[VSL] Võõrsõnade leksikon

albilane <albila|ne -se -st 12 s> (< pn) • aj Albi linna järgi nime saanud usulises liikumises osaleja XII-XIII s Lõuna-Prantsusmaal; albilased astusid avalikult välja kirikliku maavalduse, katoliku kiriku surve ja paavsti vastu. Vt ka katar

allokutsioon <allokutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld allocutio) • kõnetlus, pöördumine; relig kiriklikes rituaalides esinev sissejuhatav v kõnetlusosa; relig paavsti kiriklikke v riiklikke põhimõtteid käsitlev pöördumine

breve (ld lühike) • relig paavsti lühike ametlik kiri

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bullaarium <bull`aarium -i 19~2e s> • aj paavsti ürikute, bullade kogu

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

dekretaal <dekret|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld decretale < decretalis dekreediga kindlaks määratud) • relig paavsti läkituse vormis käskkiri

entsüklika <ents´üklika 1 s> (< kr enkyklios ümmargune, üldine < en- + kyklos ring) • relig paavsti ringkiri v läkitus kõikidele piiskoppidele

gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)

gvelf <gv`elf gvelfi gv`elfi 22e s> (it guelfo, pl guelfi < pn Welfid, Saksa päritolu aadlisuguvõsa) • aj paavsti pooldaja (pms kaupmeeste ja käsitööliste kiht) Itaalias XIII–XV s, gvelfid võitlesid Saksa keisrite ja nende pooldajate (gibelliinide) vastu

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

internuntsius <+ n`untsius -e 11 s> (< inter- + nuntsius) • relig paavsti erakorraline saadik (ametiastmelt madalam kui nuntsius)

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

kardinal <kardinal -i 19 s> (keskld cardinalis < ld põhiline, peamine)
1. relig paavsti nimetatud järgmise paavsti valija, vt ka konklaav
2. zool vintlaste sugukonda kuuluv sarlakpunase sulestikuga värvuline (Cardinalis cardinalis) Põhja- ja Kesk-Ameerikas

konklaav <konkl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld conclave (suletav) ruum) relig
1. paavsti valiv kardinalide kolleegium
2. välisilmast rangelt eraldatud ruumid, kus valitakse paavst

konsistoorium <konsist`oorium -i 19~2e s> (< ld consistorium kogunemine; kogunemiskoht)
1. aj Rooma keisrite nõuandev riiginõukogu
2. relig piiskopkonnakohtu istung; katoliku kardinalide täiskogu koosolek (paavsti eesistumisel)

legaat1 <leg|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld legatus saadik)
1. aj Vana-Roomas saadik v volinik, riikliku (senati) ülesandega lähetatu; väeülemale senati poolt määratud abiline, keisririigi ajal leegioni ülemjuhataja; provintsi asevalitseja endiste magistraatide hulgast
2. relig katoliku kirikus paavsti erisaadik
3. jur diplomaatiline saadik

legatsioon <legatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld legatio saatkond) • dipl paavsti diplomaatiline saatkond v esindus; aj kirikuriigi provints

motu proprio [mootu proprio] (ld), proprio motu [proprio mootu] (ld) • omal algatusel, omaalgatuslikult; relig paavsti algatusel avaldatud õigusakt

nuntsius <n`untsius -e 11 s> (< ld nuntius teataja), hrl apostellik nuntsius • relig, dipl Püha Tooli suursaadik, paavsti diplomaatiline esindaja välisriigis

pontifex maximus [pontifeks maksimus] (ld) • aj, relig preestrite kolleegiumi ülem, kes valiti rahvakoosolekul eluks ajaks; seda tiitlit kandsid a-ni 383 kõik Rooma keisrid, hiljem sai see paavsti tiitliks (püsinud tänapäevani)

pontifikaat <pontifik|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld pontificatus < pontifeks) • relig ülempreestriamet; paavstiamet ja paavsti ametiaeg

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

Roma locuta est, causa finita est [rooma lokuuta est kausa finiita est] (ld) • „Rooma on kõnelnud, asi on lõpetatud“ (paavsti autoriteeti väljendav ütlus); piltl otsus on langetatud

sancta sanctorum [sankta sanktoorum] (ld pühadest pühim) • relig kõige püham paik (nt Jeruusalemma templis); paavsti kabel Lateraani palee juures Roomas

Sancta Sedes [sankta seedes] (ld), ka Apostolica Sedes [apost·olika seedes] (ld), Sedes Apostolica [seedes apost·olika] (ld) • relig Püha Tool, paavsti kui apostel Peetruse järglase ameti aunimetus

Sanctissime Pater [sankt·issime pater] (ld Pühim Isa), lüh S. P. • relig paavsti pidulik kõnetlustiitel

supremaat <suprem|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Supremat < ld supremus kõrgeim) • ülemvõim; relig paavsti ülemvõim piiskoppide suhtes

tiaara <tiaara 16 s> (kr tiara) • aj Pärsia ja Assüüria kuningate peaehe; relig, aj paavsti peakate, kolmekordne kroon

ultramontanism <+ montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr ultramontanisme < ld ultra montes sealpool (Alpi) mägesid) • relig nõue tunnustada paavsti ülimuslikkust ilmalike valitsejate üle. Vastand tsesaropapism

uniaat <uni|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn униат < уния liit, ühendus < ld unio ühtsus) • relig kirikupeana paavsti tunnistav õigeusklik, uniaadid ühinesid katoliku kirikuga Bresti kirikukogul 1596. a

uniaatlik <uni`aatl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig uniaatidele omane, paavsti jurisdiktsiooni tunnistav

urbi et orbi (ld (Rooma) linnale ja maailmale) • relig paavsti pöördumine Rooma linna ja kogu maailma poole; üldises tähenduses: kõigile, kogu maailmale