Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 162 artiklit
aara <aara 16 s> (tupii ara, arara) • zool perekond (Ara) suuri eredavärvilisi, pikasabalisi Lõuna-Ameerika papagoisid; puurilinnuna õpib mõni aara matkima inimkõnet. Vt ka ararauna
abeelia <ab`eelia 1 s> (< pn C. Abel Briti loodusteadlane, u 1789–1826) • bot heitlehiste v igihaljaste põõsaste perekond (Abelia) kuslapuuliste sugukonnast
adiantum <adi`antum -i 2e s> (< kr adiantos mitteniisutatud) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav sõnajalgtaimede perekond (Adiantum)
agaav <ag`aav agaavi ag`aavi 22e s> (< kr pn Agaue, Vana-Kreeka mütoloogia tegelane < agauos õilis, kuulsusrikas) • bot lühikese jämeda tüve ja lihakate lehtedega Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritoluga rosett-taimede perekond (Agave); paljude liikide lehtedest saadakse kiudainet, nn agaavikanepit
akaatsia <ak`aatsia 1 s> (ld acacia < kr akakia) • bot igihaljaste ja heitlehiste puude ja põõsaste perekond (Acacia) mimoosiliste sugukonnast; mitmed liigid annavad vaiku (kummiaraabiku valmistamiseks), parkainet ja tarbepuitu
akaatsiarott <+ r`ott roti r`otti 22e s> • zool perekond Aafrika hiirlasi (Thallomys); tegutseb (pesitseb, toitub) pms akaatsiatel
albitsia <alb`itsia 1 s> (< pn F. d. Albizzi, Itaalia aadlik XVIII s) • bot siidakaatsia (Wollemia), heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond mimoosiliste sugukonnast, kasvab troopikas ja lähistroopikas
alströmeeria <alström`eeria 1 s> (< pn C. Alströmer, Rootsi loodusteadlane, 1736–94) • bot inkaliilia, püsikute perekond (Alstroemeria) amarülliliste sugukonnast, kasvab troopilises ja lähistroopilises Lõuna-Ameerikas
amorfa <am´orfa 16 s> (< kr amorphos vormitu) • bot heitlehiste põõsaste ja poolpõõsaste perekond (Amorpha) liblikõieliste sugukonnast
anakard <anak|`ard -ardi -`ardi 22e s> (< ana- + kr kardia süda) • bot troopikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Anacardium); lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) vili on akažuu, seeme on nakar (nn india pähkel e kašupähkel)
annoona2 <annoona 16 s> (uusld < taino anón) • bot igihaljaste v heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Annona) annoonialiste sugukonnast, kasvavad troopikas ja lähistroopikas
antšar <`antšar -i 2e s> (jaava antjar) • bot troopilises Aafrikas ja Aasias kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Antiaris) mooruspuuliste sugukonnast; eritab mürgist piimjat mahla, mida on kasutatud noolemürgina
araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid
askariidid pl <askar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr askaris, pl askarides) • zool solkmed, perekond soolenugilisi ümarusside klassist (Ascaridae), parasiteerivad inimese ja selgroogsete loomade sooltes
ateriin <ater|`iin -iini -`iini 22e s> (kr atherinē) • zool pelaagiliste parvekalade perekond (Atherina) ateriiniliste seltsist, peenkala, tähtis teiste kalade toiduna ja töönduskalana
auster <`aust|er -ri 2e s> (sks < kr ostreion) • zool perekond söödavaid merikarpe (Ostrea); austrid elavad veekogu põhjale kinnitunult Atlandi ookeanis, Vahemeres ja Mustas meres; neid kasvat ka meres selleks eraldatud aladel (austripankadel)
australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi
basiilik <basiilik -u 2 s> (kr basilikon kuninglik) • bot üheaastaste troopikataimede perekond (Ocimum) huulõieliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse maitsetaimena v eeterlike õlide saamiseks
begoonia <beg`oonia 1 s> (< pn M. Bégon, Prantsuse riigitegelane ja looduseuurija, 1638–1710) • bot viltulehik, dekoratiivsete õitega troopikataimede perekond (Begonia); mitmed liigid on kasvuhoone-, aia- ja toalilled
broosimum <broosimum -i 19 s> (< kr brōsimos söödav) • bot troopilises Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Brosimum) mooruseliste sugukonnast
daanio <d`aanio 1 s> (< bengali dhani riisipõllu) • zool reostunud vett taluv karpkalalaste perekond (Danio) Lõuna-Aasias, tuntud akvaariumikaladena (pikkus 10–15 cm)
dattelkarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< dattel) • zool datlikujuliste, õhukese kojaga merikarpide perekond (Lithophaga) rannakarplaste sugukonnast, kulinaarias hinnatud hõrgutis
diervilla <dierv´illa 16 s> (< pn N. Dierville, XVII-XVIII s Prantsuse arst) • bot takispuu, Põhja-Ameerikas levinud heitlehiste põõsaste perekond (Diervilla) kuslapuuliste sugukonnast
digitaalis <digitaalis -e 9 s> (< ld digitalis sõrm-, sõrme-) • bot sõrmkübar, ilu- ja ravimtaimede perekond (Digitalis) mailaseliste sugukonnast; seemned ja lehed sisaldavad südametegevust mõjutavat glükosiide: digitaliini, digitoksiini, digoksiini jt
diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed
diktüoneema <diktüoneema 16 s> (< kr diktyon võrk + nēma niit, lõng) • paleont vanaaegkonna algupoolel meredes elutsenud graptoliitide perekond
draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)
draakonipuu <+ p`uu 26i s> (< draakon) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Dracaena) agaaviliste sugukonnast
eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)
efedra <efedra 1 s> (< kr ephedra peal istumine) • bot ebaokaspuude klassi kuuluv reliktne paljasseemnetaimede perekond (Ephedra) stepi- ja kõrbevööndis
ekmea <`ekmea 1 s> (< kr aichmē oda, teravik) • bot lühivarreliste igihaljaste rosett-taimede perekond (Aechmea) bromeelialiste sugukonnast; u 150 liiki troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; populaarne ka toataimena (vöödiline ekmea)
elseviir <elsev|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Elzevier) • trük Madalmaade kirjastajate ja trükkalite perekond Elzevieride trükikodades Leidenis ja Amsterdamis XVI–XVII s nn elseviirkirjas (liik antiikvat) trükitud kauni välimusega raamat
eohippus <eoh`ippus -e 11~9 s> (< kr ēōs koit < hippos hobune), hürakoteerium <hürakot`eerium -i 19~2e s> (uusld Hyracotherium < kr hyrax karihiir + thērion metsloom) • paleont vanimate hobuslaste perekond; olid rebasesuurused, elasid eotseeni alguses Põhja-Ameerika metsades
epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena
epistsia <ep`istsia 1 s> (< epi- + kr skia vari) • bot vasklehik, madalate rohttaimede perekond (Episcia) gesneerialiste sugukonnast Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikaaladel; Eestis kasvat mõnda liiki toataimena
eremuur <erem|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< kr erēmos üksildane + oura saba) • bot rohtlaliiliate perekond (Eremurus) liilialiste sugukonnast
eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne
familia [fam·ilia] (ld) • perekond; biol sugukond
feerula <feerula 1 s> (ld ferula vaiguputk; sellest lõigatud kepp)
1. bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Ferula) sarikaliste sugukonnast
2. aj joonlaud, millega keskaegses koolis löödi koolikorra vastu eksinud õpilasele käte pihta
fomoos <fom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld phomosis < Phoma, perekond seeni < kr phōïs vill(villi)) • bot taimede seenhaigus
gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed
garneel <garn|`eel -eeli -`eeli 22e s> (holl garnaal) • zool vähkide perekond (Crangon) krevetlaste rühmast. Vt ka krevett
gartsiinia <garts`iinia 1 s> (< pn L. Garcin, Prantsuse botaanik ja maadeuurija, 1683–1751) • bot troopikapuude v -põõsaste perekond (Garcinia) naistepunaliste sugukonnast; mõne liigi viljad (nt mangostan) on söödavad
gasaania <gas`aania 1 s> (< pn Theodoros Gaza, Kreeka õpetlane, u 1400–75/78) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Gazania) korvõieliste sugukonnast
gasell <gas|`ell -elli -`elli 22e s> (ar ghazāl) • zool sihvakate kiirejalgsete loomade perekond (Gazella) antilooplaste sugukonnast Aafrikas ja Aasias; 12 liiki, palju alamliike
gasteeria <gast`eeria 1 s> (< kr gastēr kõht) • bot lihakate igihaljaste püsikute perekond (Gasteria) liilialiste sugukonnast; u 70 liiki Lõuna-Aafrikas
geenus <g`eenus -e 11~9 s> (ld genus päritolu, liik, sugu) • sugu, liik; biol perekond, ühtekuuluvaist liikidest moodustatav rühm; lgv (grammatiline) sugu (nt mees-, kesk-, naissugu); verbi (morfoloogiline) tegumood, näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga, vt ka personaal, impersonaal. Vt ka genus
genealoogia <+ l`oogia 1 s> (kr genealogia < genea päritolu, perekond + -loogia)
1. sugukonnateadus, ajaloo abiteadus, mis uurib pere- ja sugukondade ning üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid
2. suguvõsalugu, põlvnemislugu, sugupuu; päritolu, põlvnemine
3. biol geneetikas kasutatav meetod: jälgitakse mingi (pms negatiivse) tunnuse edasikandumist suguvõsas v populatsioonis
gibon <gibon -i 2e s> (pr gibbon) • zool perekond pikakäelisi sabatuid ahve (Hylobates). Vt ka huulok, laar
glediitsia <gled`iitsia 1 s> (< pn J. G. Gleditsch, Saksa botaanik, 1714–86) • bot tugevate asteldega heitlehiste lehtpuude perekond (Gleditsia) tsesalpiinialiste sugukonnast, kasvab pms lähistroopikas ja troopikas; kasvat lõunapoolseil aladel ilupuuna ja põõsastarana; annab kõva tarbepuitu
globigeriinid pl <globiger|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld globus kera + gerere kandma) • zool keralased, pelaagilised ainuraksed, planktiliste foraminifeeride perekond; nende lubikoda koosneb mitmest kerajast kambrist; surnud globigeriinide lubikojad moodustavad ookeanide põhjas sette (nn globigeriinhiib)
gobelään <gobel|`ään -ääni -`ääni 22e s> (< pn Gobelin, Pariisi värvalite perekond, kelle majas asus hiljem sama nime kandnud vaibamanufaktuur) • tekst maalitud kartooni järgi põimtehnikas kootud kunstipärane piltvaip v -tapeet; gobeläänide valmistamise õitseaeg oli XVII–XVIII s
grevillea <grev`illea 1 s> (< pn C. F. Greville, Inglise riigitegelane ja antikvaar, 1749–1809) • bot vähemalt 250 liigiga põõsaste ja puude perekond (Grevillea), enamik kasvab looduslikult Austraalia vihmametsades
guajakipuu [guaj·akipuu] <+ p`uu 26i s> (hisp guayaco < aravaki k-d) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerika igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Guaiacum) seigleheliste sugukonnast; mõnest liigist saadakse väärispuitu
gusmaania <gusm`aania 1 s> (< pn A. Guzman Hispaania looduseuurija, surn 1807) • bot valdavalt epifüütsete rosett-taimede perekond (Guzmania) bromeelialiste sugukonnast; u 120 liiki pms Lõuna-Ameerika vihmametsades; aretatud sordid on populaarsed toataimed
hamstrik <h`amstr|`ik -iku -`ikku 25 s> (< hamster) • zool perekond hiirlasi (Cricetulus), elavad suurel alal Ees-Aasiast Hiinani
heliotroop <+ tr`oop troobi tr`oopi 22e s> (kr hēliotropion < hēlios Päike + trepō pööran)
1. geod päikesepeegel signaalide edasiandmiseks ühest triangulatsioonipunktist teise
2. bot üheaastaste rohttaimede, poolpõõsaste v põõsaste perekond (Heliotropium) kareleheliste sugukonnast
hevea <hevea 1 s> (< indiaani k-d) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinevate suurte heitlehiste lehtpuude perekond (Hevea) piimalilleliste sugukonnast; heveate piimmahl (lateks) sisaldab kuni 50% kautšukit
hibisk <hib|`isk -iski -`iski 22e s> (ld hibiscum) • bot perekond (Hibiscus) suurte õitega troopilisi rohttaimi, põõsaid v puid kassinaeriliste sugukonnast; üht liiki kasvat Eestis toataimena (Hiina roos, toakask)
hikkoripuu <+ p`uu 26i s> (ingl hickory < indiaani k-d) • bot perekond (Carya) Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrgeid heitlehiseid lehtpuid pähklipuuliste sugukonnast; pekani-hikkoripuu vili on pekanipähkel
hortensia <hort`ensia 1 s> (< pr pn Hortense, naisenimi v ld hortus aed) • bot heitlehiste ja igihaljaste lehtpõõsaste, väikeste lehtpuude ja puitliaanide perekond (Hydrangea), suurte valgete, roosade v siniste õisikutega ilutaim
hosta <hosta 16 s> (< pn N. T. Host, Austria botaanik, 1761–1834), funkia <f`unkia 1 s> (< pn H. Chr. Funck, Saksa botaanik, 1771–1839) • bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Hosta) liilialiste sugukonnast; ka laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v valgete õitega ilutaim
ibeeris <ibeeris -e 9 s> (< ibeerid) • bot igihaljaste madalate poolpõõsaste ja ühe- v mitmeaastaste rohttaimede perekond (Iberis) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere mail; Eestis kasvat mõnda liiki poti- ja aialillena
inkarvillea <inkarv`illea 1 s> (< pn P. N. d'Incarville, Prantsuse jesuiit, botaanik, 1706–1757) • bot ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond (Incarvillea) bignoonialiste sugukonnast, pms kasvavad Himaalajas ning Kesk- ja Ida-Aasias; suureõielisi liike kasvat ka Eestis
jasmiin <jasm|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Jasmin < hisp jazmín < ar yās(a)mīn < prs yāsmīn, yāsman) • bot pms troopika ja lähistroopika heitlehiste v igihaljaste põõsaste ja puitliaanide perekond (Jasminum) õlipuuliste sugukonnast; mõnede liikide lõhnavaist õitest saadakse eeterlikku jasmiiniõli; ebajasmiin on heitlehiste põõsaste perekond kivirikuliste sugukonnast (Philadelphus)
justiitsia <just`iitsia 1 s> (< pn J. Justice, Šoti botaanik, 1698–1763) • bot troopilises ja subtroopilises Ameerikas kasvav igihaljaste taimede perekond (Jucticia) akantuseliste sugukonnast; vananenud nimetus jakobiinia
kaiman <k`aiman -i 2e s> (hisp caimán < kariibi v Aafrika k-d) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja järvedes elav alligaatorlaste sugukonda kuuluv kaimanite (Caiman) perekond
kalanhoe <kalanh`oe 26 s> (pr kalanchoe < hiina, ühe vürtsi nime järgi) • bot rohtsete püsikute, poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond (Kalanchoe), u 200 liiki Aafrikas, Aasias jm; paljusid liike kasvat toataimena
kaptenkalad pl <+ kala 17u s> (< vn горбыль капитанский) • zool röövkalade perekond (Pseudotolithus) troopikameredes
kardemon <kardemon -i 19 s> (kr kardamōmon < kardamon kress + amōmon vürts) • bot troopiliste rohttaimede perekond (Elettaria) ingveriliste sugukonnast pms Indias ja Sri Lankal; seemneid ja vilju kasut maitseainena
kefaal <kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr kephalē pea) • zool meriärn (Mugil cephalus), perekond soojades meredes elavaid kinnispõielisi luukalu, kellel on suhteliselt pikk keha; töönduskala
kladoonia <klad`oonia 1 s> (< kr klados oks) • bot samblike perekond, porosamblik (Cladonia)
kliivia <kl`iivia 1 s> (< pn Charlotte Clive, Inglise hertsoginna, 1787–1866) • bot igihaljaste püsikute perekond (Clivia) amarülliliste sugukonnast, kolm liiki Lõuna-Aafrikas; mattpunast kliiviat tuntakse toataimena
klorella <klor´ella 16 s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • bot orgaanilist ainet väga kiiresti sünteesiv üherakuliste rohevetikate perekond (Chlorella)
kohv <k`ohv kohvi k`ohvi 22e s> (alamsks koffe < ar qahwah) • kohvipuu seemned, nn kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber, ka sellest tehtud virgutava toimega jook
kohvipuu • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Coffea) madaraliste sugukonnast, u 40 liiki troopikas
koola <koola 16 s> (Aafrika k-d) • bot troopilises Aafrikas kasvavate ühe- v kahekojaliste igihaljaste lehtpuude perekond (Cola); mõnede liikide viljade seemned (nn koolapähklid) sisaldavad ergutavaid alkaloide, nagu kofeiini, teobromiini jt, mistõttu neid kasut toniseerivate ravimite ja jookide valmistamiseks
korallmadu <+ madu m`ao 18 s> (< korallid) • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv väga kirevate mürkmadude perekond (Micrurus)
kosmos <k`osmos -e 11~9 s> (< kr kord, ilu, maailmakord, maailm)
1. väljaspool Maad ja selle atmosfääri asuv maailmaruum koos selles sisalduva mateeriaga
2. bot ühe- ja mitmeaastaste korvõieliste rohttaimede perekond (Cosmos), esineb eri liikidena troopilises ja lähistroopilises Ameerikas; Eestis kasvat ilutaimena hariliku kosmose sorte
kriinum <kr`iinum -i 2e s> (< kr krinon valge liilia) • bot igihaljaste v heitlehiste sibultaimede perekond (Crinum) amarülliliste sugukonnast; aretisi kasvat toataimedena (Eestis tuntud toaliiliana)
krookus <kr`ookus -e 11~9 s> (ld crocus safranikrookus, safran < kr krokos) • bot mugulsibultaimede perekond (Crocus) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed
safrankrookus • bot kultuurtaim (Crocus sativus), mille emakasuudmeist saadakse vürtsainet safranit
krutsianell <krutsian|`ell -elli -`elli 22e s> (< ld crux rist) • bot madaraliste sugukonna rohttaimede perekond (Crucianella)
kuusu <kuusu 16 s> (Austraalia k-d) • zool kukkuroravale lähedane Austraalia kukkurloomade perekond (Trichosurus) kuskuslaste sugukonnast
leemur <l`eemur -i 2e s> (ld pl lemures)
1. zool Madagaskaril elutsev poolahviliste perekond (Lemur); tuntakse 5 liiki
2. müt Vana-Rooma usundis kodukäija, surnu ringihulkuv hing
lemming <lemming -i 2e s; lemming -u 2 s> (taani) • zool tundranäriliste perekond hiirlaste sugukonnast, elutseb Euraasia tundras ja metsatundras (Lemmus)
liatris <li´atris -e 9 s> (uusld) • bot väikeste lillakasroosade, valgete v punaste õitega mitmeaastane rohttaimede perekond (Liatris) korvõieliste sugukonnast
makaak <mak|`aak -aagi -`aaki 22e s> (pr macaque < port macaco ahv < bantu k-d) • zool ahvide perekond (Macaca) pärdiklaste sugukonnast, esineb arvukate liikidena pms Lõuna- ja Kagu-Aasias
makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös
mangust <mang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr mangouste < port mangus < marathi maṅgūs) • zool Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Aasias levinud väheldaste kiskjate perekond (Herpestes) kärpkaslaste sugukonnast; tuntuimad liigid on ihneumon e vaaraorott ja hallmangust. Vt ka mungo1
merluus <merl|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn мерлуз < pr merlu(s)), heik <h`eik heigi h`eiki 22e s> (ingl hake) • zool tursklaste hulka kuuluv merekalade perekond (Merluccius); meil tuntuim liik on hõbemerluus e hõbeheik
monstera <m`onstera 1 s> (uusld) • bot igihaljaste õhujuurtega puitliaanide perekond (Monstera) võhaliste sugukonnast; monsterate looduslikuks kasvukohaks on troopiline Ameerika; meil on toalillena tuntud meeldiv monstera (Monstera deliciosa)
muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina
mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena
nefroleep <nefrol|`eep -eebi -`eepi 22e s> (< nefro- + kr lepis kest) • bot troopikas kasvav sõnajalgade perekond (Nephrolepis) nefroleebiliste sugukonnast
nelgipuu <+ p`uu 26i s> • bot troopikamail kasvavate igihaljaste puude ja põõsaste perekond (Syzygium) mürdiliste sugukonnast; hariliku nelgipuu õienuppudest pressitakse eeterlikku nelgiõli; kuivatatud õienuppe, nelki (2) tarvit vürtsina
nemeesia <nem`eesia 1 s> (< pn Nemesis, Vana-Kreeka kättemaksujumalanna) • bot ühe- v mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste (Nemesia) perekond mailaseliste sugukonnast; mõnda liiki kasvat ka Eestis
oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav
ondatra <ond`atra 1 s; `ondatra 1 s> (< indiaani k-d) • zool kopra eluviisiga näriliste perekond (Ondatra) hiirlaste sugukonnast; ondatratelt e piisamrottidelt saadakse väärtuslikku karusnahka
oobolus <oobolus -e 11 s> (< ld < obool) • paleont väljasurnud käsijalgsete perekond (Obolus)
oobolusliivakivi • geol ooboluste kaltsiumfosfaadist karbikestest moodustunud settekivim, fosforiidi toore
orüks <orüks -i 2e s> (kr oryx) • zool perekond Põhja-Aafrikast kuni Ees-Aasiani levinud antiloope (Oryx)
paavian <p`aavian -i 19~2e s> (sks Pavian < pr babouin < vanapr baboin tobu) • zool perekond Aafrikas ja Araabia poolsaarel elavaid suhteliselt suuri ahve (Papio)
pandan <p`andan -i 2e s> (malai) • bot kruvipuu, troopilistel rannikualadel kasvav kõrgete tugijuurtega puude ja põõsaste perekond (Pandanus)
panter <p`ant|er -ri 2e s> (kr panthēr) • zool suurte kaslaste perekond (Panthera), kuhu kuuluvad lõvi, tiiger, leopard ja jaaguar; kõnek (must) leopard
parapähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> (< pn Pará, Brasiilia osariik) • bot Brasiilia pähkel, parapähklipuu kolmetahuline rasvarohke seeme, milles leidub rohkesti seleeni; kasut toiduks ja söögiõli saamiseks
parapähklipuu • bot Lõuna-Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Bertholletia) potipuuliste sugukonnast
peperoomia <peper`oomia 1 s> (< kr peperi pipar) • bot enamasti madalate igihaljaste mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste perekond (Peperomia) pipraliste sugukonnast; kasvat ka toataimena
petersell <peters|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Petersilie < kr petroselinon) • bot, kok Vahemere ümbrusest pärit rohttaimede perekond (Petroselinum) sarikaliste sugukonnast; Eestis kasvat maitse-, köögivilja- ning ravimtaimena
petuunia <pet`uunia 1 s> (< pr pétun tubakas < guaranii petỹ) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev aia- ja rõdulillena kasvatatav rohttaimede perekond (Petunia) maavitsaliste sugukonnast
piison <p`iison -i 2e s> (ld bison < germ k-d) • zool varem Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas karjadena elanud perekond suuri veislasi (Bison); säilinud looduskaitsealadel
piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse
pirnloorber <+ l`oorber -i 2e s> (< loorber) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Persea) loorberiliste sugukonnast; mõne liigi, nt ameerika pirnloorberi (Persea americana) e avokaado pirnjad viljad on söödavad
plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu
porosamblik <+ s`ambl|`ik -iku -`ikku 25 s> (< poro) • bot samblike perekond (Cladonia), kuhu kuulub 280 liiki; taimed sisaldavad bioaktiivseid aineid, mistõttu neid kasut antibiootikumide valmistamiseks
prootea <pr`ootea 1 s> (< pn Proteus, Vana-Kreeka merejumal) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja väikeste lehtpuude perekond (Protea), üle 130 liigi Aafrikas; vili on pähkel, kasvat ka ilupõõsana
puntius <p`untius -e 11 s> (bengali pungti) • zool Aafrika ja Kagu-Aasia magevetes elutsevate kalade perekond (Puntius); kaunilt värvunud liike kasvat akvaariumis
pühvel <p`ühv|el -li 2e s> (sks Büffel < ld bufalus, bubalus < kr boubalos) • zool veislaste perekond (Bubalus), kes on levinud Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas
püreeter <pür`eet|er -ri 2e s> (ld pyrethrum < kr pyrethron)
1. bot neitsikummel (Pyrethrum), mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast; u 100 liiki põhjapoolkeral, Eestis kasvat mõnda liiki püsi- v lõikelillena
2. keem putukamürk, mida endisajal valmistati püretriini sisaldavaist dalmaatsia püreetri ja roosa püreetri õisikuist
püüton <p`üüton -i 2e s> (< pn Python, Kreeka müt-s Apolloni surmatud hiigelmadu) • zool Aafrika, Aasia ja Austraalia troopikas elavate oma saaki kägistades surmavate suurte mürgita madude perekond (Python) boalaste sugukonnast
rabarber <rab`arb|er -eri ~ -ri 2e s> (keskld rha barbarum < r(h)eum rabarber (perekond) + ld barbarus võõramaine) • bot mitmeaastane mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum) tatraliste sugukonnast
raffiapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malagassi rafia) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Raphia) palmiliste sugukonnast; selle lehtedest saadav kiud, mida kasut nt aianduses, punumistöödel jm
ramonda <ram´onda 16 s> (< pn L. Ramond, prantsuse poliitik ja botaanik, 1755–1827) • bot igihaljaste madalakasvuliste püsikute perekond (Ramonda) gesneerialiste sugukonnast; Eestis kasvat ilutaimena pürenee ramondat (Ramonda myconi)
rapuntsel <rap`unts|el -li 2e s> (sks Rapunzel < keskld rapuncium) • bot kellukaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond (Phyteuma); Eestis kasvab tähkrapuntsel
rasboora <rasboora 16 s> (uusld, arvatavasti < Indoneesia k-d) • zool pms Lõuna- ja Ida-Aasias elutsev siseveekogude karplaste perekond (Rasbora)
redunka <red´unka 16 s> (< ld reduncus kõverdatud) • zool veislaste perekond (Redunca) vohlulaste sugukonnast, 3 liiki Aafrikas elavaid, ettekooldunud sarvedega antiloope
reseeda <reseeda 16 s> (ld reseda) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Reseda) reseedaliste sugukonnast
robiinia <rob`iinia 1 s> (< pn J. Robin, Prantsuse aednik, 1550–1629) • bot heitlehiste põõsaste ja puude perekond (Robinia) liblikõieliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna
rodgersia <rodg`ersia 1 s> (< pn J. Rodgers, Ameerika mereväeohvitser, 1812–82) • bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Rodgersia) kivirikuliste sugukonnast
rododendron <rodod`endron -i 2e s> (< rodo- + kr dendron puu), rodo <rodo 17 s> • bot heitlehiste, pooligihaljaste v igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond (Rhododendron) kanarbikuliste sugukonnast
rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim
rotangpalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malai rotan) • bot kahekojaliste igihaljaste puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond (Calamus) palmiliste sugukonnast; tugevaid elastseid varsi kasut mööblitööstuses, punumistöödel, sidumismaterjalina jm
ruskus <r`uskus -e 11~9 s> (ld ruscum) • bot hiireastel, igihaljaste põõsaste perekond (Ruscus) liilialiste sugukonnast; Eestis kasvat toataimena
ruut <r`uut ruudi r`uuti 22e s> (ld ruta < kr rhytē) • bot poolpõõsaste ja püsikute perekond ruudiliste (Rutacae) sugukonnast
safloor <safl|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Saflor) • bot rohttaimede perekond (Carthamus) korvõieliste sugukonnast Vahemere maadel ja Aasias; ainult kultuurtaimena kasvav värvisafloor on õli- ja värvitaim (kasut safrani asemel)
saksauul <saksa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn саксаул < kasahhi сексеуiл) • bot näiliselt lehitu põõsaste v madalate lehtpuude perekond (Haloxylon) maltsaliste sugukonnast Põhja-Aafrika ja Aasia soola- ja liivakõrbetes
salmonella <salmon´ella 16 s> (< pn D. E. Salmon, Ameerika patoloog, 1850–1914) • biol bakterite perekond (Salmonella); salmonellad elavad parasiitide ja haigustekitajatena selgroogsete (ka inimese) soolestikus; tekitavad salmonelloose
seradell <serad|`ell -elli -`elli 22e s> (port serradela < serrado hambuline, sakiline) • bot linnujalg, rohttaimede perekond (Ornithopus) liblikõieliste sugukonnast; u kümme liiki troopikas ja lähistroopikas (mõned neist on väärtuslikud söödataimed)
sinningia <sinn`ingia 1 s> (< pn W. Sinning, Bonni ülikooli botaanikaaia aednik, 1792–1874) • bot Brasiiliast pärinev mugulja risoomiga rohttaimede perekond (Sinningia), u 20 liiki, suurte kellukjate õitega
skabioos <skabi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld scabiosus kare, krobeline < scabies karedus; sügelised) • bot tähtpea, perekond rohttaimi uniohakaliste sugukonnast (Scabiosa)
smiilaks <smiilaks -i 2e s> (kr smilax) • bot liigirohke igihaljaste v heitlehiste liaanide, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond (Smilax) liilialiste sugukonnast; mõne liigi saponiine sisaldavaid kuivatatud juuri kasut farmaatsias ja maitseainena
soldanell <soldan|`ell -elli -`elli 22e s> (it soldanella) • bot igihaljaste madalakasvuliste püsikute perekond (Soldanella) nurmenukuliste sugukonnast; mägisoldanelli kasvat pms kiviktaimlas
spinat <spinat -i 2e s> (sks Spinat < ar isfānāḫ < prs aspanāḫ) • bot Väike-Aasias ja Taga-Kaukaasias kasvav rohttaimede perekond (Spinacia) maltsaliste sugukonnast; mõõduka kliimaga aladel kasvat köögiviljataimena aedspinatit
strelitsia <strel`itsia 1 s> (< pn Mecklenburg-Strelitz, Saksa hertsogkond) • bot Lõuna-Aafrikast pärit, linnupead meenutava värvika õisikuga taimede perekond (Strelitzia); Eestis on tuntuim kuninglik strelitsia, mida rahvapäraselt kutsutakse paradiisilinnulilleks
strofant <strof|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr strophos köis + anthos lill) • bot südamepõõsas; liaanide, väikeste puude ja põõsaste perekond (Strophanthus) koerakooluliste sugukonnast troopilises Aafrikas ja Aasias; strofantide kogukukkurvilja mürgistes seemnetes sisalduvast strofantiinist valmistatakse ravimeid
stüüraks <stüüraks -i 2e s> (kr styrax)
1. bot igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v madalate lehtpuude perekond (Styrax)
2. farm mõne puuliigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut parfümeerias, meditsiinis, viirukina jm
sumahh <sum|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (ar summāq) • bot ühe- v kahekojaliste heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Rhus) anakardiliste sugukonnast; Eestis kasvat harilikku sumahhi e äädikapuud
suslik <suslik -u 2 s> (vn суслик) • zool Euraasia ja Põhja-Ameerika näriliste (Citellus) perekond oravlaste sugukonnast; mõned liigid kahjustavad põlde
süstemaatiline <süstemaatili|ne -se -st 12 adj> • mingi süsteemi alusel moodustatud, kindla plaani järgi korrastatud; rangelt järjekindel; pidevalt korduv
süstemaatilised kategooriad pl • biol sarnaste organismide rühmad zooloogias ja botaanikas, esinevad alluvuse järjekorras, s.o selliselt, et lähedased kategooriad ühendatakse ühte kõrgemasse järku: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. Vt ka klassifikatsioon
tamarisk <tamar|`isk -iski -`iski 22e s> (ld tamarix, tamariscus) • bot kanarbikku meenutavate lehtedega roosa- v valgeõieliste igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v väikeste puude perekond (Tamarix) Lõuna-Euroopa, Aasia ja Aafrika rohtlates, poolkõrbetes ja kõrbetes; park- ja värvainete sisalduse tõttu kasut nahatööstuses; kasvat ka ilupuude ja -põõsastena
tarantel <tar`ant|el -li 2e s> (it tarantola < pn Taranto, Itaalia linn) • zool suurte karvaste ämblike perekond (Lycosa) huntämblike sugukonnast; toituvad putukatest
trematoom <tremat|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr trēma auk, ava + tomē lõikamine, lõige) • zool nototeenialaste sugukonda kuuluv kalade perekond (Trematomus)
trihhiin <trihh|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr trichinos juukse-) • zool keeritsuss, väikeste ümarusside perekond (Trichinella); trihhiinide vastsed parasiteerivad inimese v looma lihastes
trüpanosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< kr trypanon puur + sōma keha) • zool keerdviburlane, pms soojade maade parasiitsete viburloomade perekond; ohtlik verenugiline, kelle edasikandjaiks on täid, kirbud, tsetsekärbsed jt
tseltis <ts`eltis 11~9 s> (< ld celtis mets-kreektürn) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Celtis) jalakaliste sugukonnast; tseltiste rasket puitu kasut pms mööbli tootmiseks, koort parkainena
tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid
tsitrus <ts`itrus -e 11~9 s> (< ld citrus sidrunipuu) • bot soojas kliimas kasvav igihaljaste lehtpuude v -põõsaste perekond (Citrus), tähtsaimad liigid on sidruni-, apelsini-, mandariinipuu
tsuuga <tsuuga 16 s> (jpn) • bot Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias kasvav igihaljaste okaspuude perekond (Tsuga) männiliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna
vahmiil <vahm|`iil -iili -`iili 22e s> (sks Familie < ld familia) • kõnek perekond, suguselts, suguvõsa
vallabid pl <vallabi 1e s> (ingl sg Wallabby < Austraalia k-d wolabā) • zool perekond (Wallabia) kängurulaste sugukonnast, elutsevad Austraalias ja Uus-Meremaal
vanill <van|`ill -illi -`illi 22e s> (pr vanille < hisp vainilla < vaina kaun < ld vagina tupp)
1. bot troopiliste rohttaimede perekond (Vanilla) käpaliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse nende viljadest maitse- ja lõhnaainete tootmiseks
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili (kupar) maitseainena
veigela <veigela 1 s> (< pn Ch. E. von Weigel, Saksa teadlane, 1748–1831) • bot heitlehiste lehtpõõsaste perekond (Weigela) kuslapuuliste sugukonnast; rohkete kaunite õite pärast kasvat ka Eestis ilupõõsana
viik <v`iik viigi v`iiki 22e s> (ld ficus), viigimari <+ mari marja m`arja 24u s> • bot hariliku viigipuu (Ficus carica) söödava liitvilikonna nimetus
viigipuu • bot heitlehiste piimmahlaga lehtpuude ja -põõsaste, puitliaanide ning epifüütide perekond (Ficus) mooruseliste sugukonnast
viktooria <vikt`ooria 1 s> (< pn Victoria, Inglise kuninganna, 1819–1901)
1. bot troopiliste püsikveetaimede perekond (Victoria) vesiroosiliste sugukonnast, suurtel (läbimõõt kuni 2 m) kilpjatel ujulehtedel on ülespoole pöördunud servad
2. hästi vetruv kõrge kutsaripuki ning ülestõstetava kattega luksussõiduk kahele inimesele
volleemia <voll`eemia 1 s> (< pn Wollemi, rahvuspark Austraalias) • bot igihaljaste reliktsete okaspuude perekond (Wollemia) araukaarialiste sugukonnast; ainus liik avastati 1994
vriisea <vr`iisea 1 s> (pn W. H. de Vriese, Hollandi botaanik, 1806–62) • bot lühivarreliste, hrl epifüütsete rosett-taimede perekond (Vriesea) bromeelialiste sugukonnast, u 250 liiki troopilises Ameerikas