[VSL] Võõrsõnade leksikon

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

abüssaal <abüss|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr abyssos põhjatu) • hüdrol ookeani ja mere põhja ökoloogiline sügavusvöönd (alates 3000 m-st); bentaali osa

acta [akta] (ld)
1. aj ametlikud protokollid ja teadaanded Vana-Roomas
2. toimingud, teod, aktid, toimetised (sageli teaduslike jätkväljaannete nimetuse osa)

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

adventiivorgan <+ `organ -i 2e s> (< adventiivne) • bot taime osa, mis areneb väljakujunenud juure, varre v lehe kudedest (mitte kasvukuhiku algkoest) ebaharilikul kohal

aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivöönd • geol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid

Agnus Dei [agnus de˛i] (ld Jumala Tall, st Kristus) • relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) viimane osa; kunst aupaistega, hrl risti v ristilipu ja armulauakarikaga Kristust sümboliseeriv lambatalle kujutis kunstis IV–XVI s

agrofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< agro- + foon1) • põll saagikust mõjutav mulla omaduste seisund, mille loomisel on oluline osa inimtegevusel

air [eer] (pr viis, meloodia < õhk) muus
1. aj mõningate vokaalvormide nimetus XVI–XVIII s
2. instrumentaalpala (nt süidi osa)

akromatiin <akromat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr achrōmatos värvusetu) • biol rakutuuma nõrgalt värvuv osa

akropol <akropol -i 19 s> (kr akropolis < akros kõrgeim + polis linn) • aj antiikaja Kreeka hrl kõrgendikul paiknenud linna kindlustatud osa, kus asusid ka linna pühamud

aksiomaatika <aksiomaatika 1 s> • loog õpetus aksioomidest; aksioomide süsteem, mingi teooria osa, mis koosneb algmõisteist, ilma tõestuseta vastuvõetavaks tunnistatud väiteist (aksioomidest) ja reegleist teooria kõigi teiste väidete (teoreemide) tõestamiseks

aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanss • maj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastik • sotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavara • lgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõigus • pol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)

aktiva <`aktiva 1 s> (sks Aktiva < ld activus tegev) • maj raamatupidamisbilansi osa; ettevõtte v isiku varad. Vastand passiva

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfell • maj investori kõigi aktsiate kogum

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

alidaad <alid|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< ar al-‛idādah abi, toetus) • geod, tehn sekstandi jt astronoomiliste ning geodeetiliste nurgamõõturite osa, millel on viseerimisseadis, lugemisseadised ja vesilood ning mis pöörleb ümber limbi keskpunkti läbiva telje

alkoov <alk|`oov -oovi -`oovi 22e s> (pr alcôve < ar al-qubbah väike tuba) • arhit eesriidega orv seinas voodi jaoks; magamisruumi kõrgem, balustraadiga eraldatud osa, millel asetses voodi

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke ⁴/₄- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

alloplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< allo- + plast) • med organismi kude asendav metallist v plastist osa

alpinaarium <alpin`aarium -i 19~2e s> , alpiinum <alp`iinum -i 2e s> (< pn Alpid) • aiand kiviktaimla, kivide ja küngastega iluaia v pargi osa mägitaimede jt kivist pinda eelistavate taimede kasvatamiseks

al segno [al senjo] (it märgini) • muus märkus, et noodistikus tuleb heliteose osa korrata segno-märgini . Vt ka segno

amiktus <am`iktus -e 11~9 s> (ld amictus pealisrüü) • relig, tekst katoliku vaimuliku liturgilise riietuse osa, pika valge rüü all kantav ristkülikukujuline valge linane rätt

aminohape <+ hape h`appe 6 s> (< amino-) • keem orgaaniline hape, milles radikaali üks v mitu vesinikuaatomit on asendatud aminorühmaga –NH₂; aminohapped etendavad tähtsat osa taimede ja loomade ainevahetuses

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

ankur <`ank|ur -ru 2 s> (vanaingl ancor(a) v rts ankare < ld ancora < kr ankyra)
1. aj endisaegne mahuühik, mida kasutati veini, viina ja õlle mõõtmiseks, riigiti erinev: 32,5–41 l
2. tehn elektromagneti liikuv osa; alalisvoolumasina (liikuv) osa, milles indutseerub elektromotoorjõud; kellamehhanismi osa
3. mer vahend laeva vm ujuvseadme paigalhoidmiseks vees

anneksioon <anneksi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annexion < ld annexio liitmine) • pol teise riigi territooriumi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge, liidendus, anastus

anžambmaan <anžambm|`aan -aani -`aani 22e s> (pr enjambement) • kirj värsi v stroofi siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele

apoensüüm <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< apo- + ensüüm) • füsiol liitensüümi valguline osa, mis iseseisvalt ei toimi

apofüüs <apof|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr apophysis jätke)
1. anat luu väljuv osa e jätke
2. geol hargsoon, tardkivimikehast hargnev sama kivimi soon

apologeetika <apologeetika 1 s> (< kr apologētikos kaitsev < apologeomai räägin kaitseks) • tõe kaitsmine, õigustamine v ülistamine; aj, relig teoloogia osa, mis taotles ristiusu õpetuse põhjendamist teaduslike (sh filosoofiliste) mõistete varal

apopleksia <apopl`eksia 1 s> (kr apoplēxia) • med rabandus, elundi mingi osa talitluse järsk katkemine; hrl ajurabandus

apoteoos <apote|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr apotheōsis jumalustus)
1. aj, relig esivanemate, kangelaste v valitsejate jumalustamine ning sellega seonduv kombetalitus Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
2. idee, isiku v sündmuse avalik ülistus
3. teatrietenduse v kontserdi pidulik lõpp-pilt v -osa

arreteerima <arret|`eerima -eerib 28 v> (pr arrêter < keskld arrestare < ad- + restare jääma)
1. jur vahistama, vahi alla võtma
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (nt kaalukangi) peatama, fikseerima, vt ka arretiir

arretiir <arret|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Arretier(er) < pr arrêter peatama, seisma jätma) • tehn seadis mehhanismi (nt kaalukangi) liikuva osa peatamiseks v fikseerimiseks

arsis <arsis -e 9 s> (kr arsis tõste < airō tõstan), iktus <`iktus -e 11~9 s> (ld ictus löök < icere lööma) • kirj tõus, värsijala rõhuline (antiikajal rõhutu) silp (vastand teesis); muus takti rõhuta osa

artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (ld articulus liiges; lõik)
1. jur lepingu, seaduse, määruse nummerdatud osa v lõik
2. sõnaraamatus vm teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst
3. arutlev kirjutis ajalehes, -kirjas v koguteoses
4. maj kauba- v tooteliik; raamatupidamises: kirje, tulu- v kululiik
5. lgv määratleja, mis väljendab nimisõnafraasi definiitsust v indefiniitsust, nt a, the inglise keeles

astronavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< astro- + navigatsioon) • astr, tehn praktilise astronoomia osa, mis tegeleb mere- v õhusõiduki v kosmoselaeva asukoha ja kursi määramisega taevakehade asendi järgi

astrostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< astro- + kr statos seisev) • astr kosmoses tähtede suhtes orientatsiooni säilitav tehiskeha v selle osa

atelektaas <atelekt|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr atelēs mittetäielik + ektasis venitus, laiendus) • med kopsu v selle osa korditu(mu)s, kokkulangemine, kopsu õhuta olek

atsonaalsus <+ tson`aalsus -e 11~9 s> (< a- + tsonaalne) • geogr mittevööndilisus, osa loodusnähtuste mitteallumine tsonaalsusele

autofaagia <+ f`aagia 1 s> (< auto- + -faagia) • med, biol raku kasvamise ja arengu protsessi osa, rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada

autoritekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> • kirj teksti osa, kus autor pöördub vahetult ning enda nimel lugeja poole

autoriõigus <+ `õigus -e 11~9 s> • jur autori õigus oma teosele, autorsusega seotud suhteid reguleeriv eraõiguse osa

autotrafo <+ trafo 16 s> , autotransformaator <+ transform`aator -i 2e s> (< auto-) • el ühe mähisega ja ühe v mitme harundiga transformaator, mille madalama pinge mähis on osa kõrgema pinge mähisest

avangard <avang|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr avant-garde < avant ees + garde valvur, vaht)
1. sõj eelvägi, vägede julgestamiseks määratud väeosa, kes liigub peajõudude ees, vastand arjergard; piltl eesrindlik, juhtiv osa v salk
2. kõnek → avangardism

avanport <avanp|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr avant-port < avant ees + port sadam) • mer eelsadam, muulide v lainemurdjatega lainete eest kaitstud osa reidist1 sadama ees laevade ankurdamiseks ja manööverdamiseks ning praamide kaasabil lastimiseks ja lossimiseks

aviomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< avio- + meditsiin) • med arstiteaduse osa; käsitleb lennundusega seotud meditsiinilisi eriprobleeme

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

barüsfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< barü- + sfäär) • geol maakera sisemine, raskeist aineist (oletatavasti niklist ja rauast) koosnev osa, Maa tuum; barüsfääri raadius = u 3400–3500 km

bastion <b`astion -i 19~2e s> (pr bastion) • aj kindluse kaitsetorn keskajal; arhit nürinurkse siksakina etteulatuv kindlusehitise osa. Vt ka raveliin

batüaal <batü|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav) • ökol mereala ökoloogiline sügavusvöönd 200–3000 m sügavuses pms mandrinõlva piirkonnas; bentaali osa
batüaalisetted pl • ookeani- ja meresetted 200–3000 m sügavuses

beesemšon <beesemšon -i 19 s> (holl bezemschoon) • maj kaaluvähend, tasu selle osa kauba eest, mis jääb pakendi külge

Benedictus [bened·iktus] (ld kiidetud) • muus, relig missa neljanda põhiosaga (Sanctus) kaasneda võiv osa

bifokaalklaas <+ kl`aas klaasi kl`aasi 22e s> (< bi- + fokaalne) • med kahefookuseline prilliklaas, mille ülemine osa on kaugele ja alumine lähedale vaatamiseks

bilabiaal <+ labi|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + labiaal) • lgv häälik, mille moodustamisest võtavad osa teineteisele lähenedes ja sulgu moodustades mõlemad huuled, nt p, b, m

biohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< bio- + kr chōra asukoht) • ökol biotoobi horisontaalne osa

bjeff <bj`eff bjefi bj`effi 22e s> (pr bief) • hüdrol jõe osa kahe naaberpaisu vahel; kanali osa kahe lüüsi vahel

blokaad <blok|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ingl blockade)
1. pol, sõj mõne riigi (v selle osa v riikide rühma) isoleerimine v piiramine poliitiliste, majanduslike jm abinõude varal v sõjalise jõuga teatavate nõuete täitmisele v tingimuste vastuvõtmisele sundimiseks; linna, kindluse, sadama jne täielik sissepiiramine, vt ka kontinentaalblokaad
2. med mõne elundi v süsteemi tuimastamine v talitluse ajutine katkestamine

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

bratše <bratše 16 s> (sks Bratsche < it viola da braccio) • muus altviiul, viiulist puhta kvindi võrra madalam, täidab keelpillide rühmas aldi osa. Vt ka vioola

bukool <buk|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr boukolos) • aj karjane (talupoeg v ori) Rooma võimu aegses Egiptuses, kes II s võttis osa Rooma orjapidajate vastu suunatud agraarliikumisest

burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa

büügel <b`üüg|el -li 2e s> (rts bygel käepide, sang)
1. med suust eemaldatav hambaprotees
2. muus vaskpuhkpillide eraldatava toru osa, käepide

cappuccino [kaputšiino] (it) • kok espresso kuuma vahustatud piimaga (1 osa espressot, 2–3 osa piima) v vahukoorega

Confiteor [konf·ite˛or] (ld ma tunnistan) • relig katoliiklik patutunnistus, missa (1) osa. Vt ka mea culpa

conto a metà [konto a metaa] (it) • maj äritehing, millest võtab osa kaks v rohkem partnerit ja mille tulud ja kulud jagatakse võrdselt

Credo [kreedo] (ld usun) • relig usutunnistus, missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) kolmas põhiosa

dalmaatika <dalmaatika 1 s> (ld dalmatica Dalmaatsiast pärinev)
1. aj, tekst põlvini ulatuv laiade varrukatega pealisrõivas Vana-Roomas
2. relig, tekst katoliku piiskopi, abti ja diakoni liturgilise rõivastuse osa

decuria [dek·uria] (ld < decem kümme) • kümnemeheline osa (nt ratsanikke v ametnikke)

defektiiv <defekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld defectivus) • lgv vaegmuuteline sõna, käänd- v pöördsõna, millel osa muutevorme puudub

dendraarium <dendr`aarium -i 19~2e s> (< dendro-), ka dendroaed <+ `aed aia `aeda 22u s> , dendropark <+ p`ark pargi p`arki 22e s> • bot botaanikaaia osa v kollektsiooniaed v -park, kus õppe- v teadusotstarbel kasvat rohkesti puu- ja -põõsaliike v -vorme

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

dermatoglüüfika <+ glüüfika 1 s> (< dermato- + kr glyphē uurendus) • antr antropoloogia osa, mis tegeleb peopesa ja jalatalla ning sõrmede ja varbapäkkade papillaarkurdude (dermatoglüüfide) ning nende mustrite (papillaarmustrite) uurimisega

detail <det|`ail -aili -`aili 22e s> (pr détail < détailler (müügiks) tükeldama) • üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi, peensus
detailplaneering • mingi asumi v asumiosa kõige üksikasjalikum plaanilahendus, mis on lähiaastate ehitustegevuse juriidiliseks aluseks; detailplaneeringust kinnipidamine on maaomanikele kohustuslik
detailuuring • üksikasjalik uurimine; geol maardla tööstuslikku hõlvamist ettevalmistav uuring

dialektoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dialekt + -loogia) • lgv murdeteadus, keeleteaduse osa, mis tegeleb mingi keele murrete uurimisega

didaktika <did´aktika 1 s> (< kr didaktikos oskuslik õpetama) • ped õpetamisteadus, pedagoogika osa, mis käsitleb hariduse ja õpetamise teoreetilisi aluseid (õppeplaanide, programmide aluseid, õpetamise põhimõtteid, meetodeid, organisatsiooni jm)

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

difuusor <dif`uusor -i 2e s> (< difusioon) tehn
1. ekstraheerseade, mille abil saadakse nt parkainet tammekoorest, suhkrut peedilõikudest jne
2. valjuhääldi kooniline membraan
3. kanali v toru kooniliselt laienev osa, milles toimub voolu aeglustumine ja rõhu suurenemine; kasut vedeliku- ja gaasitorustikes jm

diskreetne <diskr`eet|ne -se 2 adj> (< ld discretus eraldatud)
1. tagasihoidlik, taktitundeline, peenetundeline
2. mat mittepidev, lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav
diskreetne matemaatika • mat matemaatika osa, mis uurib diskreetseid matemaatilisi struktuure

dispositsioon <dispositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispositio asetus) korraldus, kava, järjestus, asetus, kalduvus
1. med eelsoodumus, vastuvõtlikkus (teatavaile haigustele)
2. kirj kirjandusteose põhiline, teemat arendav osa
3. sõj üksuste v laevade täpne paigutus v asetus; vägede v laevade paigutus lahinguks valmistumisel; van täpne kirjalik lahingu- v rännakukäsk vägedele
4. muus oreliregistrite loetelu
5. jur kriminaalseaduses kuritegu piiritlev osa
6. psühh kogemusel põhinev valmidus olukorda tajuda ja hinnata ning sellest tulenevalt käituda

disputeerima <disput|`eerima -eerib 28 v> (ld disputare arvestama, uurima) • dispuudist osa võtma, (poolt v vastu) vaidlema; mõtteid vahetama

doctor [doktor] (ld) • doktor, õpetaja (teaduskraadide nimetuste esimene osa). Vt ka doktor

dokk <d`okk doki d`okki 22e s> (holl dok, ingl dock)
1. mer sadamaehitis laevade remontimiseks ja nende veealuste osade ülevaatuseks, mõnikord ka laevade ehitamiseks; sadamaakvatooriumi osa, mis veetihedate väravatega on merest eraldatud
2. info vaheplokk kaasaskantava elektroonikaaparaadi ühendamiseks muude seadmetega, ka võrgutoitega

domeen <dom|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr domaine maavaldus, mõis < ld dominicus isanda v dominium omandiõigus, võim < dominus isand)
1. aj feodaali maavalduse osa, mida maahärra (senjöör) ise majandas; kuningale kuulunud maad
2. füüs ferromagneetikutes spontaanselt küllastumiseni magneetunud väike ala
3. info halduspiirkond internetis

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, ¹/₉₆ osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

doublé [dubl·e] (pr) • kahekordne; muus XVII–XVIII s süitides ornamentaalse variatsiooni vormis korduv osa

dublant <dubl|`ant -andi -`anti 22e s> (< pr doubler kahekordistama)
1. dubleerija, asendus- v varumees, sama osa täitev isik, eriti dubleeriv näitleja
2. rolli teksti esitav näitleja helifilmi tõlkimisel teise keelde

dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama

düüs <d`üüs düüsi d`üüsi 22e s> (sks Düse < tšehhi duše säsi, südamik) • tehn gaasi-, auru- v vedelikutorustiku kitsendatud osa vedeliku-, auru- v gaasivoo kiirendamiseks; kasut turbiinides, jugapumpades ja -kompressorites, reaktiivmootorites jm

ehhiin <ehh|`iin -iini -`iini 22e s> (kr echinos siil) • arhit dooria samba kapiteeli padjataoline osa, millel asetseb abakus

eksartikulatsioon <+ artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + artikulatsioon) med
1. liigesenihestus
2. jäseme v selle osa amputeerimine liigese kohalt

eksklaav <ekskl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (sks Exklave < eks- + ld clavis võti)
1. pol riigi eraldivaldus, riigi osa, mis on võõra riigi maa-alaga igast küljest piiratud, vt ka enklaav
2. biol taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat

ekspositsioon <ekspositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr exposition < ld expositio väljapanemine, esitus, selgitus)
1. kirj kirjandusteoses tegevust sissejuhatav ja olukordadega tutvustav osa
2. muus esialgne põhiteema v teemade käsitlus muusikateoses (fuugas, sonaadis)
3. kunstiteoste, muuseumi- v näituseesemete väljapanek
4. fot säritus
5. med välisteguri mõjutus, toime
6. geogr (nõlva v veeru) asend ilmakaarte suhtes
ekspositsioonikamber • med väike ruum, kus uuritavale lastakse mõjuda tolmul v gaasidel allergeeni väljaselgitamiseks

ekstraktor <ekstr`aktor -i 2e s> (ingl extractor)
1. keem aparaat v riist ekstraheerimiseks
2. sõj tõmmik, seadis padruni v tühja padrunikesta väljatõmbamiseks padrunipesast
3. tõmmikvari, langevarju osa, mis avab põhilangevarju

ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon

ekteenia <ekt`eenia 1 s> (< kr ekteneia innukus, püsivus) • relig palve vahelduvlauluna, osa õigeusu jumalateenistusest. Vt ka litaania

ektotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< ekto- + termiline) • biol välistemperatuurist sõltuv
ektotermiline organism • elutegevuseks välist soojusallikat kasutav organism: kõik taimed ja kõigusoojased loomad, ka osa püsisoojaseid loomi

elektrisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< elekter + süsteem) • tehn energiasüsteemi elektriline osa, koosneb generaatoritest, jaotusseadmetest, elektriliinidest ja -alajaamadest

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

elementaarmatemaatika <+ matemaatika 1 s> (< elementaarne) • mat enne matemaatilise analüüsi tekkimist kujunenud matemaatika osa, milles kõiki suurusi ja kujundeid käsitletakse muutumatutena (aritmeetika, planimeetria, trigonomeetria, stereomeetria, osa algebrast)

elementaarosake <+ osake -se -st 12 s> (< elementaarne), fundamentaalosake <+ osake -se -st 12 s> (< fundamentaalne) • füüs mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna
elementaarosakeste füüsika • füüs füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende interaktsioone

eliit <el`iit eliidi el`iiti 22e s> (pr élite < ld eligere valima) • ühiskonna paremik, valituim osa omaduste (nt vaimueliit), sünni v positsiooni järgi võimuhierarhias; põll selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v loomad
eliitkari • põll eriti väärtuslik tõukari
eliitseeme • põll kõige puhtasordilisem seeme

embrüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< embrüo + -loogia) • biol lootelugu, bioloogia osa, mis uurib sugurakke, viljastamist ja loote arenemist

endokarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< endo- + kr karpos vili) • bot puuvilja viljakesta seesmine osa, mis tekib vilja valmimisel sigimikuseinast (nt õunal kilejas vahesein, ploomil nn luu)

endokrinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< endo- + kr krinō eraldan, lahutan + -loogia) • füsiol füsioloogia osa, mis uurib sisenõrenäärmeid, nende hormoone ja talitlushäireid

endosperm <+ sp`erm spermi sp`ermi 22e s> (< endo- + kr sperma seeme) • bot sisetoitekude, toitaineterikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest (nt rukki- v nisuteras). Vt ka perisperm

enklaav <enkl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (pr enclave) • pol sulusriik, sulusala: riik v riigi osa, mida täielikult ümbritseb teine riik. Vt ka eksklaav (1)

eotseen <eots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr ēōs koit + kainos uus) • geol tertsiaari (1) vanemaid ajastikke ja ladestikke, paleogeeni keskmine osa

epigonaat <epigon|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr epigonation) • relig puusaehe, õigeusu piiskopi ja preestri liturgilise rüü osa

epitrahheel <epitrahh|`eel -eeli -`eeli 22e s> (keskkr epitrachēlion < epi- + kr trachēlos kael) • relig teenistuspõll, õigeusu preestri liturgilise rüü osa. Vt ka stoola

epood <ep`ood epoodi ep`oodi 22e s> (kr epōidos järellaul < epi- + kr ōidē laul) kirj
1. antiikajal: lüüriline luuletus, milles pikk värsirida vaheldub lühikesega
2. lõpplaul, Vana-Kreeka koorilaulus esimesele kahele osale (stroofile ja antistroofile) järgnev kolmas osa

erebos <erebos -e 11 s> (kr) • müt Vana-Kreeka müt-s allmaailma süngeim osa, manala

esseen <ess|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr essēnoi, ilmselt heebrea v aramea päritolu sõna, mille algkuju on vaieldav) • relig juudi lahkusuline Palestiinas II s eKr – I s pKr; esseenid võtsid aktiivselt osa Rooma-vastasest ülestõusust a-tel 66–73

estesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr aisthēsis taju, tunne + -loogia) • anat anatoomia osa, mis käsitleb meeleelundite ehitust ja talitlust

etapp <et`app etapi et`appi 22e s> (pr étape)
1. ajavahemik mingi liikumise v protsessi arenemises, arenemisjärk
2. aj peatuskoht sõjateedel väeosadele puhkamiseks, toitlustamiseks ja ravimiseks; Venemaal enne 1917. a peatuspunkt sunnitööle v asumisele saadetavate vangide teel, tapp; ka vangide edasitoimetamise viis ja vangide salk
3. sport teatevõistluse v mitmepäevase võistluse järk; osa distantsist

evokatsioon <evokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld evocatio)
1. jur kaebealuse ette- v väljakutsumine
2. ped häälestus, õppeühiku sissejuhatav osa, mis äratab õppeteema vastu huvi

ex ungue leonem [eks ungve leoonem] (ld) • küüniste järgi (tuntakse) lõvi (s.o osa järgi tuntakse ära tervik v meistrit tuntakse ta võtete järgi)

faas1 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phasis ilmumine)
1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus
2. astr taevakeha valgustatud (v varjutatud) osa ja kogupindala suhe
3. biol elutsükkel
4. el vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
5. füüs heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa

faktoranalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< ld factor tegija + analüüs) • mat matemaatilise statistika osa, mis uurib korrelatsioonimaatriksi sisemist struktuuri

fantastika <fant´astika 1 s> (< kr phantastikos kujutluslik)
1. ulme, fantaasiaga seotud sündmustik; ebatõeline, kummaline, mõttekujutuslik aines
2. kirj kirjandusteosed, milles eriline osa on mõttekujutluslikul ainesel, ulmekirjandus

fantoom <fant|`oom -oomi -`oomi 22e s> (pr fantôme < kr phantasma nägemus, kujutlus)
1. viirastus, pettekuju
2. inimkeha v selle osa loomulikus suuruses mudel õppevahendina
fantoomvalu • med viirastusvalu, valuaisting, mis tundub pärinevat kehaosast, mida pole enam olemas

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

filee <fil`ee 26i s> (pr filet < fil niit)
1. tekst võrkpits (kasut kardinateks, laudlinadeks jm)
2. kok pehmeim osa kodu- v metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu ja selle all, lindude rinnatükk, kala seljaliha; roog eespool loetletud lihaosadest

filter <f`ilt|er -ri 2e s> (sks, ingl < keskld filtrum vilt < vanaülemsks filz)
1. kurn
2. tehn vahend tahkete osakeste eraldamiseks vedelikest v gaasidest
3. füüs seadis, mis laseb läbi ainult teatava sagedusega (vahelduvvoolu-, valgus-, heli-) võnkeid
4. info andmeid etteantud tingimuste järgi valiv arvutiprogramm v selle osa

finaal <fin|`aal -aali -`aali 22e s> (it finale < ld finalis lõpu- < finis lõpp) • lõpp; muus sümfoonia, sonaadi vm mitmeosalise heliteose viimane osa; ooperi v opereti kulmineerivad lõppstseenid; sport lõppvõistlus võitja selgitamiseks; konkursi lõppvoor
finaallause • lgv otstarbelause
finaalmatš • sport lõppmatš
finaalturniir • sport lõppturniir

flank <fl`ank flangi fl`anki 22e s> (sks Flanke < pr flanc külg) • sõj kindlustes kaitsevalli osa, mis võimaldab tulistada piki kaitsevalli; bastioni külg

flekteerima <flekt|`eerima -eerib 28 v> (< ld flectere painutama) • lgv sõna v sõnatüve muutma
flekteeriv keel • lgv keel, kus sõnatuletuses ja eriti -muutmises on oluline osa tüve teisenemisel, nt man : men (inglise k), Hand : Hände (saksa k), jalg : jala (eesti k)

foneetika <foneetika 1 s> (< kr phōnētikos kõnelemisse puutuv, kõne- < phōneō räägin < phōnē hääl) lgv
1. häälikuõpetus; keeleteaduse osa, käsitleb keele häälikulist ehitust, häälikute moodustamist ja vastuvõtmist kuulmiselundite abil
2. keele häälikuline ehitus

fonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fono- + -loogia) • lgv keelekirjelduse osa, õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest

fotobakter <+ b`akter -i 2e s> (< foto- + bakter) • biol helendusbakter, bakter, kes muundab osa hingamisel vabanevast energiast nähtavaks valguseks

fraas <fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr phrasis kõne, väljend)
1. lgv terviklik kõnelõik, (lühi)lause
2. muus heliteose väikseim osa, mis moodustab mõttelise ja väljendusliku terviku
3. piltl sisutu väljend, sõnakõlks

fragment <fragm|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fragmentum tükk, kild) • katke, katkend; med murdunud luu tükk, kild; kunst kunstiteose (säilinud) osa

fraktsioon <fraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fraction osa < ld fractio murdmine)
1. pol ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis; erimeelne rühmitus parteis
2. keem segust fraktsioneerimise teel eraldatud osa

fraktsiooniline <fraktsioonili|ne -se -st 12 adj> (< pr fraction osa < ld fractio murdmine)
1. eralduv, eri rühma moodustav
2. teatud terasuurusega (hrl liitsõnades), nt peenefraktsiooniline

framuug <fram|`uug -uugi -`uugi 22e s> (poola framuga < sks Verramung raamistik) • arhit kõrge akna v ukse ülemine, eraldi raamistusega osa

fülogeenia <+ g`eenia 1 s> (< kr phylē hõim, sugukond + -genēs, päritolu v liiki märkiv liide) • biol evolutsiooniteooria osa, mis käsitleb mingi liigi, perekonna, sugukonna vm rühma põlvnemist ning üksikelundite ajaloolist arengut

GDR {lüh ingl sõnadest global depositary receipts} • maj aktsiate v nende osa alusel väljalastavad hoiutähed

gemara [gemaraa] (aramea lõpetamine, viimistlus) • relig talmudi hilisem osa (III–VI s), mišna kommentaar

genrō [genroo] (jpn vanimad) • aj 1889–1940 keisrivalitsuse juures asunud senat või nõukoda, etendas tähtsat osa Jaapani poliitilises elus; keisri aristokraadist nõunik

geogeenia <+ g`eenia 1 s> (< geo- + kr -genēs, päritolu v liiki märkiv liide), geogoonia <+ g`oonia 1 s> (< geo- + -goonia) • geol geoloogia osa, mis uurib maakera tekkimist

geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa

germaarium <germ`aarium -i 19~2e s> (< ld germen idu, võsu) • zool (paljude putukate ja mõnede teiste selgrootute) idusari, raia v munasarja osa, mis on täidetud ürgseemne- v ürgmunarakkudega

glatsiaal <glatsi|`aal -aali -`aali 22e s> , glatsiaalaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< ld glacialis jäine, jää- < glacies jää) • geol jääaeg, ajastik, millal suur osa Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia mandrist oli kaetud mandrijääga; selle aja kestel levis jää korduvalt (jäätumised) ja taganes sulamise tõttu, andes maad jäävaheaegadele (interglatsiaalidele)

globiin <glob|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld globus kera) • keem hemoglobiini ja müoglobiini valguline osa

Gloria [glooria] (ld gloria au), Gloria in excelsis Deo [glooria in eksts·elsis de˛o] (ld au olgu Jumalale kõrges) • relig missa (1) osa, kiidulaul; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) teine osa, järgneb Kyrie’le

godee <god`ee 26i s> (pr godet) • tekst salavolt, seelikule juurdelõigatud kiilukujuline osa

goniomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr gōnia nurk + -meetria) • mat trigonomeetria sissejuhatav osa, tegeleb nurkade mõõtmisega ning trigonomeetriliste funktsioonide määramise ja omadustega

graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooria • diskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe

granulatsioon <granulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dem granulum terake) • granuleerimine, sõmerdamine; astr Päikese helenduva pinna sõmerus
granulatsioonkude • med kapillaarirohke noor sidekude, tekib paranemisel haavas, haavandis jt haiguskolletes, kus osa kude on hävinud; on algul sõmerjas, muutub hiljem harilikuks tihedaks rakuvaeseks sidekoeks – armkoeks

harmooniline <harmoonili|ne -se -st 12 adj> (< kr harmonikos < harmoonia) • kooskõlaline. Vastand disharmooniline
harmooniline analüüs • mat kõrgema matemaatika osa, mis käsitleb pms funktsioonide esitamist Fourier’ reana v integraalina

heeder <h`eed|er -ri 2e s> (ingl header < head pea) • tehn heina- ja viljakoristusmasina osa, mis koosneb hasplist, lõikeseadisest ja lõigatud taimi edasitoimetavaist seadmeist

heliofüüsika <+ füüsika 1 s> (< helio- + füüsika) • astr, füüs astrofüüsika osa, käsitleb Päikese pinna nähtusi

hematiin <hemat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr haima veri) • füsiol rauda sisaldav osa hemoglobiinis
hematiinkloriid vt hemiin

hemodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< hemo- + dünaamika) • füsiol mehaanilisi nähtusi uuriv vereringefüsioloogia osa

herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa

heterotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< hetero- + kr trophē toitmine), organotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> • biol organism, mis elutegevuseks vajaliku energia saamiseks lagundab valmis orgaanilisi ühendeid; heterotroofid on kõik loomad, parasiitsed õistaimed, seened ja valdav osa baktereid

hipokamp <hipok|`amp -ambi -`ampi 22e s> (kr hippokampos < hippos hobune + kampos merekoletis)
1. müt Muinas-Kreeka müütiline olend, kellel oli hobuse pea ja eeskeha, tagaosaks aga kõver kalasaba
2. med peaaju külgvatsakese seina välje, limbilise süsteemi osa

histokeemia <+ k`eemia 1 s> (< histo- + keemia) • biol, keem koekeemia (histoloogia osa)

histopatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< histo- + patoloogia) • anat patoloogilise anatoomia osa, uurib haiguste puhul kudedes toimuvaid mikroskoopilisi muutusi

holotselluloos <+ tsellul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< holo- + tselluloos) • puu v kiudaine osa, mis sisaldab tselluloosi

hormonoidid pl <hormon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hormoon + -oid) • füsiol rühm hormoone ja hormoonitaolisi aineid, millel puudub osa tüüpilise hormooni tunnuseid

horst <h`orst horsti h`orsti 22e s> (sks Horst röövlinnu pesa) • geol ülang, kahe v enama murrangu vahel ümbritsevaist kihtidest kõrgemale jäänud maakoore osa

hüaloplasma <+ plasma 16 s> (< kr hyalos klaas + plasma) • biol klaasplasma, looma- ja taimerakkude tsütoplasma osa, mis ei sisalda mikroskoobiga nähtavaid struktuure

hüdrobiosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> • hüdrol hüdrosfääri hõlmav biosfääri osa (pms maailmameri ja mandriveekogud)

hüdrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< hüdro- + dünaamika) • füüs hüdromehaanika osa, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi väliste jõudude toimel ning vedeliku ja selles asetseva jäiga keha pinnale mõjuvaid jõude liikuvas vedelikus

hüdrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hüdro- + -fiil)
1. bot hüdrogaam, vees tolmlev taim, veelembene, vett kasvukohana eelistav taim
2. keem märguv või veemolekuliga ühinev (keha pinna või molekuli osa kohta)

hüdroisolatsioon <+ isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + isolatsioon) • kiht, mis kaitseb mingit tarindit, ehitist v selle osa vee kahjustava toime ja läbijooksu eest

hüdrolaasid pl <hüdrol|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< hüdrolüüs) • füsiol ensüümid, mis lagundavad substraate hüdrolüütiliselt (s.o reaktsioonist võtab osa vee molekul)

hüdromeetria <+ m`eetria 1 s> (< hüdro- + -meetria) • hüdrol hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvete omadusi iseloomustavate suuruste (kiiruse, sügavuse, hulga jne) mõõtmise metoodikaga
hüdromeetriajaam • hüdrol koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla vm pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms

hüdrosilinder <+ sil`ind|er -ri 2e s> (< hüdro- + silinder) • tehn edasi-tagasiliikumist tekitav hüdromootor, mis võimaldab saavutada väga suuri jõude; kasut pressides, tööpinkides, teede- ja ehitusmasinates; hüdromootori osa

hüdrostaatika <+ staatika 1 s> (< hüdro- + staatika) • füüs hüdromehaanika osa, käsitleb nii vedelike tasakaalu kui ka vedelikku asetatud tahkete kehade tasakaalu
hüdrostaatika printsiip • iga keha, asetatuna vedelikku v gaasi, kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vee- v gaasihulk; avastajaks peetakse Vana-Kreeka matemaatikut Archimedest

hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid

hümeenium <hüm`eenium -i 19~2e s> (< kr hymēn nahk, kest) • bot eoslava, kott- ning kandseente ja samblike viljakeha osa, milles valmivad eosed

hümenofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr hymēn nahk, kest + -foor) • biol eoslavakandja, kandseene viljakeha osa, mis kannab hümeeniumi

hüpertroofia <+ tr`oofia 1 s> (< hüper- + -troofia) • biol, vet, med liigkasv, mingi elundi v selle osa ülemäärane suurenemine rakkude suurenemise tagajärjel; piltl haiglane liialdus. Vt ka hüperplaasia

ibn (ar poeg) • lgv mehenime osa, moodustab koos järgneva nimega nn isanime, mis võib asendada perekonnanime; kasut ka rahvakeelseid vorme, nt ben, bin; naisenimedes, nt bint tütar

id <`id idi `idi 22e s> (ld id see, erikasutus saksa Es tõlkevastena) • psühh, fil Freudi isiksusekäsitluses: miski, psüühilise energia esmaseks allikaks olev arhailine ja kaootiline psüühika osa, mille sisu on inimesele teadvustamata, juhindub naudinguprintsiibist. Vt ka ego

identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioon • püsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriis • eneseteadvustamisraskused
identiteedivargus • jur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju

ikhor <`ikhor -i 2e s> (< kr ichōr jumalate veri) • geol magma viimasena hangunud osa

ikonomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr eikōn kuju, pilt + -meeter) • fot raampildiotsija, fotoaparaadi osa, millega määratakse kindlaks pildistatava piirid

immunoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< immuno- + teraapia) • med immuunravi, ravimeetod, millega mõjutatakse organismi immuunsüsteemi: reguleeritakse, pidurdatakse, stimuleeritakse v korvatakse ajutiselt selle häirunud osa talitlust

improperia [improp·eria] (ld noomimised) • relig katoliku kirikus suure reede liturgia osa

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

induktor <ind`uktor -i 2e s> (< ld inductor ergutaja, vrd induktsioon)
1. el käsitsi käitatav väike vahelduvvoolugeneraator, kasut nt megeris
2. el elektrimasina osa, mis sisaldab ergutusmähist v püsimagneteid ja tekitab masina töötamiseks tarviliku magnetvoo
3. tehn induktsioonahju v kuumutusseadme osa, mis tekitab magnetvälja
4. el sädelahenduse tekitamise seadis, nt induktsioonpool
5. biol kude, mille eritatav aine mõjutab teise koe arengut looteperioodil
6. biol teatav (valk)aine tootmist käivitav tegur (toitaine vm), vt ka repressor

infarkt <inf|`arkt -arkti -`arkti 22e s> (uusld infarctus < ld infarcire sisse v täis toppima) • med arteriaalse vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame, aju, kopsu vm elundi v selle osa kärbus; põhjuseks on enamasti elundit varustava arteri umbumine trombi v emboliga

integraal <integr|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld integralis täielik, terve, jagamata < ld integer) • mat mõiste, mida kasut nende suuruste avaldamiseks, mis esinevad lõpmatult paljude lõpmatult väikeste osakeste summana (märk ∫)
integraalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis tegeleb integraalide omaduste ja arvutamisviiside uurimise ning rakendamisega
integraallülitus, lüh IL • el ühtses protsessis valmistatud elementidest koosnev elektroonikalülitus
integraalvõrrand • mat võrrand, mis seob tundmatu funktsiooni tuntutega integraali abil

intellektualism <intellektual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl intellectualism) • intellekti osa rõhutamine ja esiplaanile tõstmine; fil seisukoht tunnetusteoorias, mis ületähtsustab mõistuse osa tõe tunnetamisel

intro <`intro 1 s> (ingl < introduction) • etenduse, vaatemängu vms sissejuhatav osa; muus sissejuhatav muusikapala

intumestsents <intumests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld prees partits intumescens punduv, paistetav) • med elundi v selle osa paisumine

invaginatsioon <invaginatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + vagina tupp) • med tuppumine, elundi kihi v osa tungimine teise sisse (nt ühe sooleosa tungimine teise sisse)

isagoogika <isagoogika 1 s> (< kr eisagōgē sissejuhatus) • relig piibli algõpetus, teoloogia osa, mis selgitab piibli kirjade ja kaanonite teket

isomeeria <isom`eeria 1 s> (sks Isomerie < kr), isomeersus <isom`eersus -e 11~9 s> (< iso- + kr meros osa, jagu)
1. keem sama molekulmassi ja koostisega, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevate orgaaniliste ühendite esinemine
2. füüs ühesuguse koostisega, kuid erisuguste omadustega aatomituumade esinemine

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi