[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit

ameriitsium <amer`iitsium -i 19~2e s> (< pn Ameerika), tähis Amkeem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 95; hõbevalge pehme metall

angoora <angoora 16 s> (< pn Angora, Ankara linna end nimi) • zool mitu pms Anatoolia kiltmaalt pärit loomatõugu: angoora kass, angoora kits, angoora küülik; tekst nende loomade pehme pikakiuline karv (angoora vill) ja sellest kedratud lõng

armkoraud <+ r`aud raua r`auda 22u s> , lüh ARMCO {lüh ingl nimest American Rolling Mill Company} • tehn tehniliselt puhas raud, millel on suur plastsus, elektrijuhtivus ja magnetiline küllastus ning hea korrosioonikindlus; kasut elektrotehnikas pehme magnetmaterjalina

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

baleriina <baleriina 16 s> (< it ballerina baleriin) • nn sussking, pehme täistallaga kinniseta naisteking

bemoll <bem|`oll -olli -`olli 22e s> (pr bémol < it bemolle < b molle pehme (ümar) b) • muus helirea helisid pooltooni võrra madaldav märk ♭

fliis <fl`iis fliisi fl`iisi 22e s> (ingl fleece villak) • tekst pehme kohev sünteetiline kangas; sellest kangast riideese, pms jakk

fondant [fo(n)d·a(n)] (pr (suus) sulav, mahlakas) • kok pehme magus segu, kasut kompvekkide täitmiseks, kookide katmiseks jm

footbag [futbäg] (ingl „jalakott“) • sport pehme, graanulitega täidetud pall v kotike; erisugused jalatrikimängud selle palliga

frittportselan <+ portselan -i 19 s> (< it fritta klaasimass + portselan) • tehn piimklaasitaoline läbikumav pehme portselani aseaine

fulardiin <fulard|`iin -iini -`iini 22e s> (pr foulardine) • tekst pehme puuvillane satäänriie

gallium <g`allium -i 19~2e s> (< pn Gallia, Prantsusmaa ladinakeelne nimi), tähis Gakeem keemiline element, järjenr 31, aatomm 69,72, sulamistemperatuur 29,8 °C; pehme sitke sinakasvalge metall

indium <`indium -i 19~2e s> (< ld indicum indigovärvi), tähis Inkeem keemiline element, järjenr 49, aatomm 114,82; pehme hõbevalge haruldane metall, sulab temperatuuril 155 °C

itšiig <itš|`iig -iigi -`iigi 22e s> (vn ичиг < tat ич mrd sisemus + итек saabas) • ilma kontsata pehme talla ja kõrge säärega jalats, mille peal kantakse nahkkalosse

kaadmium <k`aadmium -i 19~2e s> (< kr kadmeia gē Kadmose maa), tähis Cdkeem keemiline element, järjenr 48, aatomm 112,41; tsingitaoline valge pehme metall; kasut tööstuses ja arstiteaduses

kamambeer <kamamb|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pn Camembert, küla Prantsusmaal), ka Camembert pnkok lambapiimast valmistatud valgehallitusjuust, pehme Prantsuse juust

keeks <k`eeks keeksi k`eeksi 22e s> (vn кекс < ingl pl cakes koogid) • kok muna- ja võirohkest tainast pehme vormikook

koorionepitelioom <+ epiteli|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< koorion + epitelioom), koorionkartsinoom <+ kartsin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< koorion + kartsinoom) • med pahaloomuline pehme koostisega sõlmjas emakakasvaja

kreem <kr`eem kreemi kr`eemi 22e s, adj> (< pr crème piimakoor)
1. s nahale kandmiseks tarvitatav pehme salvitaoline võie; kingamääre
2. s kok vahustatud kooretoit; vahustatud segu tortide ja kookide kaunistamiseks; siirupitaoline puuviljaliköör
3. adj kollakasvalge (värvus)

kroomnahk <+ n`ahk naha n`ahka 22u s> • kroomi sooladega pargitud pehme nahk. Vt ka kroomparkimine

leenis <leenis -e 9 s> , leenisklusiil <+ klus|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld lenis pehme + klusiil), meediaklusiil <+ klus|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld fem media keskmine; vahepealne + klusiil) • lgv nõrk sulghäälik, nõrgema õhusurvega ja kõneelundite vähema pingsusega hääldatav sulghäälik eesti keeles, nt b, d, g. Vastand fortisklusiil

malakofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr malakos pehme + -faag) • zool limustest toituv loom

malakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr malakos pehme + -loogia) • zool limuseteadus, molluskeid käsitlev zooloogia haru

marokään <marok|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr maroquin, Maroko järgi) • õhuke pehme kitsenahk, must safian
marokäänpabermarokääni meenutav ilupaber (kasut raamatuköitmisel)

minoor <min|`oor -oori -`oori 22e s> (it minore väiksem), moll <m`oll molli m`olli 22e s> (< ld mollis pehme) • muus nukrakõlaline helilaad, mille 1. ja 3. astme suhe on väike terts. Vastand mažoor

mokassiin <mokass|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl moccasin < algonkini k-d) • Põhja-Ameerika indiaanlaste pehme kontsata jalats, enamasti hirvenahast; hõimuti erikujulised, kaunistatud okassea ogadega ja hiljem klaaspärlitest tikanditega; praegusajal sellist jalatsit meenutav king

moksa <moksa 16 s> (ingl moxa < jpn mogusa, mokusa < moe kusa põlev rohi) • med erisuguste Aasia taimede lehtedest valmistatav pehme põlev aine; kasut idamaises ravikunstis pms moksibustsiooniks

molass <mol|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mollasse, molasse < ld mollis pehme) • geol kuni mitme tuhande meetri paksune purdsetendite lasund, mis on kujunenud geosünklinaalide äärealadel v äärenõgude voolu- v seisuveekogudes kurrutuse peafaasis

mollusk <mollusk -i 2e s> (uusld < ld molluscus, liik pähkleid < mollis pehme)
1. zool limune, pehme lülistuseta loom selgrootute hõimkonnast (Mollusca)
2. med viiruse (Molluscum contagiosum) tekitatav eriti lastel esinev nahahaigus, mis väljendub nahale tekkivate valutute sõlmekestena

molübdeniit <molübden|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< molübdeen) • miner pehme tinahall mineraal, molübdeensulfiid, tähtsaim molübdeenimaak; vananenud nimetus molübdeenläik

mool2 <m`ool mooli m`ooli 22e s> (ingl mole < keskpr môle < ld mola veskikivi, veski) • med surnud lootest ja platsentast emakasse jäänud pehme koetükk, heidik

muljeerima (pr mouiller pehmendama < ld mollis pehme) palataliseerima

musliin <musl|`iin -iini -`iini 22e s> (pr mousseline < it mussolina < it pn Mussolo, Iraagi linna Mosuli it-pärane nimi) • tekst labane peen pehme (trükimustriline) siid-, villane v puuvillriie

naatrium <n`aatrium -i 19~2e s> (uusld natrium < ar naṭrūn kristallsooda < kr nitron < egiptuse nṯrj), tähis Nakeem keemiline element, järjenr 11, aatomm 22,99; hõbevalge pehme leelismetall; looduses leidub vaid ühendeina

nansuk <nansuk -i 2e s> (pr nansouk < hindi nansuk) • tekst labane pehme peen puuvillriie

neufchâtel [nöfšat·el] (< pn Neufchâtel-en-Bray, koht Prantsusmaal) • kok pehme vähese rasvasisaldusega juustusort

parenhüüm <+ enh|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< par- + kr enchyma sissevalatu) • bot tülbkude, taime põhikoe pehme mass, mis koosneb põisjaist elusrakkudest; anat kude, milles toimub elundite (eriti näärmete) iseloomulik talitlus

pastell <past|`ell -elli -`elli 22e s> (it pastello < pasta tainas) kunst
1. pastellpliiats, pehme kriiditaoline värvipulk joonistamiseks v maalimiseks
2. pastelljoonistus e pastellmaal, pastellpliiatsitega maalitud pilt
3. pastellvärvidega maalimise tehnika

pastill <past|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pastillus) • kok imemiskompvek; farm tahke pehme kuuli- v tabletikujuline ravimvorm, mida imetakse lokaalse toime saavutamiseks kurgus v suuõõnes

pitaia <pit´aia 16 s> (hisp pitahaya < taino) • bot maasik-metskaktuse (Hylocereus undatus) punase koore ja valge pehme sisu ning väikeste mustade seemnetega söödav vili, kõnekeeles draakonivili

plii <pl`ii 26 s> (keskalamsks bli), tähis Pbkeem keemiline element, järjenr 82, aatomm 207,19; mürgine pehme hall raskmetall; vananenud nimetus seatina

poloonium <pol`oonium -i 19~2e s> (< keskld pn Polonia Poola), tähis Pokeem haruldane, erakordselt mürgine radioaktiivne keemiline element, järjenr 84, pehme hõbevalge metall, leidub pms uraanimaakides, saadakse pms kunstlikult (tuumareaktoris)

polster <p`olst|er -ri 2e s> (sks) • padjand, pehme kate; täitematerjalist (nt poroloonist, vedrudest) ja katteriidest v -nahast koosnev mööblieseme pehme osa

polsterdama <polsterdama 27 v> • polstriga katma; pehme materjaliga ümbritsema, vooderdama

poroloon <porol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn поролон < pn Porolon, Norra firma < kr poros läbipääs, ava + nailon) • pehme poorne vahtpolüuretaan, mida kasut pms pehme mööbli valmistamiseks

port-salut [poor sal·ü] (pr < pn Port du Salut, endisaegne klooster Prantsusmaal) • kok pehme kollane Prantsuse juust

povidlo <pov´idlo 16 s> (vn повидло < poola powidła) • kok pehme marmelaad, suhkruga tihedaks keedetud puuvilja- v marjapüree

puff2 <p`uff pufi p`uffi 22e s> (pr pouf) • ümmargune madal seljatoeta pehme pingike

pulp <p`ulp pulbi p`ulpi 22e s> (< ld pulpa (tai)liha, viljaliha)
1. biol säsi, pehme kude (nt hambas)
2. pudrutaoline pehme mass, nt tärkliseraba loomasöödaks, suhkrupeedijäätmed jm
3. tehn tahke peenmaterjali heljum vedelikus

raklett <rakl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr raclette < racler kaapima, kratsima, nühkima)
1. kok pehme vürtsikas Šveitsi juust; sellest juustust valmistatud toit
2. tehn (elektri)riist soojade juustusuupistete valmistamiseks

ricotta [rik·otta] (it ülekeedetud), ka rikota <rik´ota 16 s> • kok Itaalia päritolu pehme värske vadakujuust (sarnaneb Eesti kodujuustuga)

rokfoor <r`okf|`oor -oori -`oori 22e s> , ka Roquefort pn (< pn Roquefort-sur-Soulzon, Prantsusmaa kohanimi) • kok teravamaitseline sinakasroheliste hallitusviirgudega pehme laabijuust

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rbkeem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

safian <safian -i 19~2e s> (vn сафьян < prs saxtijān < saxt kõva, tugev) • õhuke pehme taimpargitud ja värvitud kitse- v lambanahk, kasut iluköiteks, jalatsite valmistamiseks jm. Vt ka marokään

sangviin <sangv|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld sanguineus verine, veripunane) • kunst pehme punakaspruun pliiats; sellega tehtud pilt

sefiir <sef|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr zéphyr, vn зефир < kr zephyros (antiikajal) mahe läänetuul)
1. tekst labase sidusega kerge puuvillriie; paksu pehme villase lõnga sort
2. kok kondiitritoode, liik pastilaad

skoon <sk`oon skooni sk`ooni 22e s> (ingl scone) • pehme ja mure kakuke

soft (ingl) • pehme, mahe, õrn

sohva <sohva 16 s> (sks Sofa < ar suffah pehme iste, istumispadi) • seljatoe ja hrl käetugedega enamasti pehme mööbliese istumiseks ja lamamiseks, diivan

subtroopika <+ troopika 1 s> (< sub- + troopika) • geogr lähistroopika, subtroopikavööde, troopika- ja parasvöötme vahel olev pehme kliimaga vööde

šagrään <šagr|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr chagrin < trg sağrı laudjas) • värvitud pinnaga reljeefse joonmustriga pehme taimpargitud kitse-, eesli- vm nahk; kasut jalatsipealsete, raamatuköidete jms valmistamiseks

šenill <šen|`ill -illi -`illi 22e s> (pr chenille tõuk < ld dem canicula väike koer < canis koer) • tekst pehme siidist, puuvillast v villast karusega lõng; sellest lõngast kootud kangas

ševroo <ševr`oo 26i s> (pr chevreau < chèvre kits) • tekst õhuke pehme kroompargitud kitsenahk; kasut jalatsipealsete valmistamiseks

šifoon <šif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr chiffon kalts) • tekst õhuke pehme labase sidusega siidriie, kasut õhuliste rõivaste valmistamiseks

tallium <t`allium -i 19~2e s> (< kr thallos võsu), tähis Tlkeem keemiline element, järjenr 81, aatomm 204,383; hõbevalge läikiv, õhu käes kiiresti tuhmuv pehme metall; looduses leidub teiste metallide sulfiidmaakides; kasut korrosioonikindlate sulamite koostisosana, amalgaami valmistamiseks jm

terbium <t`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Tbkeem haruldane keemiline element, järjenr 65, aatomm 158,9254; hõbevalge pehme metall, leidub mineraalides

trikoo <trik`oo 26i s> (pr tricot < tricoter kuduma) tekst
1. trikooriie, silmkoelise struktuuriga pehme elastne riie, vt ka trikotaaž
2. keha ümber liibuv trikooriidest rõivaese (supel- v spordikostüüm)

tseesium <ts`eesium -i 19~2e s> (< ld caesius sinakashall), tähis Cskeem keemiline element, leelismetall, järjenr 55, aatomm 132,9054; hõbevalge pehme kergmetall, mida kasut fotoelementide tootmisel, lahenduslampides ja vaakumtehnikas

tumba <tumba 16 s> (ld < kr tymbos hauakääbas)
1. kivist, hiliskeskajal ka pronksist sarkofaagikujuline hauatähis kirikus v kalmistul; tumba pealisplaadil oli jäädvustatud lahkunu reljeefi v skulptuurina
2. väike seljatoeta (pehme) iste
3. muus konga

tuulium <t`uulium -i 19~2e s> (< ld pn Thule, antiikkirjanduses legendaarne põhjapoolseim maa), tähis Tmkeem keemiline element, lantanoid, järjenr 69, aatomm 168,9342; pehme hõbevalge metall, kasut meditsiinis ja defektoskoopias

tvill <tv`ill tvilli tv`illi 22e s> (ingl twill) • tekst mõlemalt poolt toimne pehme siidist v tehiskiust riie

vatiin <vat|`iin -iini -`iini 22e s> (vn ватин < sks Watte vatt) • tekst vooderdusmaterjal, pehme kohev kraaskangas pms spordi- ja ülerõivaste soojustamiseks

velaar <vel|`aar -aari -`aari 22e s> (< uusld velum palati, velum palatinum pehme suulagi, suulaepuri < ld velum puri + palatum suulagi) • lgv pehmesuulaehäälik, häälik, mille moodustamisel tekib pehmel suulael sulg (k, g), ahtus (vene x) v suundub keel pehme suulae suunas (u)

veluur <vel|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr velours < ld villosus topiline, karvakas < villus tokerjas karv) tekst
1. tiheda madala karusega koesameti tüüpi villane, puuvill- v siidriie
2. sametja pinnaga ümberpööratud kroomparknahk
veluurviltmadala tiheda pehme karusega kübaravilt

vernis mou [vern·i muu] (pr pehme värnits) • kunst pehmelakk, graafiline sügavtrükitehnika, mille puhul pehme lakiga kaetud metallplaadile läbi paberi tehtud joonistus hiljem söövitatakse; pehmelakiplaadilt saadud tõmmis, sarnaneb pliiatsijoonistusega

ütrium <`ütrium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Ykeem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 39, aatomm 88,9059; helehall pehme metall, ühendeid kasut kõrgtehnoloogias


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur