[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 281 artiklit, väljastan 200

abandoon <aband|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abandon loobumine) • maj, jur laadungi- v laevaomaniku loobumine oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks tingimusel, et viimane tasub kindlustusevõtjale täie kindlustussumma

abandoonima <aband|`oonima -oonib 28 v> (pr abandonner loobuma) • jur loobuma oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks

abjuratsioon <abjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abjuration < keskld abiuratio vandega lahtiütlemine) • relig avalik loobumine usust v oma veendumustest

absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest

à discrétion [adiskresj·o(n)] (pr) • (hulga, koguse puhul) oma äranägemise e suva kohaselt

ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere

adopteerima <adopt|`eerima -eerib 28 v> (ld adoptare) • jur lapsendama, võõrast last oma seaduslikuks lapseks võtma; perre v hõimu vastu võtma, omaks tunnistama

agentuur <agent|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Agentur < agent)
1. asutus, kes oma korrespondentide kaudu hangib teateid ajakirjandusele, nt uudiste agentuur
2. asutuse v ettevõtte kohalik esindus v osakond
3. (luure)agentide võrk

agrément [agrem·a(n)] (pr nõusolek) • pol ühe riigi valitsuse nõusolekuavaldus võtta esitatud kandidaat oma riigis vastu teise riigi diplomaatilise esindajana

aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik

akommunikatiivsus <+ kommunikat`iivsus -e 11~9 s> (< a- + kommunikatiivne) • psühh inimese võimetus oma sisemaailma teistele avada

aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanssmaj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastiksotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavaralgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõiguspol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)

alea iacta est [aalea jakta est] (ld) • liisk on heidetud (sõnad, mille Caesar olevat lausunud, tungides oma vägedega üle Rubico jõe Itaaliasse 49. a eKr)

anakronism <anakron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr anachronismos < ana- + chronos aeg) • eksimus ajaarvamise (kronoloogia) vastu; ühe ajajärgu nähtuse v sündmuse väär paigutamine teise ajajärku; oma aega sobimatu, iganenud nähtus, komme v vaade

angažeerima <angaž|`eerima -eerib 28 v> (pr engager) • (artisti) esinemis- v töölepinguga oma teenistusse võtma; van (tantsule) kutsuma

anneksioon <anneksi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annexion < ld annexio liitmine) • pol teise riigi territooriumi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge, liidendus, anastus

anonüümne <anon`üüm|ne -se 2 adj> (kr anōnymos nimetu) • nimetu, ilma kirjutaja nime v pseudonüümita, oma nime varjav

aort <a`ort aordi a`orti 22e s> (kr aortē) • anat suurtuiksoon, suure vereringe suurim arter, varustab oma harude kaudu arteriaalse verega kogu keha peale kopsude

apropriatsioon <apropriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appropriatio < proprius oma, omanduses olev) • omastamine, enda valdusse haaramine

aproprieerima <apropri|`eerima -eerib 28 v> (ld appropriare < proprius oma, omanduses olev) • omastama, enda valdusse haarama

ars est celare artem [ars est tselaare artem] (ld) • kunst on kunsti varjata, st kunstis on oluline näida loomulikuna ja mitte paljastada oma tehnilisi oskusi

auksotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< kr auxō suurendan + kr trophē toitmine) • biol mikroobide v seente mutant, mis oma prototroofsete vanematega võrreldes on kaotanud võime sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht teatavat v mitut aminohapet v vitamiini

auto- (< kr autos ise) • ise-, oma-; automaatne

autodigestioon <+ digesti|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + digestioon) • füsiol eneseseedimine, koe hävimine tema oma ensüümide toimel, nt laibas toimuv maoseinte hävimine maomahlade toimel. Vt ka autolüüs

autofaagia <+ f`aagia 1 s> (< auto- + -faagia) • med, biol raku kasvamise ja arengu protsessi osa, rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada

autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana

autoimmuunsus <+ imm`uunsus -e 11~9 s> (< auto- + immuunsus), autoallergia <+ all`ergia 1 s> (< auto- + allergia) • med immuunreaktsiooni esinemine oma organismi antigeenide vastu

autopsia <aut`opsia 1 s> (< auto- + kr opsis nägemine) • oma silmadega vaatlemine; med koolnuvaatlus koos lahanguga (surma põhjuste kindlakstegemiseks)

autoreferaat <+ refer|`aat -aadi -`aati 22e s> (< auto- + referaat) • autori koostatud kokkuvõte oma teosest (nt doktoritöö autoreferaat)

autorieksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • trük eksemplar, mille autor saab oma teose ilmumisel kirjastuselt tasuta

autoritaarne <autorit`aar|ne -se 2 adj> (pr autoritaire < ld auctoritas mõjuvõim, käsk) • võimule pimesi alistumist nõudev, sellele rajatud; oma autoriteeti kindlustada püüdev, käskiv, võimutsev

autoriõigus <+ `õigus -e 11~9 s> • jur autori õigus oma teosele, autorsusega seotud suhteid reguleeriv eraõiguse osa

autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks

autotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + tropism) • bot taimeorgani võime taastada oma tavaline asetus v kasvusuund pärast kasvu häirinud teguri kõrvaldamist v kadumist

beneficium accipere libertatem est vendere [benef·itsium akts·ipere libertaatem est vendere] (ld) • heategu vastu võtta tähendab (oma) vabadus maha müüa (Publilius Syrus)

bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kellfüsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus biokütus
bioloogiline psühhiaatriamed uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi immunoteraapia
bioloogiline sõda biosõda
bioloogiline tasakaalökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid plfüsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< bio- + kr stasis seis) • biol biosüsteemide võime säilitada väliskeskkonna muutumisel oma põhilisi omadusi

boa <b`oa 26 s> (ld)
1. zool Lõuna-Ameerikas elutsev mürgihammasteta hiiglamadu (Constrictor), kes surmab oma ohvri kägistades
2. tekst naiste lahtine karusnahkne v sulgedest krae v sall

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

buyback [baibäk] (ingl tagasiost) • maj oma aktsiate tagasiostmine aktsiate emiteerija poolt

ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)

cif [sif] {lüh ingl sõnadest cost, insurance, freight hind, kindlustus, vedu} • jur, maj rahvusvaheline ostu-müügilepingu klausel: müüja on kohustatud toimetama kauba oma kulul (arvestatult kauba maksumusse) ja riisikol sihtsadamasse. Vt ka fob

cum tacent, clamant [kum tatsent klaamant] (ld) • vaikides nad kisendavad, vaikimisega avaldavad nad oma pahameelt (lause Cicero kõnest Catilina vastu)

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

danaiidid pl <dana|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr Danaides) • müt Kreeka müt-s Argose kuninga Danaose 50 tütart, hukkasid (peale ühe) pulmaööl kõik oma peigmehed; pidid karistuseks selle eest manalas kandma vett põhjata vaati
danaiidide tööpiltl lõputu asjatu töö

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõnalgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

deklaratsioon <deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declaratio < declarare avaldama, teatama)
1. ametlik teadaanne; pidulik v ametlik avaldus
2. maj avaldus kaupade loeteluga tollimaksude tasumiseks, vt ka tollideklaratsioon
3. dokument välismaale saadetavate postipakkide sisu kohta
4. maj maksumaksja aruanne finantsorganitele oma tulude ja varanduse kohta (tuludeklaratsioon)

desavueerima <desavu|`eerima -eerib 28 v> (pr désavouer)
1. salgama, valeks tunnistama
2. mittevolitatuks kuulutama, teatama mittenõustumisest oma esindaja tegevusega

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

diglossia <+ gl`ossia 1 s> (< di- + kr glōssa keel) • lgv nähtus, mille korral sama keelt kõnelevas kogukonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on ühiskonnas oma selgelt välja kujunenud sotsiaalse funktsiooniga kasutusalad

diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik

diktaatorlik <dikt`aatorl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol diktaatorile omane, diktaatori piiramatul võimul ning volitustel põhinev; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv

diplomaat <diplom|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr diplomate < diplomaatia)
1. pol riigi ametlik esindaja välismaal (rahvusvahelises suhtlemises v poliitilisteks läbirääkimisteks); diplomaatide ametinimetused on suursaadik, saadik, diplomaatiline asjur, nõunik, sekretär, atašee jm
2. piltl isik, kes taotleb oma eesmärki teisi inimesi osavalt, läbimõeldult koheldes ning paindlikult toimides
3. kõnek väike portfellilaadne kohver, nn diplomaadikohver

diskretsioon <diskretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld discretio) • jur kaalutlusõigus, haldusorgani õigus teha otsus seadusega ettenähtud piirides oma äranägemisel

dissertant <dissert|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dissertans uuriv, käsitlev) • isik, kes avalikult kaitseb oma väitekirja (dissertatsiooni) teadusliku kraadi saamiseks

dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle

doonor <d`oonor -i 2e s> (ingl donor annetaja < pr donneur < ld donator)
1. med isik, kes annab oma verd, kudesid v elundi teisele isikule (retsipiendile) siirdamiseks, spermat viljastamiseks v rinnapiima imiku toitmiseks
2. füüs pooljuhi kristallivõresse elektrone andev lisandaine aatom
doonoraatomkeem aatom, mis semipolaarse sideme tekkimisel loovutab elektronipaari temaga ühinevale vaba (täitmata) orbiidiga aatomile (aktseptorile)
doonorriikmaj riik, mis annab tagastamatut arengu- või humanitaarabi teisele riigile või regioonile

droit moral [drua mor·al] (pr) • moraalne õigus, autori õigus kaitsta oma loomingut moonutamise ja muutmise vastu

droon <dr`oon drooni dr`ooni 22e s> (ingl drone sumisema) • sõj mehitamata õhusõiduk, mis täidab oma ülesannet ilma välise juhtimiseta

dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama

dünastiline <dün´astili|ne -se -st 12 adj> • dünastiasse puutuv v kuuluv, troonipärimisega seotud
dünastiline sõdaaj sõda, mida feodaalriigid pidasid oma dünastia huvides, taotledes võõraid maavaldusi v troone (nt rooside sõda Inglismaal a 1455–85, Hispaania pärilussõda a 1701–14)

egoism <ego|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr égoïsme < ld ego mina) • psühh isekus, enesearmastus, omakasupüüdlikkus, enese ja oma isiklike huvide eelistus teiste inimeste, üldse ühiskonna huvidele. Vastand altruism

egoist <ego|`ist -isti -`isti 22e s> (pr égoïste) • psühh egoismi ajel toimiv, ennast ja oma huve kõigest muust kõrgemale asetav isik, enesearmastaja, omakasupüüdja. Vastand altruist

egotist <egot|`ist -isti -`isti 22e s> (< egotism) • psühh iseenda esiletõstmisele kalduv, oma isiku tähtsust ülehindav inimene

eksemplar <eksemplar -i 19 s> (ld exemplar), lüh eksüksikese paljude samasuguste hulgast, tükk; üks oma liigist

eksiil <eks|`iil -iili -`iili 22e s> (ld exilium) • pol pagendus, maapagu; vana- ja keskajal: kodaniku sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi v linna piire

ekspansiivne <ekspans`iiv|ne -se 2 adj> (pr expansif < ld expansio laienemine) • paisuv, laiuv, leviv; oma tunnete väljendamises tagasihoidmatu, kõigele tormakalt reageeriv
ekspansiivsed ideed plpsühh laiuvad mõtted, suurushullustus vaimuhaigeil

ekspluateerima <ekspluat|`eerima -eerib 28 v> (pr exploiter)
1. süstemaatiliselt kasutama (nt loodusressursse), käitama (nt elektrijaama)
2. maj marksistlikus majandusteoorias: tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama
3. piltl korduvalt kasutama (nt mingit süžeed); ära kasutama, kurnama

eksponent <ekspon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits exponens välja panev) • väljapanija, oma teoste v toodetega muuseumis v näitusel esineja; mat astendaja, nt n avaldises an
eksponentvõrrandmat võrrand, milles otsitav suurus esineb astendajas, nt ax = b

ekspropriatsioon <ekspropriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr expropriation < eks- + ld proprius omanduseks olev, oma), eksproprieerimine <ekspropri`eerimi|ne -se -st 12 s> • jur, pol, maj sundvõõrandamine. Vt ka natsionaliseerima

ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstantfüüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslainedfüüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodulfüüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

ellipsoid <ellips|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ellips + -oid) • mat pind, mis moodustub ellipsi pöörlemisel ühe oma telje ümber; üldisemalt pind, mis saadakse pöördellipsoidi ühtlasel kokkusurumisel pöörlemistelge läbiva tasandi poole

eluviaalsetted pl <+ sete s`ette 6 s> , eluuvium <el`uuvium -i 19~2e s> (< ld eluvio üleujutus, väljauhtumine) • geol murenemispinnas, kivimite murend, mis on jäänud oma tekkimispaigale

emigrant <emigr|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits emigrans väljarändav) • väljarändaja, pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel vm põhjustel oma kodumaalt teisele maale väljarännanud isik. Vastand immigrant

enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) • isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda

etatism <etat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr étatisme < état riik) • pol poliitiline õpetus, mis käsitab riiki omaette väärtusena ja ülima eesmärgina, millele kodanikud peavad allutama oma taotlused ja heaolu

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

et tu, Brute [et tuu bruute] (ld), ka tu quoque, Brute [tuu kvokve bruute] (ld) • „ka sina, Brutus!“ (Caesarile omistatud lause, mille ta olevat öelnud, märgates Brutust oma tapjate hulgas)

faber est suae quisque fortunae [faber est sue kviskve fortuune] (ld) • igaüks on oma õnne sepp (Appius Claudius)

fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavaralgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvilgv vana oma keele sõnatüvi

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomiaastr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joongeod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punktgeod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid plgeod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

gild <g`ild gildi g`ildi 22e s> (sks, keskalamsks Gilde) aj
1. keskaja linnades (ka Baltimaades) kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendus, mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised; väikegildi meistrid kuulusid oma käsitööalale vastavalt tsunftidesse
2. XVIII–XIX s Venemaal kaupmeeste seisuslikud ühingud; kapitali suuruse järgi jagunesid kaupmehed 1., 2. ning 3. gildi

gloobus <gl`oobus -e 11~9 s> (< ld globus kera) • Maa kerajas, hrl oma telje ümber pöörlev mudel; annab Maa pinna kontuure ja pindalade suhteid täpsemini edasi kui kaardid

golem <golem -i 2e s> (hbr toorik) • müt juudi müt-s savist valmistatud inimkuju, mis maagilisel kombel elustatuna täidab oma valmistaja ja elustaja tahet

grande dame [gra(n)d·am] (pr suursugune daam) • aadlipäritolu naine; aadlikke oma käitumise ja välimusega jäljendav naine

granoblastiline <granobl´astili|ne -se -st 12 adj> (< ld granum tera + kr blastos idu, võrse, pung) • geol oma mineraalistruktuurita (kivimiliik)

guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja

habeat sibi [habe˛at sibi] (ld) • saagu ta oma tahtmine (meelepaha väljendus)

habent sua fata libelli [habent sua faata lib·elli] (ld) • raamatuil on oma saatus(ed) (Terentianus Maurus)

heteronoomia <+ n`oomia 1 s> (< hetero- + -noomia) • jur võõrseaduslikkus, sõltumine võõrastest (mitte oma) seadustest

hetäär <het|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr hetaira sõbratar, armuke) • lõbutüdruk; aj Vana-Kreekas vabade elukommetega haritud vallaline naine, kes ahvatles mehi oma ilu ja kunstivõimetega

holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit

homosügootsus <+ süg`ootsus -e 11~9 s> (< homosügootne) • biol organismi pärilikkuse eriomadused oma pärilikkuselt sarnastest vanematest põlvnemise tulemusena

hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)

hüdraat <hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hüdr-) • keem keemiline ühend, mis sisaldab oma molekulis teatud arvu keemiliselt seotud veemolekule

hüdrostaatika <+ staatika 1 s> (< hüdro- + staatika) • füüs hüdromehaanika osa, käsitleb nii vedelike tasakaalu kui ka vedelikku asetatud tahkete kehade tasakaalu
hüdrostaatika printsiipiga keha, asetatuna vedelikku v gaasi, kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vee- v gaasihulk; avastajaks peetakse Vana-Kreeka matemaatikut Archimedest

hüperboloid <hüperbol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüperbool + -oid) • mat pind, mis moodustub hüperbooli pöörlemisel ühe oma telje ümber (pöördhüperboloid)

hüperinflatsioon <+ inflatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüper- + inflatsioon) • maj ülikiire inflatsioon, mille puhul inimesed püüavad vabaneda oma rahast enne hindade edasist tõusu ja raha täiesti väärtusetuks muutumist

hüperonüüm <hüperon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüper- + -onüüm) • lgv ülemmõiste sõna oma alammõiste suhtes, nt vedelik vee suhtes. Vt ka hüponüüm, hüponüümia

hüpohondria <hüpoh`ondria 1 s> (< uusld hypochondriasis < kr hypochondrion roietealumik) • med kujutletav haigustunne; haiglane muretsemine oma tervise pärast, sellest tulenev raskemeelsus

hüponüüm <hüpon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüpo- + -onüüm) • lgv alammõiste sõna oma ülemmõiste suhtes, nt vesi vedeliku suhtes. Vt ka hüperonüüm, hüponüümia

ideeline <id`eeli|ne -se -st 12~10? adj> • ideesse puutuv v sel põhinev; oma tegevuses mingit ideed teadlikult järgiv; maailmavaateline

idempotent <idempot|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld idem seesama + potens võimeline) • mat element, mis ühtib oma ruuduga, nt reaalarvude hulgas 0 ja 1

idio- (< kr idios oma, era) • enda-, oma-, ise-

illustreerima <illustr|`eerima -eerib 28 v> (< ld illustrare valgustama, selgitama) • mingit teksti illustratsioonidega varustama, illustratsioone tegema; oma mõtte selgitamiseks v tõestamiseks näiteid esitama

indigenaat <indigen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< indigeenne) • pärismaisus, sünnipära- v kodanikuõigus; jur rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus kaitsta oma kodanikke välismaal ja kodanikel on õigus taotleda oma kodumaalt kaitset, kui nende õigusi välismaal rikutakse

individuaalitsema <individuaalitsema 27 v> • omapäratsema, iseäratsema, oma individuaalsust rõhutama

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimomentfüüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

inkorporeerima <inkorpor|`eerima -eerib 28 v> (ld incorporare < in- + corpus, gen corporis keha) • endaga liitma, oma koosseisu lülitama (nt maa-ala)

investor <inv`estor -i 2e s> (ingl < investeerima) • maj investeerija, füüsiline v juriidiline isik, kes tulu teenimiseks paigutab oma vaba raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse vms

in vino veritas [in viino veeritas] (ld) • veinis on tõde, st joobnu ei varja tõtt (v oma arvamust)

ioniit <ion|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ioon) • keem ioonivaheti, aine, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetab oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega

iram qui vincit, hostem superat maximum [iiram kvii vintsit hostem superat maksimum] (ld) • kes saab jagu (oma) vihast, võidab suurima vaenlase (Publilius Syrus)

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

juriidiline <juriidili|ne -se -st 12 adj> (< ld iuridicus kohtulik, õiguslik) • jur õiguslik, õigusteaduslik
juriidiline aktjur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; ka toiming, mille eesmärgiks on teatud juriidilise tagajärje saavutamine
juriidiline faktjur asjaolu (sündmus v tegu), mille esinemisega õigusnormid seostavad õigussuhete tekkimise, muutumise v lõppemise
juriidiline isikjur asutus, ettevõte v organisatsioon, mis oma ülesannete täitmisel, eriti varaliste tehingute sõlmimisel esineb enda nimel õiguste ja kohustuste kandjana

kabaree <kabar`ee 26i s> (pr cabaret) • esialgselt Prantsusmaal kunstnike kõrts, kus autorid esitasid oma loomingut (laule, kupleesid, näitestseene); hiljem kergesisulise segaeeskavaga restoran

kabotaaž <kabot|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr cabotage) • mer rannasõit, rannalaevandus, oma riigi sadamate vaheline laevasõit

kamarilja <kamar´ilja 16 s> (hisp dem camarilla < cámara kamber) • pol monarhi õukonnas mõjukas rühmitis, mille liikmed mõjutavad oma intriigidega riigiasju isiklikes huvides

kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik

kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse

kartell <kart|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Kartell < it cartello teadaanne < carta paber)
1. maj tootjate liit, mille eesmärk on piirata v kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu oma majandusharus
2. pol mingit ühist eesmärki taotlev parteide liit v ühendus
3. aj rüütlivõistluste korraldus keskaegsetel turniiridel; kirjalik väljakutse kahevõitlusele

kast <k`ast kasti k`asti 22e s> (port casta < ld fem casta puhas) • sotsiol kinnine inimrühm, millesse kuulumine on pärilik ning millel on kindlapiiriline koht ühiskonna seisuslikus hierarhias ja tööjaotussüsteemis; piltl ühiskondlik rühmitus, mis kaitseb rangelt oma suletud ringkonna eesõigusi

katenoid <katen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld catena ahel + -oid) • mat ahelpind, pöördpind, mis tekib aheljoone pöörlemisel oma alussirge ümber

kinesteesia <kinest`eesia 1 s> (< kr kinēsis liikumine, liigutus + aisthēsis tajumine, tundmine) • füsiol kineetiline taju, liigutustaju, oma keha liikumise v kehaosa liigutuse tajumine

kiraalsus <kir`aalsus -e 11~9 s> (< kr cheir käsi) • biol, keem oma peegelpildiga mitteühilduvus, orgaaniliste ühendite molekulide ruumilist struktuuri iseloomustav mõiste

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõdapol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsuspol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigusjur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

koketeerima <koket|`eerima -eerib 28 v> (pr coqueter < coq kukk) • edvistama, oma käitumisega kellelegi (hrl vastassugupoolele) meeldida, tema huvi äratada püüdma

koloon2 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld colonus maaharija)
1. aj hilisemas Rooma keisririigis esialgu vaba, kuid hiljem ühes oma perega maa külge kinnistatud väikerentnik
2. Ladina-Ameerika maades poolpärisorjast rentnik v sulane

kommandiitühing <+ ühing -u 2 s> (< pr commandite) • maj usaldusaktsiaühing, äriühing, milles ühed osanikud kannavad ettevõtte eest vastutust kogu oma varandusega, teised aga ainult sissemakstud kapitali ulatuses

kommendatsioon <kommendatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commendatio kätteusaldamine) • aj keskaegne sümboolne toiming, millega vasall sai oma lääniisandalt maavalduse, vandudes talle ustavust, või millega kinnitati talupoja sõltuvust maaomanikust-feodaalist

konkistadoor <konkistad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp conquistador vallutaja) • aj Hispaania ja Portugali maadevallutaja; konkistadoorid anastasid XVI s 1. poolel oma koduriikide nimel suured maa-alad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

konsulaarringkond <+ r`ingk|`ond -onna -`onda 22i s> • dipl konsuli tegevuspiirkond, määratakse kindlaks konsuli oma riigi ja asukohariigi valitsuse kokkuleppega

kontroll <kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (pr contrôle < keskld contrarotulus „vasturull“, originaaldokumendiga samaväärne koopia < kontra- + rotulus rull, käsikiri, dokument < ld dem rattake) • kontrollimine, nõuetele vastavuse kindlakstegemine, oma mõju all hoidmine; kavakindel toimingute v seadmete järelevalve; järelevalveasutus v järelevalvet teostav isik

konurbatsioon <konurbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kon- + ld urbs linn) • geogr linnastu, rühm lähestikku asetsevaid linnu (suurlinn oma eeslinnadega v mitme linna ühendamisel moodustatud liitlinn)

krititsism <kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kritikos otsustusvõimeline) • fil nimetus, mille I. Kant andis oma tunnetusteooriale, seades selle peaeesmärgiks inimese tunnetusvõime, s.o tunnetuse eelduste, põhiprintsiipide, piiride, päritolu ja eesmärkide üldise kriitika. Vt ka kantiaanlus

krokeerima <krok|`eerima -eerib 28 v> (pr croquer)
1. kunst visandama, krokiid joonistama
2. sport kroketimängus vastase palli oma palliga tabama, vastase palli ära lööma

kronism <kron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Kronos, Kreeka müt-s titaan, kes neelas alla oma lapsed) • zool lindude kannibalism

kräkker <kr`äkker -i 2e s> (ingl cracker) • info arvutimuukija, tehniliselt oskuslik häkker, kes kasutab oma teadmisi ja oskusi kaitstud andmetele ja ressurssidele volitamatuks juurdepääsuks

kuraasitama <kuraasitama 27 v> (< kuraas) • kõnek oma julgusega ärplema

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, 1/10 triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid

lend-lease [lendliis] , lease-lend [liislend] (ingl < lend laenutama + lease rentima) • aj abistamissüsteem, mida USA rakendas II maailmasõjas oma liitlaste suhtes (neile relvastuse ja muu varustuse laenuks v rendile andmine)

liberum veto [liiberum veto] (ld vaba keeluõigus) • pol, aj Poola seimi iga saadiku õigus a-tel 1652–1791 seisata oma protestiga lõplikult arutatav seaduseelnõu; ühehäälsuse põhimõtte rakendus

likvideeruma <likvid`eeruma 27 v> (< likvideerima) • oma tegevust v olemasolu lõpetama; kaduma, hävima

likviidsuskrediit <+ kred|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< likviidsus + krediit) • maj laen, millest ajutistesse makseraskustesse sattunud pank rahuldab oma klientide nõudmisi

lobi <lobi 17 s> (ingl lobby < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik) • kuluaari-, koridoripoliitika; otsustajate mitteametlik tutvustamine oma huvirühma tegevuse ja taotlustega

lokaalpatriotism <+ patriot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< lokaalne + patriotism) • kolkaisamaalisus, oma kodukoha kitsarinnaline parimaks pidamine v liialdatud eelistamine

lotofaagid pl <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr lōtophagoi lootosesööjad) • müt Kreeka müt-s muinasjutuline rahvas, kelle valmistatud lilleroa söömise tagajärjel inimene unustas oma kodumaa; piltl unistustemaal viibijad, elust võõrdunud nautlejad

ludiit <lud|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl Luddite < pn Ned Lud, legendaarne masinapurustaja) • aj masinapurustaja, stiihilistest töölisrahutustest osavõtja Inglismaal XIX s alguses; püüdsid hävitada tekstiilitööstuse masinaid, pidades neid oma viletsuse põhjuseks

macho [matšo] (hisp isane, isasloom; tugev, jõuline) • ülimees, agressiivselt ja liialdatult oma mehelikkust rõhutav mees

majoriseerima <majoris|`eerima -eerib 28 v> (< majoriteet) • häälteenamusega oma otsust peale sundima

male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada

manu propria (ld) • oma käega

manuskript <manuskr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (keskld manuscriptum (oma) käega kirjutatu), lüh MSkäsikiri

maraanid pl <mar|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp marranos sead) • Hispaanias ja Portugalis XIV–XV s sunniviisil ristitud juudid (ka nende järeltulijad), kes pidasid salaja kinni oma endise usu kommetest ning kannatasid seetõttu inkvisitsiooni julma jälitamist; oli algselt pilkenimi

messianism <messian|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig religioonivorm, mis rajaneb usul messiasse, kes hävitab kurjuse ja rajab oma äravalitud rahvale üldise rahu- ja õiglusriigi; piltl oma ideede pealesurumine üldise hüvangu teenimise õigustusel

metropol <metropol -i 19 s> (kr mētropolis emalinn)
1. aj Vana-Kreekas emalinnriik, vastandina tema poolt asut kolooniale
2. majanduslikult arenenud riik, emamaa oma endiste asumaade v sõltuvate maade suhtes
3. pea- v suurlinn

metroseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl metrosexual < metropolitan pealinna, suurlinna + heterosexual heteroseksuaal) • kõnek mees, kes pöörab suurt tähelepanu oma välimusele ning imagole ja elustiilile

migratsioon <migratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld migratio kolimine)
1. rändamine; ränne
2. biol loomaliikide (perioodiline) asukohamuutus
3. maj rahvastiku ümberasumine oma maal v ühelt maalt teisele; kapitali liikumine riikide vahel

miilits <miilits -a 2 s> (< ld militia sõjaväeteenistus)
1. sõj Prantsusmaal jm kaadriväe asemel kasutatav sõjaväesüsteem, kus kodanikud saavad lühiajalist sõjaväelist õpetust oma kodukohas ja sõja puhul koonduvad väeüksusteks
2. aj Venemaal ja endises Nõukogude Liidus korrakaitseorgan; selle esindaja

mindfulness [main(d)fulnes] (ingl meeleteadlikkus, meelevirgus, ärksameelsus, teadvelolek) psühh teadvustatud, tahtlik tähelepanu suunamine oma kohalolule ja hetkele ning avatud, aktsepteeriv ja mittehinnanguline suhtumine teatud psühholoogilise praktika ja meeleharjutuste abil

monogrammist <+ gramm|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst kunstnik, keda tuntakse üksnes monogrammi järgi, millega ta on signeerinud oma tööd

moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm

mussoon <muss|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mousson < ar mawsim aastaaeg) • meteor mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul, muudab perioodiliselt oma suunda (sõltuvalt aastaaegadest)
mussoonhoovusmussooni tekitatud hoovus India ookeani põhjaosas; kulgeb talvel Bengali lahest Somaali poolsaare suunas, suvel Aafrika rannikult läbi Araabia mere Bengali lahte

müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi

nartsissism <nartsiss|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Narkissos, iseennast imetlev ilus noormees Vana-Kreeka müt-s), autoerotism <+ erot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + kr erōs, gen erōtos armastus) • med, psühh isiksushäire, mille puhul seksuaalset rahuldust saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest; piltl haiglane eneseimetlus

natsionalism <natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalismus < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist, rahvustunde, keele ja oma kultuuri teadvustamist, arendamist ja säilitamist. Vastand kosmopolitism

navigatsioon <navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld navigatio)
1. mer laevajuhtimine, meresõit
2. (sõiduki) täpse asukoha kindlakstegemise ja kursi määramise õpetus
3. info dokumendis v võrgus vajaliku koha otsimine, vastates signaalidele ja märkidele
navigatsioonitehiskaaslanetehn tehiskaaslane, mille raadiotehnilise aparatuuri abil saavad tema raadionähtavuse piirkonnas olevad ning sellekohaselt varustatud laevad, lennukid ja autod määrata oma asukohta ja kiirust

nestor <n`estor -i 2e s> (< pn Nestor, Homerose „Iliases“ vana Pylose kuningas, tark nõuandja) • mingi rühma vanim ja auväärseim liige, eriti kõrgesse ikka jõudnud teadlane (oma kolleegide hulgas)

ne sutor supra crepidam [nee suutor supra krepidam] (ld) • ärgu kingsepp saapast kõrgemale (tõusku), st kingsepp jäägu oma liistude juurde

neuron <n`euron -i 2e s> , neurotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< neuro- + -tsüüt) • füsiol närvirakk koos oma jätketega

no man’s land [nõu mänz länd] (ingl) • eikellegimaa, asustamata maa-ala, mida ükski riik ei ole võtnud oma haldusse; sõj rinnetevaheline ala

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

notar <notar -i 2e s> (keskld notarius (avalik) kirjutaja < ld (kiir)kirjutaja) • jur notariaaltoiminguid tegev ametiisik, kes on saanud oma tööks riigilt volitused, kuid pole riigiteenistuses

nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk

ohlokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr ochlos jõuk + -kraatia) • aj Vana-Kreeka riigiõpetuses äärmuslik, moonutatud demokraatia koos kõigi oma negatiivsete tagajärgedega, halvima ülemvõim; piltl masside valitsus, rahvahulkade võim

okupeerima <okup|`eerima -eerib 28 v> (ld occupare hõivama, omastama) • oma valdusse võtma, okupatsiooni teostama; piltl midagi hõivama

onaneerima <onan|`eerima -eerib 28 v> , masturbeerima <masturb|`eerima -eerib 28 v> • onanismi ehk masturbatsiooniga tegelema, seksuaaltungi rahuldama oma suguelundeid mehaaniliselt ärritades

onanism <onan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Oonan, piiblitegelane), masturbatsioon <masturbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld masturbari masturbeerima < manus käsi + stuprare rüvetama) • suguline eneserahuldus, käsikiimlus, seksuaaltungi rahuldamine oma suguelundeid mehaaniliselt ärritades

paleoliitikum <paleoliitikum -i 19 s> (< paleo- + kr lithos kivi) • arheol vanem kiviaeg, esiajaloo vanim järk, mil ürginimene valmistas oma tööriistu ainult raiumise teel, sest lihvimine oli veel tundmata

palinood <palin|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr palinōidia < palin uuesti + ōidē laul) • kirj luuletus, kus autor avalikult võtab tagasi oma endised väited

pankrot <p`ankr|`ot -oti -`otti 22e s> (sks Bankrott < it bancarotta „purustatud lett“) • maj maksejõuetus, mis seisneb võlgniku suutmatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid, mille täitmise tähtpäev on saabunud; pankroti kuulutab välja kohus ja võlausaldajad saavad õiguse võlgniku varaga oma nõudmised rahuldada; pankrotimenetlus on sätestatud pankrotiseadusega; piltl kokkuvarisemine

paraboloid <parabol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< parabool + -oid) • mat kõverpind, mis tekib parabooli liikumisel ümber oma telje

parool <par|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr parole sõna) • salasõna, kokkuleppeline märgusõna, mille kontrollimisega saab eraldada oma inimesi võõraist; info arvutisüsteemi turvalisust tagav salastatud sõna vm märgijada, mis lubab süsteemi siseneda

partei <part`ei 26 s> (sks Partei < pr parti < ld pars osa) • pol erakond, poliitiline organisatsioon, mis ühendab ühetaolise maailmavaate ja lähedaste huvidega inimesi; tegevuse eesmärk on omandada poliitiline võim, et selle kaudu viia ellu oma taotlusi

parvenüü <parven`üü 26 s> (pr parvenu < parvenir saabuma, kõrgemale tõusma) • tõusik, eesõigustatute ning rikaste hulka tõusnud isik, kes püüab oma üleolekut näidata bravuurse käitumise, luksusesemete ja karistamatuse kaudu

paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi

patrioot <patri|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr patriote < kr patriōtēs kaasmaalane) • isamaalane, oma isamaad armastav ning oma rahva ja kodumaa heaks ohvrivalmis isik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur