[VSL] Võõrsõnade leksikon

ad hoc [ad hok] (ld selleks) • kindlaks otstarbeks v juhtumiks

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

anatomeerima <anatom|`eerima -eerib 28 v> (< anatoomia) • med laipu teaduslikul otstarbel lahkama v prepareerima

angaaria <ang`aaria 1 s> (ld angaria < kr angaros käskjalg, kuller) • sõj sõdiva riigi võimu piires (sadamates, territoriaalvetes) olevate erapooletute riikide transpordivahendite ajutine hõivamine ja kasutamine sõja otstarbel

artefakt <artef|`akt -akti -`akti 22e s> (< ld arte kunstlikult + factum tehtud) • inimese poolt teadlikult kindlaks otstarbeks olemasolevast materjalist valmistatud ese; ürgaegne kivi- v luuriist; biol mõnikord organismi uurimisel tekitatav moodustis v protsess, mis pole hrl organismile omane

assigneerima <assign|`eerima -eerib 28 v> (pr assigner < ld assignare osaks määrama, välja jagama < ad- + signum märk) • maj maksekäsundit andma; teatud otstarbeks summasid lubama (nt riigieelarves)

barokamber <+ k`amb|er -ri 2e s> (< baro- + ld camera võlv, keskld kamber) • katsete v ravi otstarbel muudetava õhurõhuga (hermeetiliselt suletud) ruum

benefiss <benef|`iss -issi -`issi 22e s> (< pr bénéfice kasu, tulu < ld beneficium heategu) • tuluõhtu, teatrietendus v kontsert, mille sissetulek tervikuna v osaliselt läheb ühe näitleja, solisti toetuseks vm heategevaks otstarbeks. Vt ka benefitsiant

biokütus <+ kütus -e 9 s> (< bio-) • ökol energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine; võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu, vt ka biodiislikütus, biogaas (2)

bužii <buž`ii 26 s> (pr bougie < pn Bejaïa, linn Alžeerias) • med avarduspulk, vahast, tselluloidist vm valmistatud pulk keha ahenenud kanalite laiendamiseks nende uurimise v ravi otstarbel

dekoratiivkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< dekoratiivne) • kunst kaunistusliku otstarbega kunst (nt dekoratiivskulptuurid ruumide v parkide kaunistamiseks vm)

denaturaat <denatur|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld denaturatus loomulikest omadustest ilmajäänud, vrd denaturatsioon) • keem denatureeritud aine, eriti tehniliseks otstarbeks määratud piiritus, mis on muudetud joomiskõlbmatuks

diagnoos <diagn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine, äratundmine)
1. med, vet haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
2. biol taksoni kirjeldus, taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste (liikide, perekondade jne) põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende eristamise ja määramise otstarbel

dispanseerimine <dispans`eerimi|ne -se -st 12 s> • elanikkonna tervise seisundi arstlik jälgimine, millega haiguste ärahoide ja ravi otstarbel tegelevad dispanserid

dotatsioon <dotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dotare kaasavara andma) • maj riiklik toetus organisatsioonidele ja ettevõtteile kahjude katteks vm otstarbeks

elektroteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< elektro- + teraapia) • med elekterravi, elektrivoolu rakendamine ravi otstarbel

elektrotermia <+ t`ermia 1 s> (< elektro- + kr thermē soojus, kuumus) • el elektrotehnika haru, mis tegeleb elektrienergia muundamisega soojusenergiaks tööstuslikul otstarbel

email <em`ail emaili em`aili 22e s> (pr émail) • värviline v valge, enamasti läbipaistmatu metalloksiidide lisandiga klaasimass metallide, keraamika v klaasi katmiseks pinnakaitse v dekoreerimise otstarbel
hambaemail • anat hambavaap, hambakrooni kattev kõva klaasjas kude

epilatsioon <epilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< e-1 + ld pilus juus, karv) • juukse- v karvaeemaldus koos juurega (nahahaiguste ravimise v iluravi otstarbel). Vt ka depilatsioon

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

fond <f`ond fondi f`ondi 22e s> (pr fonds < ld fundus alus) • maj põhivara; varud; mingiks otstarbeks v ajavahemikuks määratud rahalised v ainelised vahendid; väärtpaberid
fondibörs • maj väärtpaberibörs, mis korraldab fonditoodete ostu ja müüki
fondimahukus • maj tootmispõhifondide maksumuse ja nende kasutamisel saadava toodangu v tulemi suhe

funktsionaal <funktsion|`aal -aali -`aali 22e s> • mat funktsiooni teatud üldistus
funktsionaalprojekteerimine • info süsteemi komponentide funktsioonide ja nendevaheliste talitluslike seoste spetsifitseerimine
funktsionaalüksus • info etteantud otstarbega riistvara- v tarkvaraüksus

funktsionaalsus <funktsion`aalsus -e 11~9 s> (< funktsionaalne) • otstarbekus, toimivus; muus helide v heliühendite vastastikune sõltuvus, vt ka tonaalsus

gaasigeneraator <+ gener`aator -i 2e s> (< gaas1 + generaator) • tehn gaasistusseade, seade gaasi tootmiseks (turbast, puidust, saepurust, koksist, söest, erilisest lõhkeainest jne) tehniliseks otstarbeks, eriti gaasimootorite kütteks ja auto turvapatjade täitmiseks

galvanisatsioon <galvanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galvanisation < pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el madalpingelise alalisvoolu kasutamine ravi v tehnilisel otstarbel

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

instrumentaarium <instrument`aarium -i 19~2e s> (< instrument) • riistastik, teatavaks otstarbeks tarvitatav instrumentide kogu

kateeter <kat`eet|er -ri 2e s> (kr kathetēr < kathiēmi lasen alla) • med õõnessond, kehaõõnde (kusepõide, neeruvaagnasse, emakasse), vere- v lümfisoonde viidav peenike toru vedeliku eemaldamiseks, ravimi manustamiseks v diagnoosimise otstarbel

kollekt <koll|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld collecta < colligere koguma, colligi kogunema)
1. korjandus (eriti kiriklik) heategevaks otstarbeks
2. relig liturgiline palve, laulpalve

krakeleerima <krakel|`eerima -eerib 28 v> • kunst esemele kaunistamise otstarbel krakleed tekitama

kvaliteet <kvalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld qualitas < qualis missugune) • omadus, laad; väärtus, headus; (toote) omaduste vastavus otstarbele

okeanaarium <okean`aarium -i 19~2e s> (< ookean) • mereakvaarium mereelu jälgimiseks (meelelahutuse ja teadusliku uurimise otstarbel)

organ <`organ -i 2e s> (< ld organum tööriist, vahend < kr organon)
1. biol elund
2. korraldav ja täidesaatev asutus
3. organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nt nõukogu, volikogu, eestseisus)
4. tehn masina vm seadme kindla otstarbega osa v seadis

peits <p`eits peitsi p`eitsi 22e s> (sks Beize)
1. happe, leelise, soola v värvaine lahus puidu v metalli pinna töötlemiseks, kiudainete värvivastuvõtlikumaks muutmiseks vm otstarbeks
2. värvaine puidukirja esiletoomiseks

perfusioon <perfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< per- + ld fundere valama, voolata laskma) • läbivoolutamine; med, vet kehaomase vedeliku laskmine läbi elundite (veresoonte kaudu läbivoolutamine); rakendatakse ravi otstarbel ja elundite talitluse tundmaõppimiseks

petrool <petr|`ool -ooli -`ooli 22e s> , petrooleum <petr`ooleum -i 19~2e s> (< petro- + ld oleum õli) • keem naftasaadus, mida kasut kütuseks, valgustuseks, lahustina vm otstarbeks

plokk <pl`okk ploki pl`okki 22e s> (ingl block, sks Block)
1. risttahukakujuline materjalitükk (nt vundamendiplokk) v toode (nt aknaplokk, raamatuplokk, kirjaplokk)
2. tehn seadis masina, aparaadi vm seadme osana (nt silindriplokk, toiteplokk)
3. ehituselt, otstarbelt v sisult kokkukuuluv kogum ehitisi (nt hooneplokk) vm üksusi (nt margiplokk, uudisteplokk, andmeplokk)
4. tehn teljel pöörlev ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie v trossi jaoks; kasut tõsteseadme osana
5. info andmekogum salvestamisel v edastamisel. Vt ka blokk

polüfunktsionaalne <+ funktsion`aal|ne -se 2 adj> (< polü- + funktsionaalne) • mitmeks otstarbeks kasutatav, paljurakenduslik

polüploideerima <polüploid|`eerima -eerib 28 v> • biol polüploidsust tehislikult esile kutsuma (nt uute taimesortide loomise otstarbel)

profaan <prof|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld profanus pühitsematu)
1. asjasse pühendamata isik, võhik, mitteasjatundja
2. relig ilmalik isik
profaanarhitektuur • arhit ilmaliku otstarbega arhitektuur, nt kindlused, elamud, tööstushooned. Vastand sakraalarhitektuur
profaankunst • kunst ilmalik kunst (vastandina kiriklikule kunstile)

pürotehnika <+ tehnika 1 s> (< püro- + tehnika) • tehnika haru, mis tegeleb valgustamiseks, signaliseerimiseks, süütamiseks jms otstarbeks kasutatavate segude ja toodete valmistamisega ning ilutulestikuga

reservaat <reserv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld reservare, perf partits reservatus alles hoidma, säilitama)
1. (loodus)kaitseala, kus on keelatud igasugune inimmõjustus
2. põliselanikele määratud (piiratud omavalitsusega) maa-ala
3. mingil otstarbel majandustegevusest välja arvatud ala

sakraalarhitektuur <+ arhitekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< sakraalne1 + arhitektuur) • arhit, relig usukultusliku otstarbega ehituskunst; usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid, mošeed jne). Vastand profaanarhitektuur

skarifikatsioon <skarifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scarificare lahti kraapima) • med täkkimine, nahasse ravi otstarbel rohkete väikeste sisselõigete tegemine; põll seemnekestade mehaaniline vigastamine külvi eel

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

spetsiaalne <spetsi`aal|ne -se 2 adj> (ld specialis) • eriline, eri-, teatud kindla otstarbega

spetsialiseerima <spetsialis|`eerima -eerib 28 v> (pr spécialiser < ld specialis eriline) • mingiks otstarbeks määrama; mingile erialale keskendama

struktuuriskeem <+ sk`eem skeemi sk`eemi 22e s> (< struktuur) • tehn skeem, mis näitab seadme põhielemente, nende otstarvet ja vastastikuseid seoseid. Vt ka plokkskeem

tolos <tolos -e 9 s> (kr tholos) • aj esialgu arvatavasti sakraalne, hiljem mitme otstarbega Kreeka ümarehitis

transfusioon <transfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transfusio ümbervalamine) • med vedelike ülekanne, eriti vere ülekandmine ühelt inimeselt teisele ravi otstarbel, nt suure verekaotuse puhul

tung <t`ung tunga t`unga 22i s> , tungpuu <+ p`uu 26i s> (ingl tung < hiina tóng) • bot Hiinas ja Jaapanis kasvav puu (Aleurites) piimalilleliste sugukonnast; õlirikkaist seemneist saadakse mürgist õli, mida kasut tehniliseks otstarbeks

vakf <v`akf vakfi v`akfi 22e s> (ar waqf) • relig islami õiguses kolmandale isikule võõrandamatu omand (nt riigimaa v heategevaks otstarbeks tehtud annetus)

vektorkardiograafia <+ gr`aafia 1 s> , vektorelektrokardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< vektor) • med kardiograafia meetod südame elektrivälja ruumiliseks uurimiseks diagnoosimise otstarbel; rakendatakse mõningate südamelihasehaiguste v -kahjustuste korral

velveton <velveton -i 19 s> (ingl velveteen < velvet) • ühelt poolt karvastatud väga tihe ja vastupidav puuvillriie; kasut jalatsivoodriks ja tehniliseks otstarbeks. Vt ka moleskiin

vestiigium <vest`iigium -i 19~2e s> (< ld vestigium jälg) • biol, zool lootejälg, jäde, mandunud jädemeline elund, kehaosa v mingi muu tunnus, mis oli eellastel hästi arenenud, kuid on otstarbe kadumise tõttu taandarenenud (inimesel nt kehakarvkate, ussripik). Vt ka rudiment