[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

fermion <f`ermion -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs poolarvulise spinniga osake või kvaasiosake

gluuon <gl`uuon -i 2e s> (ingl gluon < glue liim) • füüs hüpoteetiline elektriliselt neutraalne osake, vahendab kvarkidevahelist tugevat interaktsiooni

gravitiino <gravitiino 16 s> (ingl gravitino < graviton) • füüs hüpoteetiline neutraalne osake, mille seisumass on 0 ja spinn ³/₂

graviton <graviton -i 19 s> (ingl < gravitatsioon) • füüs hüpoteetiline osake, gravitatsioonivälja kvant, mille spinn on 2, seisumass ja elektrilaeng 0

kompleksioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kompleksne + ioon) • keem struktuuriüksusena eristatav laetud osake kompleksühendis

kondensatsioon <kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld condensatio)
1. füüs tihendus, tihenemine, tihendamine, aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse)
2. keem liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (nt vee) eraldumine
kondensatsioonituum • füüs gaasis olev tahke v vedela aine osake v laetud gaasiosake (ioon), mis koondab enese ümber gaasi molekule ja soodustab seega kondenseerumist
kondensatsioonivesi • veeauru kondenseerumisel tekkinud vesi

korpuskul <korp`uskul -i 2e s> (ld dem corpusculum kehake, osake) • füüs aineosake (molekuli, aatomi, elektroni jne üldnimetus)

kvark <kv`ark kvargi kv`arki 22e s> (ingl quark, tehissõna) • füüs tugevale interaktsioonile alluv osake, hadroni koostisosa
kvarkmudel • käsitlus, mille kohaselt hadronid koosnevad kvarkidest

liposoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< lipo- + kr sōma keha) • keem lipiidpõieke, kunstlikult valmistatav sfääriline osake; kasut mudelsüsteemidena biomembraanide uurimisel biokeemias, aga ka raviainete transpordiks meditsiinis ja kosmeetikas

molekul <molekul -i 19 s> (pr molécule < ld moles suur hulk, raskus) • keem, füüs aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused; molekul koosneb aatomeist

nukleofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< nukleo- + -fiil) • keem nukleofiilne reagent, nukleofiilse reaktsiooni käigus elektronipaari loovutav osake

partikkel <part`ik|kel -li 2e s> (< ld particula osake) • lgv muutumatu sõna (adverb, proadverb, adpositsioon, konjugatsioon, afiksaaladverb, modaaladverb, interjektsioon); füüs (aine)osake
elementaarpartikkel → elementaarosake

partikulatsioon <partikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld particula osake) • biol põõsa v puhma vm taime jagunemine (nt inimtegevuse toimel) iseseisvaiks

partsell <parts|`ell -elli -`elli 22e s> (pr parcelle, keskld particella osake < ld particula) • maalapp; maj väikemaaomand; ökol biogeotsönoosi väikseim ühesuguse rindelise struktuuriga osakooslus

prooton <pr`ooton -i 2e s> (< kr prōton esimene, kesksoovorm) • füüs aatomituuma koostisse kuuluv stabiilne positiivselt laetud osake

tahhüon <t`ahhüon -i 19 s> (ingl tachyon < kr tachys kiire) • füüs hüpoteetiline osake, mille kiirus on suurem kui valguse kiirus

ultramikron <+ m`ikron -i 2e s> (< ultra- + mikron), submikron <+ m`ikron -i 2e s> (< sub- + mikron) • üliväike osake, mis pole nähtav tavalise mikroskoobiga, kuid mida võib näha ultramikroskoobiga