplaste perekond (Rasbora)

redunka <red´unka 16 s> (< ld reduncus kõverdatud) • zool veislaste perekond (Redunca) vohlulaste sugukonnast, 3 liiki Aafrikas elavaid, ettekooldunud sarvedega antiloope

reseeda <reseeda 16 s> (ld reseda) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Reseda) reseedaliste sugukonnast

retseptuur <retsept|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Rezeptur) farm
1. retseptide järgi ravimite valmistamise ja väljastamise õpetus
2. apteegi osakond, kus ravimeid vajaduse järgi valmistatakse ja väljastatakse

robiinia <rob`iinia 1 s> (< pn J. Robin, Prantsuse aednik, 1550–1629) • bot heitlehiste põõsaste ja puude perekond (Robinia) liblikõieliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

rodgersia <rodg`ersia 1 s> (< pn J. Rodgers, Ameerika mereväeohvitser, 1812–82) • bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Rodgersia) kivirikuliste sugukonnast

rododendron <rodod`endron -i 2e s> (< rodo- + kr dendron puu), rodo <rodo 17 s> • bot heitlehiste, pooligihaljaste v igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond (Rhododendron) kanarbikuliste sugukonnast

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

rotangpalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malai rotan) • bot kahekojaliste igihaljaste puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond (Calamus) palmiliste sugukonnast; tugevaid elastseid varsi kasut mööblitööstuses, punumistöödel, sidumismaterjalina jm

ruskus <r`uskus -e 11~9 s> (ld ruscum) • bot hiireastel, igihaljaste põõsaste perekond (Ruscus) liilialiste sugukonnast; Eestis kasvat toataimena

ruut <r`uut ruudi r`uuti 22e s> (ld ruta < kr rhytē) • bot poolpõõsaste ja püsikute perekond ruudiliste (Rutacae) sugukonnast

safloor <safl|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Saflor) • bot rohttaimede perekond (Carthamus) korvõieliste sugukonnast Vahemere maadel ja Aasias; ainult kultuurtaimena kasvav värvisafloor on õli- ja värvitaim (kasut safrani asemel)

saksauul <saksa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn саксаул < kasahhi сексеуiл) • bot näiliselt lehitu põõsaste v madalate lehtpuude perekond (Haloxylon) maltsaliste sugukonnast Põhja-Aafrika ja Aasia soola- ja liivakõrbetes

salmonella <salmon´ella 16 s> (< pn D. E. Salmon, Ameerika patoloog, 1850–1914) • biol bakterite perekond (Salmonella); salmonellad elavad parasiitide ja haigustekitajatena selgroogsete (ka inimese) soolestikus; tekitavad salmonelloose

sekretariaat <sekretari|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld secretariatus salanõuniku või -kirjutaja amet < secretarius sekretär)
1. asjaajamisega tegelev osakond organisatsioonis
2. selle osakonna töötajad, sekretärkond, kongressi, konverentsi, koosoleku vms sõnavõttude protokollimiseks ja kirjalikuks asjaajamiseks valitud sekretäride kogu
3. sekretäride ametiruum

sektor <s`ektor -i 2e s> (< ld sector (ära)lõikaja)
1. tervikust mingil moel, nt radiaalselt, eraldatud ala, osa, lõik
2. sotsiol majanduse valdkond (nt erasektor); asutuse v organisatsiooni osakond
3. info salvestusketta vormindamisel tekitatav kaarekujuline salvestusraja lõik
4. mat ringist kahe raadiusega v kerast koonilise pinnaga (selle tipp asetseb kera sees) eraldatud osa
5. sõj tulistamiseks, vaatluseks jne määratud ala
sektordiagramm • diagramm, milles arve (hrl protsente) kujutavad sektorid (1)

sektsioon <sektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld sectio tükeldamine, lõikamine)
1. osakond, eriharu mõnes organisatsioonis, asutuses jne
2. mingi süsteemi, ehitise, seadme, mööbli vm suhteliselt iseseisvalt kasutatav v toimiv osa
3. med lahang; lõige

seradell <serad|`ell -elli -`elli 22e s> (port serradela < serrado hambuline, sakiline) • bot linnujalg, rohttaimede perekond (Ornithopus) liblikõieliste sugukonnast; u kümme liiki troopikas ja lähistroopikas (mõned neist on väärtuslikud söödataimed)

sinningia <sinn`ingia 1 s> (< pn W. Sinning, Bonni ülikooli botaanikaaia aednik, 1792–1874) • bot Brasiiliast pärinev mugulja risoomiga rohttaimede perekond (Sinningia), u 20 liiki, suurte kellukjate õitega

skabioos <skabi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld scabiosus kare, krobeline < scabies karedus; sügelised) • bot tähtpea, perekond rohttaimi uniohakaliste sugukonnast (Scabiosa)

smiilaks <smiilaks -i 2e s> (kr smilax) • bot liigirohke igihaljaste v heitlehiste liaanide, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond (Smilax) liilialiste sugukonnast; mõne liigi saponiine sisaldavaid kuivatatud juuri kasut farmaatsias ja maitseainena

soldanell <soldan|`ell -elli -`elli 22e s> (it soldanella) • bot igihaljaste madalakasvuliste püsikute perekond (Soldanella) nurmenukuliste sugukonnast; mägisoldanelli kasvat pms kiviktaimlas

spinat <spinat -i 2e s> (sks Spinat < ar isfānāḫ < prs aspanāḫ) • bot Väike-Aasias ja Taga-Kaukaasias kasvav rohttaimede perekond (Spinacia) maltsaliste sugukonnast; mõõduka kliimaga aladel kasvat köögiviljataimena aedspinatit

statsionaar <statsion|`aar -aari -`aari 22e s> (< statsionaarne)
1. alaline paikne asutus, nt haigla, teater, kontserdisaal v muuseum oma põhiasukohas
2. kõnek õppeasutuse kohapealse õppe osakond

strelitsia <strel`itsia 1 s> (< pn Mecklenburg-Strelitz, Saksa hertsogkond) • bot Lõuna-Aafrikast pärit, linnupead meenutava värvika õisikuga taimede perekond (Strelitzia); Eestis on tuntuim kuninglik strelitsia, mida rahvapäraselt kutsutakse paradiisilinnulilleks

strofant <strof|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr strophos köis + anthos lill) • bot südamepõõsas; liaanide, väikeste puude ja põõsaste perekond (Strophanthus) koerakooluliste sugukonnast troopilises Aafrikas ja Aasias; strofantide kogukukkurvilja mürgistes seemnetes sisalduvast strofantiinist valmistatakse ravimeid

stüüraks <stüüraks -i 2e s> (kr styrax)
1. bot igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v madalate lehtpuude perekond (Styrax)
2. farm mõne puuliigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut parfümeerias, meditsiinis, viirukina jm

sumahh <sum|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (ar summāq) • bot ühe- v kahekojaliste heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Rhus) anakardiliste sugukonnast; Eestis kasvat harilikku sumahhi e äädikapuud

suslik <suslik -u 2 s> (vn суслик) • zool Euraasia ja Põhja-Ameerika näriliste (Citellus) perekond oravlaste sugukonnast; mõned liigid kahjustavad põlde

süstemaatiline <süstemaatili|ne -se -st 12 adj> • mingi süsteemi alusel moodustatud, kindla plaani järgi korrastatud; rangelt järjekindel; pidevalt korduv
süstemaatilised kategooriad pl • biol sarnaste organismide rühmad zooloogias ja botaanikas, esinevad alluvuse järjekorras, s.o selliselt, et lähedased kategooriad ühendatakse ühte kõrgemasse järku: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. Vt ka klassifikatsioon

tamarisk <tamar|`isk -iski -`iski 22e s> (ld tamarix, tamariscus) • bot kanarbikku meenutavate lehtedega roosa- v valgeõieliste igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v väikeste puude perekond (Tamarix) Lõuna-Euroopa, Aasia ja Aafrika rohtlates, poolkõrbetes ja kõrbetes; park- ja värvainete sisalduse tõttu kasut nahatööstuses; kasvat ka ilupuude ja -põõsastena

tarantel <tar`ant|el -li 2e s> (it tarantola < pn Taranto, Itaalia linn) • zool suurte karvaste ämblike perekond (Lycosa) huntämblike sugukonnast; toituvad putukatest

trematoom <tremat|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr trēma auk, ava + tomē lõikamine, lõige) • zool nototeenialaste sugukonda kuuluv kalade perekond (Trematomus)

trihhiin <trihh|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr trichinos juukse-) • zool keeritsuss, väikeste ümarusside perekond (Trichinella); trihhiinide vastsed parasiteerivad inimese v looma lihastes

trüpanosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< kr trypanon puur + sōma keha) • zool keerdviburlane, pms soojade maade parasiitsete viburloomade perekond; ohtlik verenugiline, kelle edasikandjaiks on täid, kirbud, tsetsekärbsed jt

tseltis <ts`eltis 11~9 s> (< ld celtis mets-kreektürn) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Celtis) jalakaliste sugukonnast; tseltiste rasket puitu kasut pms mööbli tootmiseks, koort parkainena

tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid

tsitrus <ts`itrus -e 11~9 s> (< ld citrus sidrunipuu) • bot soojas kliimas kasvav igihaljaste lehtpuude v -põõsaste perekond (Citrus), tähtsaimad liigid on sidruni-, apelsini-, mandariinipuu

tsuuga <tsuuga 16 s> (jpn) • bot Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias kasvav igihaljaste okaspuude perekond (Tsuga) männiliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

vahmiil <vahm|`iil -iili -`iili 22e s> (sks Familie < ld familia) • kõnek perekond, suguselts, suguvõsa

vallabid pl <vallabi 1e s> (ingl sg Wallabby < Austraalia k-d wolabā) • zool perekond (Wallabia) kängurulaste sugukonnast, elutsevad Austraalias ja Uus-Meremaal

vanill <van|`ill -illi -`illi 22e s> (pr vanille < hisp vainilla < vaina kaun < ld vagina tupp)
1. bot troopiliste rohttaimede perekond (Vanilla) käpaliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse nende viljadest maitse- ja lõhnaainete tootmiseks
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili (kupar) maitseainena

veigela <veigela 1 s> (< pn Ch. E. von Weigel, Saksa teadlane, 1748–1831) • bot heitlehiste lehtpõõsaste perekond (Weigela) kuslapuuliste sugukonnast; rohkete kaunite õite pärast kasvat ka Eestis ilupõõsana

viik <v`iik viigi v`iiki 22e s> (ld ficus), viigimari <+ mari marja m`arja 24u s> • bot hariliku viigipuu (Ficus carica) söödava liitvilikonna nimetus
viigipuu • bot heitlehiste piimmahlaga lehtpuude ja -põõsaste, puitliaanide ning epifüütide perekond (Ficus) mooruseliste sugukonnast

viktooria <vikt`ooria 1 s> (< pn Victoria, Inglise kuninganna, 1819–1901)
1. bot troopiliste püsikveetaimede perekond (Victoria) vesiroosiliste sugukonnast, suurtel (läbimõõt kuni 2 m) kilpjatel ujulehtedel on ülespoole pöördunud servad
2. hästi vetruv kõrge kutsaripuki ning ülestõstetava kattega luksussõiduk kahele inimesele

volleemia <voll`eemia 1 s> (< pn Wollemi, rahvuspark Austraalias) • bot igihaljaste reliktsete okaspuude perekond (Wollemia) araukaarialiste sugukonnast; ainus liik avastati 1994

vriisea <vr`iisea 1 s> (pn W. H. de Vriese, Hollandi botaanik, 1806–62) • bot lühivarreliste, hrl epifüütsete rosett-taimede perekond (Vriesea) bromeelialiste sugukonnast, u 250 liiki troopilises Ameerikas