[VSL] Võõrsõnade leksikon

akrokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< akro- + kr kephalē pea) • med kolju sünnipärane väärmoodustis, mille korral kolju ülaosa on kõrge ja koonusekujuline

arahnoidiit <arahnoid|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk + -oid) • med pea- ja seljaaju ümbritseva ämblikvõrkkesta krooniline põletik

arhi- (kr archi-, vrd archē algus) • ülem-, pea-, vanem-

arhipiiskop <+ p`iisk|`op -opi -`oppi 22e s> (kr archiepiskopos) • relig pea- v ülempiiskop

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

biitseps <biitseps -i 2e s> (< ld biceps kahepealine < bi- + caput pea) • anat õlavarre kakspealihas

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

brahhükefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< brahhü- + kr kephalē pea) • anat lühipealisus. Vt ka dolihhokefaalia

brontosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr brontē müristamine, kõu + saurus) • paleont tillukese pea ja hiiglasliku sabaga väljasurnud hiidsisalik (kuni 22 m pikk); elas juura 2 ajastul Põhja-Ameerika soostunud aladel

büst <b`üst büsti b`üsti 22e s> (pr buste < ld bustum haud, hauakamber) • kunst rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartii v poole figuuriga; (naise) rinnapartii

capite censi [kapite tsensi] (ld caput pea + census arvutatud) • aj maksudest vabad Rooma kodanikud, Rooma kodanike vaeseim kiht

capitis deminutio [kapitis deminuutsio] (ld caput, gen capitis pea + deminutio vähendamine) • jur, aj Rooma õiguses vabaduse v õiguste piiramine v kaotamine

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

dekapitatsioon <dekapitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld decapitatio < de- + ld caput pea) • pea maharaiumine (hukkamisviis); selgroogseil loomadel pea kõrvaldamine füsioloogiliste katsete tegemisel; med peakõrvaldus, sündiva lapse (vililase) pea kõrvaldamine ema elu päästmiseks; bot taimelt kasvupunkti eemaldamine

dolihhokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< kr dolichos pikk + kephalē pea) • anat pikapealisus. Vt ka brahhükefaalia

drive-in [draiv-inn] (ingl sissesõidu-) • sissesõidu-; asutus, mille külastajad ei pea teenuse saamiseks autost väljuma (algselt Ameerikas) (liitsõna esiosana), nt drive-in-restoran sissesõidurestoran, drive-in-kino sissesõidukino; kõnek sissesõidueinela

džemper <dž`emp|er -ri 2e s> (ingl jumper) • tekst kootud, heegeldatud v trikooriidest õmmeldud üle pea selga käiv kampsun

en chef [a(n)š·ef] (pr) • pea-, peamine, nt rédacteur en chef peatoimetaja; vanem; kõrgem

fišüü <fiš`üü 26 s> (pr fichu) • tekst lainetavalt langev peleriinikujuline krae naisterõivail XVIII s lõpus; naiste pea- v kaelarätt

generaal- (ld generalis < genus päritolu, liik), kindral- • üldine, peamine, üld-, pea-

giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plt • tehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks

glioom <gli|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr glia liim) • med närvitugikoest (neurogliiast) lähtuvate kasvajate üldnimetus; glioome esineb pea- v seljaajus ja silmas. Vt ka glioblastoom

gnuu <gn`uu 26 s> (pr gnou, ingl gnu < Aafrika k-d) • zool pühvelhobu (Connochaetes), Aafrika savannides elutsev veislane, meenutab veise pea ning sõrgadega hobust

gorgoneion <gorgon`eion -i 2e s> (kr < gorgo) • kunst, müt gorgo pea kujutis; antiikajal kasutati ohutisena kurja vastu ja vaenlase hirmutamiseks

gratsilisatsioon <gratsilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld gracilis sale, sihvakas) • anat aastatuhandetepikkune protsess, mille kestel inimese luud on muutunud peenemaks, kehakuju saledamaks, pea pikemaks

greif <gr`eif greifi gr`eifi 22e s> (sks Greif < ld gryphus < kr), grüps <gr`üps grüpsi gr`üpsi 22e s> (kr gryps) • müt antiikmüt-s kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom

heeder <h`eed|er -ri 2e s> (ingl header < head pea) • tehn heina- ja viljakoristusmasina osa, mis koosneb hasplist, lõikeseadisest ja lõigatud taimi edasitoimetavaist seadmeist

hermpilaster <+ pil`ast|er -ri 2e s> (< herm + pilaster) • arhit dekoratiivselt kujundatud arhitektooniline ehitusdetail, mis koosneb inimese pea- v rinnakujust allapoole kitseneval seinasambal

highway [haiwei] (ingl) • ingliskeelsetes maades pea- v kiirtee

hipokamp <hipok|`amp -ambi -`ampi 22e s> (kr hippokampos < hippos hobune + kampos merekoletis)
1. müt Muinas-Kreeka müütiline olend, kellel oli hobuse pea ja eeskeha, tagaosaks aga kõver kalasaba
2. med peaaju külgvatsakese seina välje, limbilise süsteemi osa

hüdrotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< hüdro- + kr kephalē pea) • med vesipea, peaveestumus, haigus, mida põhjustab ajuvedeliku koguse suurenemine koljuõõnes

invidia festos dies non agit [inv·idia festos di˛es noon agit] (ld) • kadedus ei pea pühi

isokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< iso- + kr kephalē pea) • kunst paljufiguuriliste maali-, skulptuuri- ja graafikateoste kompositsioonivõte: ridadena kujutatud tegelaste pead on ühel kõrgusel

kanefoor <kanef|`oor -oori -`oori 22e s> (kr kanēphoros < kaneon korv + pherō kannan)
1. aj korvikandja, Muinas-Kreeka suursugune neitsi, kes jumalate auks korraldatud pidustustel kandis pühi esemeid
2. arhit, kunst korvi pea kohal hoidva tütarlapse kuju(tis)

kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaal • suur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal

kapitaalkiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< keskld capitale suurtäht < ld capitalis pea-, peamine) • ainult suurtäheline ladina kiri

kapitaalne <kapit`aal|ne -se 2 adj> (ld capitalis pea-, peamine < caput pea) • põhjalik, põhjapanev; tugev, püsiv

kapital <kapital -i 19 s> (pr, ingl capital < ld capitalis peamine, põhiline < caput pea) • maj vara v varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida on võimalik kasutada lisaomandi v -vara loomiseks; piltl põhivara, tagavara, varu
põhikapital • maj raamatupidamise põhivara: kestvalt kasutatavad varad (hooned, sisseseade)
käibekapital • maj toore, pooltooted jms; käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe
kapitalimahutus • maj kapitali mahutamine ettevõttesse; ettevõttesse mahutatud kapital

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kaptaal <kapt|`aal -aali -`aali 22e s> (sks Kaptal < ld capitalis peamine < caput pea) • trük köitmisel raamatuselja otstesse kleebitav (värviline) pael

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

kardinaalne <kardin`aal|ne -se 2 adj> (ld cardinalis peamine < cardo uksehinged, poolus) • peamine, pea-, tähtsaim; põhjalik

kasteet <kast|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr casse-tête < casse purustan + tête pea)
1. aj sõjanui
2. raske tinanupuga kepp
3. metallist sõrmenukkide- v rusikakaitse (külmrelvana)

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

kefaal <kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr kephalē pea) • zool meriärn (Mugil cephalus), perekond soojades meredes elavaid kinnispõielisi luukalu, kellel on suhteliselt pikk keha; töönduskala

kefalo-, tsefalo- (< kr kephalē pea) • pea-

kimäär <kim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr Chimaira)
1. müt Vana-Kreeka müt-s tuld sülgav koletis – lõvi, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu
2. piltl metsik fantaasiakuju, ebatõeline pettekuju, teostamatu unistus
3. biol erineva genotüübiga organismidest pärit rakkudest koosnev organism

kodeiin <kode|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kōdeia pea, nupp, moonikupar) • farm oopiumis sisalduv alkaloid, kasut pms köha- ja valuvastase ravimina

kommissuur <kommiss|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld commissura < ld ühendus) • anat nide, ühendus, nt pea- ja seljaaju sümmeetriliste osade vahelised nidemed, silmalaugude nide, huulte nide

kraniaalne <krani`aal|ne -se 2 adj> (uusld cranialis < kr kranion pea, kolju) • kolju-, pealuu-; koljupoolne. Vastand kaudaalne

makrokefaalsus <+ kef`aalsus -e 11~9 s> , makrotsefaalsus <+ tsef`aalsus -e 11~9 s> (< makro- + kr kephalē pea) • med suurepealisus, pea ülemäärane suurus. Vastand mikrokefaalsus

mandrill <mandr|`ill -illi -`illi 22e s> (ingl < man inimene + drill, paaviani liik) • zool Lääne-Aafrikas elav suure pea ja köntsabaga ahv (Mandrillus sphinx); nina on punane, põsed sinised, tuharamõhnad osalt punased, osalt sinised

manööverdama <manööverdama 27 v> • manöövreid tegema; tehn sõidukiga mitmesuguses suunas liikuma vajaliku asendi v suuna saavutamiseks, eriti vedureid ning vaguneid pea- ja kõrvalteedel ümber paigutama; piltl osavalt toimima, kavalaid käike tegema

martingaal <marting|`aal -aali -`aali 22e s> (pr martingale)
1. sport rihm ratsahobuse pea hoidmiseks õiges asendis
2. mänguteoorias mängimissüsteem, mille korral iga kaotuse järel panust kahekordistatakse ja iga võidu järel alustatakse algpanusest

memento [mem·ento] (ld mäleta) • meeldetuletus, hoiatus
memento mori [mem·ento mori] (ld) • pea meeles, et sa sured (oled surelik), surelikkuse meeldetuletus; sage teema kunstis ja kirjanduses
memento, quod es homo [mem·ento kvod es homo] (ld) • pea meeles, et oled inimene
memento vivere [mem·ento viivere] (ld) • ära unusta elada

meronüüm <meron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< mero- + -onüüm) • lgv terviku suhtes osa väljendav sõna, nt nina pea suhtes. Vt ka holonüüm

mesokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< meso- + kr kephalē pea) • anat keskpealisus (brahhükefaalia ja dolihhokefaalia vahepealne inimese peavorm)

metropol <metropol -i 19 s> (kr mētropolis emalinn)
1. aj Vana-Kreekas emalinnriik, vastandina tema poolt asut kolooniale
2. majanduslikult arenenud riik, emamaa oma endiste asumaade v sõltuvate maade suhtes
3. pea- v suurlinn

mikrokefaalsus <+ kef`aalsus -e 11~9 s> , mikrotsefaalsus <+ tsef`aalsus -e 11~9 s> (< mikro- + kr kephalē pea) • med pisipealisus, pea ebanormaalne väiksus. Vastand makrokefaalsus

nanotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< nano- + kr kephalē pea) • med kääbuspealisus

nimbus <n`imbus -e 11~9 s> (keskld < ld torm, äiksepilv) • kunst, relig oreool, sõõrjas aupaiste pühaku pea ümber (kristlikus ja budistlikus kunstis)

paavst <p`aavst paavsti p`aavsti 22e s> (keskalamsks pāwest < ld papa „isa“) • relig katoliku kiriku pea

paslik <paslik -u 2 s> (vn башлык < trg başlık peakate < baş pea) • tekst peakott, tuisukott, kapuutsitaoline peakate (kaitseks tuule, vihma ja tuisu eest)

per capita [per kapita] (ld peade kohta) • pea kohta, isiku kohta

perifeerne <perif`eer|ne -se 2 adj> • perifeerias asetsev, perifeeriasse kuuluv, äärmine, piirdeline, piirde-, vastand tsentraalne
perifeerne närvisüsteem • anat piirdenärvisüsteem, pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes

periood <peri|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr periodos ringkäik, ringjooks)
1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik; ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub (nt võnkeperiood)
2. lgv lausestik, reast pea- ja kõrvallauseist koosnev kunstitaotluslik liitlause
3. muus tervik kahest sisuliselt kokkukuuluvast muusikalisest lausest

pingviin <pingv|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Pinguin < ingl penguin < hiidalk < kõmri pen pea + gwyn valge) • zool pms lõunapoolkera külmavööndis elav lennuvõimetu veelind pingviinlaste sugukonnast (Spheniscidae), kasutab tiibu ujumiseks, kõnnib püstasendis

plagiotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr plagios kaldu olev + kephalē pea) • med kiivaspealisus, pea kuju, mille üks koljupool on suuremahulisem eest, teine koljupool tagant

platütsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr platys lame + kephalē pea) • med lamedapea(li)sus, lame ning eest-taha-suunas pikaks venitatud peakuju

pneumotsefaal <+ tsef|`aal -aali -`aali 22e s> (< pneumo- + kr kephalē pea) • med õhkpea, õhu (vm gaasi) esinemine koljuõõnes

primaarne <prim`aar|ne -se 2 adj> (ld primarius) • esmane, esimesena avalduv v esinev; esmatähtis; esma-, esmas-, esi-; alg-, pea-

protohierei <protohier`ei 26 s> (vn протоиерей < keskkr prōtoiereus < proto- + kr hiereus preester) • relig pea- e ülempreester õigeusu kirikus

pullover <pullover -i 19 s> (ingl) • tekst üle pea tõmmatav (silmkoeline) kampsun

qui non laborat, non manducet [kvii noon laboorat noon manduutset] (ld) • kes ei tööta, (see) ei pea (ka) sööma

rastapatsid pl <+ p`ats patsi p`atsi 22e s> • algul jamaicalaste (rastafarianismi järgijate) patsiline soeng: paljudeks peenikesteks patsideks punutud, tupeerimise ja vahatamisega vaibataoliseks vanutatud soeng; rastad usuvad, et energia lahkub kehast pea kaudu ja sõlmitud juuksed hoiavad selle kehas; nüüdisajal kogu maailmas levinud noortesoeng

rem tene, verba sequentur [rem tene verba sekv·entur] (ld) • pea silmas asja, sõnad tulevad järele (Cato Vanem)

saatür <s`aatür -i 2e s> (kr pn Satyros) • müt kitse pea ja sabaga inimesekujuline olend Kreeka müt-s; nurme- ja metsavaim, Dionysose kaaslane
saatürdraama • kirj Vana-Kreeka mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid

seniit <sen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld, hisp cenit, it zenit < ar samt ar-ra’s pea suund) • astr lagipunkt, vaatlejat läbiva loodjoone ja taevasfääri ülemine lõikepunkt, vastand nadiir
seniitkahur • sõj van õhutõrjekahur
seniitkaugus • astr taevakeha nurkkaugus seniidist
seniitteleskoop • astr seniidilähedaste tähtede seniitkauguse mõõtmise riist

seraskiir <serask|`iir -iiri -`iiri 22e s> (trg serasker < prs ser‘asker väejuht < ser pea + ar ‘askar sõjavägi) • aj, sõj Türgi sõjavägede ülemjuhataja; sõjaminister sultaniaegses Türgis

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

skafotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr skaphē lootsik + kephalē pea) • med lodipealisus, kiiljas kolju kuju

stegokefaalid pl <+ kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr stegē katus, kate + kephalē pea) • paleont katispeased, rühm algelisi väljasurnud kahepaikseid; sarnanesid kujult salamandri, sisaliku, krokodilli v maoga; nüüdissüstemaatikas stegokefaale omaette üksusena ei käsitata

stopp <st`opp interj; st`opp stopi st`oppi 22e s> (< ingl stop seisma panema, peatama; peatus)
1. interj seis!, peatu!, pea kinni!
2. s seisak, peatus; tehn seiskar, vt ka autostopp
stopptuli • tehn pidurdustuli, liiklusvahendi tagatuli, mis põleb sõidupiduriga pidurdamise ajal

subproduktid pl <+ prod|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (< sub- + produkt) • kok kõnek rups, teisejärgulised tapasaadused, nt looma v linnu pea, siseelundid, saba vms toiduainena

sviiter <sv`iit|er -ri 2e s> (ingl sweater dressipluus, soojendusdress < sweat higistama) • tekst üle pea selga tõmmatav avar soe kampsun

zucchetto [tsuk·etto] (it < zucca kõrvits; pea) • tekst, relig katoliku vaimuliku ümmargune müts. Vt ka kalott

tainia <t`ainia 1 s> (kr pael, lint) • aj aumärgina, ehtena v autasuna pms ümber pea kantav side, oli jumalaile pühendatuse ja spordivõistlustel saavutatud võidu tähis eriti Kreekas

temaatika <temaatika 1 s> (< kr thema pandu < tithēmi panen) • teemad, ainestik; teose ainestikuline koostis, pea- ja kõrvalteemade kogum; mingisse ainevalda kuuluvad teemad (nt sõjatemaatika)

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades

tête-à-tête [tetat·et] (pr „pea pea juures”) • (kohtumine v kõnelus) nelja silma all, kahekesi

tikk1 <t`ikk tiki t`ikki 22e s> (pr tic) • med tikktõbi, tõmblustõbi, kiiresti korduv rütmita, vaplev lihasetõmblus; on täheldatud näo, pea, käte, jalgade tikki

trihhotsefaloos <trihhotsefal|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thrix, gen trichos karv + kephalē pea) • med, vet piugusstõbi, nii inimestel kui ka loomadel esinev parasitaarhaigus; nakkus levib piugussi munadega saastunud köögi- ja puuvilja vm toiduainete ning reostunud vee kaudu

tsefaalne <tsef`aal|ne -se 2 adj> , kefaalne <kef`aal|ne -se 2 adj> (< kr kephalē pea) • pea-, peasse puutuv, kefaalne

tsefalomeetria <+ m`eetria 1 s> (< tsefalo- + -meetria) • antr antropoloogiline uurimismeetod, mis põhineb pea ja näo mõõtmete suhte kindlakstegemisel (ühe mõõtme protsent teisest)

tsentraalne <tsentr`aal|ne -se 2 adj> (ld centralis < tsentrum) • keskel asetsev, tsentraal-, kesk-; peamine, põhiline, pea-, vastand perifeerne

tserebrospinaalne <+ spin`aal|ne -se 2 adj> (< ld cerebrum peaaju + spinalis selgroo-) • pea- ja seljaajusse puutuv
tserebrospinaalne meningiit • med pea- ja seljaaju pehmekesta põletik; haigusega käib kaasas kuklalihaste kramplik kokkutõmbumine

tserebrospinaalvedelik <+ vedel|`ik -iku -`ikku 25 s> (< tserebrospinaalne) • füsiol pea- ja seljaajuvedelik, lümfisarnane vedelik, mis täidab ajuvatsakesi ja ämblikuvõrkkestaalust ruumi ning ümbritseb selgrookanalis seljaaju

turban <t`urban -i 2e s> (pr < prs dulband, dōlband) • tekst tavapärane meeste peakate islamimaades ja Indias, väikese mütsi ümber v vahetult ümber pea mähitav pikk riideriba; tänapäeval ka naiste peakate