Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 281 artiklit, väljastan 200
abandoon <aband|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abandon loobumine) • maj, jur laadungi- v laevaomaniku loobumine oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks tingimusel, et viimane tasub kindlustusevõtjale täie kindlustussumma
abandoonima <aband|`oonima -oonib 28 v> (pr abandonner loobuma) • jur loobuma oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks
abjuratsioon <abjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abjuration < keskld abiuratio vandega lahtiütlemine) • relig avalik loobumine usust v oma veendumustest
absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest
à discrétion [adiskresj·o(n)] (pr) • (hulga, koguse puhul) oma äranägemise e suva kohaselt
ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere
adopteerima <adopt|`eerima -eerib 28 v> (ld adoptare) • jur lapsendama, võõrast last oma seaduslikuks lapseks võtma; perre v hõimu vastu võtma, omaks tunnistama
agentuur <agent|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Agentur < agent)
1. asutus, kes oma korrespondentide kaudu hangib teateid ajakirjandusele, nt uudiste agentuur
2. asutuse v ettevõtte kohalik esindus v osakond
3. (luure)agentide võrk
agrément [agrem·a(n)] (pr nõusolek) • pol ühe riigi valitsuse nõusolekuavaldus võtta esitatud kandidaat oma riigis vastu teise riigi diplomaatilise esindajana
aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik
akommunikatiivsus <+ kommunikat`iivsus -e 11~9 s> (< a- + kommunikatiivne) • psühh inimese võimetus oma sisemaailma teistele avada
aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanss • maj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastik • sotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavara • lgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõigus • pol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)
alea iacta est [aalea jakta est] (ld) • liisk on heidetud (sõnad, mille Caesar olevat lausunud, tungides oma vägedega üle Rubico jõe Itaaliasse 49. a eKr)
anakronism <anakron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr anachronismos < ana- + chronos aeg) • eksimus ajaarvamise (kronoloogia) vastu; ühe ajajärgu nähtuse v sündmuse väär paigutamine teise ajajärku; oma aega sobimatu, iganenud nähtus, komme v vaade
angažeerima <angaž|`eerima -eerib 28 v> (pr engager) • (artisti) esinemis- v töölepinguga oma teenistusse võtma; van (tantsule) kutsuma
anneksioon <anneksi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annexion < ld annexio liitmine) • pol teise riigi territooriumi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge, liidendus, anastus
anonüümne <anon`üüm|ne -se 2 adj> (kr anōnymos nimetu) • nimetu, ilma kirjutaja nime v pseudonüümita, oma nime varjav
aort <a`ort aordi a`orti 22e s> (kr aortē) • anat suurtuiksoon, suure vereringe suurim arter, varustab oma harude kaudu arteriaalse verega kogu keha peale kopsude
apropriatsioon <apropriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appropriatio < proprius oma, omanduses olev) • omastamine, enda valdusse haaramine
aproprieerima <apropri|`eerima -eerib 28 v> (ld appropriare < proprius oma, omanduses olev) • omastama, enda valdusse haarama
ars est celare artem [ars est tselaare artem] (ld) • kunst on kunsti varjata, st kunstis on oluline näida loomulikuna ja mitte paljastada oma tehnilisi oskusi
auksotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< kr auxō suurendan + kr trophē toitmine) • biol mikroobide v seente mutant, mis oma prototroofsete vanematega võrreldes on kaotanud võime sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht teatavat v mitut aminohapet v vitamiini
auto- (< kr autos ise) • ise-, oma-; automaatne
autodigestioon <+ digesti|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + digestioon) • füsiol eneseseedimine, koe hävimine tema oma ensüümide toimel, nt laibas toimuv maoseinte hävimine maomahlade toimel. Vt ka autolüüs
autofaagia <+ f`aagia 1 s> (< auto- + -faagia) • med, biol raku kasvamise ja arengu protsessi osa, rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada
autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana
autoimmuunsus <+ imm`uunsus -e 11~9 s> (< auto- + immuunsus), autoallergia <+ all`ergia 1 s> (< auto- + allergia) • med immuunreaktsiooni esinemine oma organismi antigeenide vastu
autopsia <aut`opsia 1 s> (< auto- + kr opsis nägemine) • oma silmadega vaatlemine; med koolnuvaatlus koos lahanguga (surma põhjuste kindlakstegemiseks)
autoreferaat <+ refer|`aat -aadi -`aati 22e s> (< auto- + referaat) • autori koostatud kokkuvõte oma teosest (nt doktoritöö autoreferaat)
autorieksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • trük eksemplar, mille autor saab oma teose ilmumisel kirjastuselt tasuta
autoritaarne <autorit`aar|ne -se 2 adj> (pr autoritaire < ld auctoritas mõjuvõim, käsk) • võimule pimesi alistumist nõudev, sellele rajatud; oma autoriteeti kindlustada püüdev, käskiv, võimutsev
autoriõigus <+ `õigus -e 11~9 s> • jur autori õigus oma teosele, autorsusega seotud suhteid reguleeriv eraõiguse osa
autoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< auto- + teraapia) • psühh haige paranemine oma elujõu ja tahte abil; med iseravimine, haige enda eritiste kasutamine ravimiseks
autotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + tropism) • bot taimeorgani võime taastada oma tavaline asetus v kasvusuund pärast kasvu häirinud teguri kõrvaldamist v kadumist
beneficium accipere libertatem est vendere [benef·itsium akts·ipere libertaatem est vendere] (ld) • heategu vastu võtta tähendab (oma) vabadus maha müüa (Publilius Syrus)
bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele
bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone
biostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< bio- + kr stasis seis) • biol biosüsteemide võime säilitada väliskeskkonna muutumisel oma põhilisi omadusi
boa <b`oa 26 s> (ld)
1. zool Lõuna-Ameerikas elutsev mürgihammasteta hiiglamadu (Constrictor), kes surmab oma ohvri kägistades
2. tekst naiste lahtine karusnahkne v sulgedest krae v sall
body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades
buyback [baibäk] (ingl tagasiost) • maj oma aktsiate tagasiostmine aktsiate emiteerija poolt
ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo • piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)
cif [sif] {lüh ingl sõnadest cost, insurance, freight hind, kindlustus, vedu} • jur, maj rahvusvaheline ostu-müügilepingu klausel: müüja on kohustatud toimetama kauba oma kulul (arvestatult kauba maksumusse) ja riisikol sihtsadamasse. Vt ka fob
cum tacent, clamant [kum tatsent klaamant] (ld) • vaikides nad kisendavad, vaikimisega avaldavad nad oma pahameelt (lause Cicero kõnest Catilina vastu)
daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega
danaiidid pl <dana|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr Danaides) • müt Kreeka müt-s Argose kuninga Danaose 50 tütart, hukkasid (peale ühe) pulmaööl kõik oma peigmehed; pidid karistuseks selle eest manalas kandma vett põhjata vaati
danaiidide töö • piltl lõputu asjatu töö
dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine
deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik
deklaratsioon <deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declaratio < declarare avaldama, teatama)
1. ametlik teadaanne; pidulik v ametlik avaldus
2. maj avaldus kaupade loeteluga tollimaksude tasumiseks, vt ka tollideklaratsioon
3. dokument välismaale saadetavate postipakkide sisu kohta
4. maj maksumaksja aruanne finantsorganitele oma tulude ja varanduse kohta (tuludeklaratsioon)
desavueerima <desavu|`eerima -eerib 28 v> (pr désavouer)
1. salgama, valeks tunnistama
2. mittevolitatuks kuulutama, teatama mittenõustumisest oma esindaja tegevusega
despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma
de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga
diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum
diglossia <+ gl`ossia 1 s> (< di- + kr glōssa keel) • lgv nähtus, mille korral sama keelt kõnelevas kogukonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on ühiskonnas oma selgelt välja kujunenud sotsiaalse funktsiooniga kasutusalad
diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik
diktaatorlik <dikt`aatorl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • pol diktaatorile omane, diktaatori piiramatul võimul ning volitustel põhinev; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv
diplomaat <diplom|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr diplomate < diplomaatia)
1. pol riigi ametlik esindaja välismaal (rahvusvahelises suhtlemises v poliitilisteks läbirääkimisteks); diplomaatide ametinimetused on suursaadik, saadik, diplomaatiline asjur, nõunik, sekretär, atašee jm
2. piltl isik, kes taotleb oma eesmärki teisi inimesi osavalt, läbimõeldult koheldes ning paindlikult toimides
3. kõnek väike portfellilaadne kohver, nn diplomaadikohver
diskretsioon <diskretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld discretio) • jur kaalutlusõigus, haldusorgani õigus teha otsus seadusega ettenähtud piirides oma äranägemisel
dissertant <dissert|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dissertans uuriv, käsitlev) • isik, kes avalikult kaitseb oma väitekirja (dissertatsiooni) teadusliku kraadi saamiseks
dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle
doonor <d`oonor -i 2e s> (ingl donor annetaja < pr donneur < ld donator)
1. med isik, kes annab oma verd, kudesid v elundi teisele isikule (retsipiendile) siirdamiseks, spermat viljastamiseks v rinnapiima imiku toitmiseks
2. füüs pooljuhi kristallivõresse elektrone andev lisandaine aatom
doonoraatom • keem aatom, mis semipolaarse sideme tekkimisel loovutab elektronipaari temaga ühinevale vaba (täitmata) orbiidiga aatomile (aktseptorile)
doonorriik • maj riik, mis annab tagastamatut arengu- või humanitaarabi teisele riigile või regioonile
droit moral [drua mor·al] (pr) • moraalne õigus, autori õigus kaitsta oma loomingut moonutamise ja muutmise vastu
droon <dr`oon drooni dr`ooni 22e s> (ingl drone sumisema) • sõj mehitamata õhusõiduk, mis täidab oma ülesannet ilma välise juhtimiseta
dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama
dünastiline <dün´astili|ne -se -st 12 adj> • dünastiasse puutuv v kuuluv, troonipärimisega seotud
dünastiline sõda • aj sõda, mida feodaalriigid pidasid oma dünastia huvides, taotledes võõraid maavaldusi v troone (nt rooside sõda Inglismaal a 1455–85, Hispaania pärilussõda a 1701–14)
egoism <ego|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr égoïsme < ld ego mina) • psühh isekus, enesearmastus, omakasupüüdlikkus, enese ja oma isiklike huvide eelistus teiste inimeste, üldse ühiskonna huvidele. Vastand altruism
egoist <ego|`ist -isti -`isti 22e s> (pr égoïste) • psühh egoismi ajel toimiv, ennast ja oma huve kõigest muust kõrgemale asetav isik, enesearmastaja, omakasupüüdja. Vastand altruist
egotist <egot|`ist -isti -`isti 22e s> (< egotism) • psühh iseenda esiletõstmisele kalduv, oma isiku tähtsust ülehindav inimene
eksemplar <eksemplar -i 19 s> (ld exemplar), lüh eks • üksikese paljude samasuguste hulgast, tükk; üks oma liigist
eksiil <eks|`iil -iili -`iili 22e s> (ld exilium) • pol pagendus, maapagu; vana- ja keskajal: kodaniku sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi v linna piire
ekspansiivne <ekspans`iiv|ne -se 2 adj> (pr expansif < ld expansio laienemine) • paisuv, laiuv, leviv; oma tunnete väljendamises tagasihoidmatu, kõigele tormakalt reageeriv
ekspansiivsed ideed pl • psühh laiuvad mõtted, suurushullustus vaimuhaigeil
ekspluateerima <ekspluat|`eerima -eerib 28 v> (pr exploiter)
1. süstemaatiliselt kasutama (nt loodusressursse), käitama (nt elektrijaama)
2. maj marksistlikus majandusteoorias: tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama
3. piltl korduvalt kasutama (nt mingit süžeed); ära kasutama, kurnama
eksponent <ekspon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits exponens välja panev) • väljapanija, oma teoste v toodetega muuseumis v näitusel esineja; mat astendaja, nt n avaldises an
eksponentvõrrand • mat võrrand, milles otsitav suurus esineb astendajas, nt ax = b
ekspropriatsioon <ekspropriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr expropriation < eks- + ld proprius omanduseks olev, oma), eksproprieerimine <ekspropri`eerimi|ne -se -st 12 s> • jur, pol, maj sundvõõrandamine. Vt ka natsionaliseerima
ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema
elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)
ellipsoid <ellips|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ellips + -oid) • mat pind, mis moodustub ellipsi pöörlemisel ühe oma telje ümber; üldisemalt pind, mis saadakse pöördellipsoidi ühtlasel kokkusurumisel pöörlemistelge läbiva tasandi poole
eluviaalsetted pl <+ sete s`ette 6 s> , eluuvium <el`uuvium -i 19~2e s> (< ld eluvio üleujutus, väljauhtumine) • geol murenemispinnas, kivimite murend, mis on jäänud oma tekkimispaigale
emigrant <emigr|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits emigrans väljarändav) • väljarändaja, pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel vm põhjustel oma kodumaalt teisele maale väljarännanud isik. Vastand immigrant
enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) • isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda
etatism <etat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr étatisme < état riik) • pol poliitiline õpetus, mis käsitab riiki omaette väärtusena ja ülima eesmärgina, millele kodanikud peavad allutama oma taotlused ja heaolu
etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga
et tu, Brute [et tuu bruute] (ld), ka tu quoque, Brute [tuu kvokve bruute] (ld) • „ka sina, Brutus!“ (Caesarile omistatud lause, mille ta olevat öelnud, märgates Brutust oma tapjate hulgas)
faber est suae quisque fortunae [faber est sue kviskve fortuune] (ld) • igaüks on oma õnne sepp (Appius Claudius)
fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga
garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)
geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)
genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius
genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavara • lgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvi • lgv vana oma keele sõnatüvi
geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid
gild <g`ild gildi g`ildi 22e s> (sks, keskalamsks Gilde) aj
1. keskaja linnades (ka Baltimaades) kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendus, mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised; väikegildi meistrid kuulusid oma käsitööalale vastavalt tsunftidesse
2. XVIII–XIX s Venemaal kaupmeeste seisuslikud ühingud; kapitali suuruse järgi jagunesid kaupmehed 1., 2. ning 3. gildi
gloobus <gl`oobus -e 11~9 s> (< ld globus kera) • Maa kerajas, hrl oma telje ümber pöörlev mudel; annab Maa pinna kontuure ja pindalade suhteid täpsemini edasi kui kaardid
golem <golem -i 2e s> (hbr toorik) • müt juudi müt-s savist valmistatud inimkuju, mis maagilisel kombel elustatuna täidab oma valmistaja ja elustaja tahet
grande dame [gra(n)d·am] (pr suursugune daam) • aadlipäritolu naine; aadlikke oma käitumise ja välimusega jäljendav naine
granoblastiline <granobl´astili|ne -se -st 12 adj> (< ld granum tera + kr blastos idu, võrse, pung) • geol oma mineraalistruktuurita (kivimiliik)
guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja
habeat sibi [habe˛at sibi] (ld) • saagu ta oma tahtmine (meelepaha väljendus)
habent sua fata libelli [habent sua faata lib·elli] (ld) • raamatuil on oma saatus(ed) (Terentianus Maurus)
heteronoomia <+ n`oomia 1 s> (< hetero- + -noomia) • jur võõrseaduslikkus, sõltumine võõrastest (mitte oma) seadustest
hetäär <het|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr hetaira sõbratar, armuke) • lõbutüdruk; aj Vana-Kreekas vabade elukommetega haritud vallaline naine, kes ahvatles mehi oma ilu ja kunstivõimetega
holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit
homosügootsus <+ süg`ootsus -e 11~9 s> (< homosügootne) • biol organismi pärilikkuse eriomadused oma pärilikkuselt sarnastest vanematest põlvnemise tulemusena
hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)
hüdraat <hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hüdr-) • keem keemiline ühend, mis sisaldab oma molekulis teatud arvu keemiliselt seotud veemolekule
hüdrostaatika <+ staatika 1 s> (< hüdro- + staatika) • füüs hüdromehaanika osa, käsitleb nii vedelike tasakaalu kui ka vedelikku asetatud tahkete kehade tasakaalu
hüdrostaatika printsiip • iga keha, asetatuna vedelikku v gaasi, kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vee- v gaasihulk; avastajaks peetakse Vana-Kreeka matemaatikut Archimedest
hüperboloid <hüperbol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüperbool + -oid) • mat pind, mis moodustub hüperbooli pöörlemisel ühe oma telje ümber (pöördhüperboloid)
hüperinflatsioon <+ inflatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüper- + inflatsioon) • maj ülikiire inflatsioon, mille puhul inimesed püüavad vabaneda oma rahast enne hindade edasist tõusu ja raha täiesti väärtusetuks muutumist
hüperonüüm <hüperon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüper- + -onüüm) • lgv ülemmõiste sõna oma alammõiste suhtes, nt vedelik vee suhtes. Vt ka hüponüüm, hüponüümia
hüpohondria <hüpoh`ondria 1 s> (< uusld hypochondriasis < kr hypochondrion roietealumik) • med kujutletav haigustunne; haiglane muretsemine oma tervise pärast, sellest tulenev raskemeelsus
hüponüüm <hüpon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüpo- + -onüüm) • lgv alammõiste sõna oma ülemmõiste suhtes, nt vesi vedeliku suhtes. Vt ka hüperonüüm, hüponüümia
ideeline <id`eeli|ne -se -st 12~10? adj> • ideesse puutuv v sel põhinev; oma tegevuses mingit ideed teadlikult järgiv; maailmavaateline
idempotent <idempot|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld idem seesama + potens võimeline) • mat element, mis ühtib oma ruuduga, nt reaalarvude hulgas 0 ja 1
idio- (< kr idios oma, era) • enda-, oma-, ise-
illustreerima <illustr|`eerima -eerib 28 v> (< ld illustrare valgustama, selgitama) • mingit teksti illustratsioonidega varustama, illustratsioone tegema; oma mõtte selgitamiseks v tõestamiseks näiteid esitama
indigenaat <indigen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< indigeenne) • pärismaisus, sünnipära- v kodanikuõigus; jur rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus kaitsta oma kodanikke välismaal ja kodanikel on õigus taotleda oma kodumaalt kaitset, kui nende õigusi välismaal rikutakse
individuaalitsema <individuaalitsema 27 v> • omapäratsema, iseäratsema, oma individuaalsust rõhutama
inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimoment • füüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt
inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega
inkorporeerima <inkorpor|`eerima -eerib 28 v> (ld incorporare < in- + corpus, gen corporis keha) • endaga liitma, oma koosseisu lülitama (nt maa-ala)
investor <inv`estor -i 2e s> (ingl < investeerima) • maj investeerija, füüsiline v juriidiline isik, kes tulu teenimiseks paigutab oma vaba raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse vms
in vino veritas [in viino veeritas] (ld) • veinis on tõde, st joobnu ei varja tõtt (v oma arvamust)
ioniit <ion|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ioon) • keem ioonivaheti, aine, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetab oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega
iram qui vincit, hostem superat maximum [iiram kvii vintsit hostem superat maksimum] (ld) • kes saab jagu (oma) vihast, võidab suurima vaenlase (Publilius Syrus)
irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud
ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi
juriidiline <juriidili|ne -se -st 12 adj> (< ld iuridicus kohtulik, õiguslik) • jur õiguslik, õigusteaduslik
juriidiline akt • jur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; ka toiming, mille eesmärgiks on teatud juriidilise tagajärje saavutamine
juriidiline fakt • jur asjaolu (sündmus v tegu), mille esinemisega õigusnormid seostavad õigussuhete tekkimise, muutumise v lõppemise
juriidiline isik • jur asutus, ettevõte v organisatsioon, mis oma ülesannete täitmisel, eriti varaliste tehingute sõlmimisel esineb enda nimel õiguste ja kohustuste kandjana
kabaree <kabar`ee 26i s> (pr cabaret) • esialgselt Prantsusmaal kunstnike kõrts, kus autorid esitasid oma loomingut (laule, kupleesid, näitestseene); hiljem kergesisulise segaeeskavaga restoran
kabotaaž <kabot|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr cabotage) • mer rannasõit, rannalaevandus, oma riigi sadamate vaheline laevasõit
kamarilja <kamar´ilja 16 s> (hisp dem camarilla < cámara kamber) • pol monarhi õukonnas mõjukas rühmitis, mille liikmed mõjutavad oma intriigidega riigiasju isiklikes huvides
kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik
kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse
kartell <kart|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Kartell < it cartello teadaanne < carta paber)
1. maj tootjate liit, mille eesmärk on piirata v kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu oma majandusharus
2. pol mingit ühist eesmärki taotlev parteide liit v ühendus
3. aj rüütlivõistluste korraldus keskaegsetel turniiridel; kirjalik väljakutse kahevõitlusele
kast <k`ast kasti k`asti 22e s> (port casta < ld fem casta puhas) • sotsiol kinnine inimrühm, millesse kuulumine on pärilik ning millel on kindlapiiriline koht ühiskonna seisuslikus hierarhias ja tööjaotussüsteemis; piltl ühiskondlik rühmitus, mis kaitseb rangelt oma suletud ringkonna eesõigusi
katenoid <katen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld catena ahel + -oid) • mat ahelpind, pöördpind, mis tekib aheljoone pöörlemisel oma alussirge ümber
kinesteesia <kinest`eesia 1 s> (< kr kinēsis liikumine, liigutus + aisthēsis tajumine, tundmine) • füsiol kineetiline taju, liigutustaju, oma keha liikumise v kehaosa liigutuse tajumine
kiraalsus <kir`aalsus -e 11~9 s> (< kr cheir käsi) • biol, keem oma peegelpildiga mitteühilduvus, orgaaniliste ühendite molekulide ruumilist struktuuri iseloomustav mõiste
koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks
koketeerima <koket|`eerima -eerib 28 v> (pr coqueter < coq kukk) • edvistama, oma käitumisega kellelegi (hrl vastassugupoolele) meeldida, tema huvi äratada püüdma
koloon2 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld colonus maaharija)
1. aj hilisemas Rooma keisririigis esialgu vaba, kuid hiljem ühes oma perega maa külge kinnistatud väikerentnik
2. Ladina-Ameerika maades poolpärisorjast rentnik v sulane
kommandiitühing <+ ühing -u 2 s> (< pr commandite) • maj usaldusaktsiaühing, äriühing, milles ühed osanikud kannavad ettevõtte eest vastutust kogu oma varandusega, teised aga ainult sissemakstud kapitali ulatuses
kommendatsioon <kommendatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commendatio kätteusaldamine) • aj keskaegne sümboolne toiming, millega vasall sai oma lääniisandalt maavalduse, vandudes talle ustavust, või millega kinnitati talupoja sõltuvust maaomanikust-feodaalist
konkistadoor <konkistad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp conquistador vallutaja) • aj Hispaania ja Portugali maadevallutaja; konkistadoorid anastasid XVI s 1. poolel oma koduriikide nimel suured maa-alad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)
konsulaarringkond <+ r`ingk|`ond -onna -`onda 22i s> • dipl konsuli tegevuspiirkond, määratakse kindlaks konsuli oma riigi ja asukohariigi valitsuse kokkuleppega
kontroll <kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (pr contrôle < keskld contrarotulus „vasturull“, originaaldokumendiga samaväärne koopia < kontra- + rotulus rull, käsikiri, dokument < ld dem rattake) • kontrollimine, nõuetele vastavuse kindlakstegemine, oma mõju all hoidmine; kavakindel toimingute v seadmete järelevalve; järelevalveasutus v järelevalvet teostav isik
konurbatsioon <konurbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kon- + ld urbs linn) • geogr linnastu, rühm lähestikku asetsevaid linnu (suurlinn oma eeslinnadega v mitme linna ühendamisel moodustatud liitlinn)
krititsism <kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kritikos otsustusvõimeline) • fil nimetus, mille I. Kant andis oma tunnetusteooriale, seades selle peaeesmärgiks inimese tunnetusvõime, s.o tunnetuse eelduste, põhiprintsiipide, piiride, päritolu ja eesmärkide üldise kriitika. Vt ka kantiaanlus
krokeerima <krok|`eerima -eerib 28 v> (pr croquer)
1. kunst visandama, krokiid joonistama
2. sport kroketimängus vastase palli oma palliga tabama, vastase palli ära lööma
kronism <kron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Kronos, Kreeka müt-s titaan, kes neelas alla oma lapsed) • zool lindude kannibalism
kräkker <kr`äkker -i 2e s> (ingl cracker) • info arvutimuukija, tehniliselt oskuslik häkker, kes kasutab oma teadmisi ja oskusi kaitstud andmetele ja ressurssidele volitamatuks juurdepääsuks
kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, 1/10 triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem
küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid
lend-lease [lendliis] , lease-lend [liislend] (ingl < lend laenutama + lease rentima) • aj abistamissüsteem, mida USA rakendas II maailmasõjas oma liitlaste suhtes (neile relvastuse ja muu varustuse laenuks v rendile andmine)
liberum veto [liiberum veto] (ld vaba keeluõigus) • pol, aj Poola seimi iga saadiku õigus a-tel 1652–1791 seisata oma protestiga lõplikult arutatav seaduseelnõu; ühehäälsuse põhimõtte rakendus
likvideeruma <likvid`eeruma 27 v> (< likvideerima) • oma tegevust v olemasolu lõpetama; kaduma, hävima
likviidsuskrediit <+ kred|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< likviidsus + krediit) • maj laen, millest ajutistesse makseraskustesse sattunud pank rahuldab oma klientide nõudmisi
lobi <lobi 17 s> (ingl lobby < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik) • kuluaari-, koridoripoliitika; otsustajate mitteametlik tutvustamine oma huvirühma tegevuse ja taotlustega
lokaalpatriotism <+ patriot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< lokaalne + patriotism) • kolkaisamaalisus, oma kodukoha kitsarinnaline parimaks pidamine v liialdatud eelistamine
lotofaagid pl <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr lōtophagoi lootosesööjad) • müt Kreeka müt-s muinasjutuline rahvas, kelle valmistatud lilleroa söömise tagajärjel inimene unustas oma kodumaa; piltl unistustemaal viibijad, elust võõrdunud nautlejad
ludiit <lud|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl Luddite < pn Ned Lud, legendaarne masinapurustaja) • aj masinapurustaja, stiihilistest töölisrahutustest osavõtja Inglismaal XIX s alguses; püüdsid hävitada tekstiilitööstuse masinaid, pidades neid oma viletsuse põhjuseks
macho [matšo] (hisp isane, isasloom; tugev, jõuline) • ülimees, agressiivselt ja liialdatult oma mehelikkust rõhutav mees
majoriseerima <majoris|`eerima -eerib 28 v> (< majoriteet) • häälteenamusega oma otsust peale sundima
male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada
manu propria (ld) • oma käega
manuskript <manuskr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (keskld manuscriptum (oma) käega kirjutatu), lüh MS • käsikiri
maraanid pl <mar|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp marranos sead) • Hispaanias ja Portugalis XIV–XV s sunniviisil ristitud juudid (ka nende järeltulijad), kes pidasid salaja kinni oma endise usu kommetest ning kannatasid seetõttu inkvisitsiooni julma jälitamist; oli algselt pilkenimi
messianism <messian|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig religioonivorm, mis rajaneb usul messiasse, kes hävitab kurjuse ja rajab oma äravalitud rahvale üldise rahu- ja õiglusriigi; piltl oma ideede pealesurumine üldise hüvangu teenimise õigustusel
metropol <metropol -i 19 s> (kr mētropolis emalinn)
1. aj Vana-Kreekas emalinnriik, vastandina tema poolt asut kolooniale
2. majanduslikult arenenud riik, emamaa oma endiste asumaade v sõltuvate maade suhtes
3. pea- v suurlinn
metroseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl metrosexual < metropolitan pealinna, suurlinna + heterosexual heteroseksuaal) • kõnek mees, kes pöörab suurt tähelepanu oma välimusele ning imagole ja elustiilile
migratsioon <migratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld migratio kolimine)
1. rändamine; ränne
2. biol loomaliikide (perioodiline) asukohamuutus
3. maj rahvastiku ümberasumine oma maal v ühelt maalt teisele; kapitali liikumine riikide vahel
miilits <miilits -a 2 s> (< ld militia sõjaväeteenistus)
1. sõj Prantsusmaal jm kaadriväe asemel kasutatav sõjaväesüsteem, kus kodanikud saavad lühiajalist sõjaväelist õpetust oma kodukohas ja sõja puhul koonduvad väeüksusteks
2. aj Venemaal ja endises Nõukogude Liidus korrakaitseorgan; selle esindaja
mindfulness [main(d)fulnes] (ingl meeleteadlikkus, meelevirgus, ärksameelsus, teadvelolek) psühh teadvustatud, tahtlik tähelepanu suunamine oma kohalolule ja hetkele ning avatud, aktsepteeriv ja mittehinnanguline suhtumine teatud psühholoogilise praktika ja meeleharjutuste abil
monogrammist <+ gramm|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst kunstnik, keda tuntakse üksnes monogrammi järgi, millega ta on signeerinud oma tööd
moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm
mussoon <muss|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mousson < ar mawsim aastaaeg) • meteor mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul, muudab perioodiliselt oma suunda (sõltuvalt aastaaegadest)
mussoonhoovus • mussooni tekitatud hoovus India ookeani põhjaosas; kulgeb talvel Bengali lahest Somaali poolsaare suunas, suvel Aafrika rannikult läbi Araabia mere Bengali lahte
müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi
nartsissism <nartsiss|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Narkissos, iseennast imetlev ilus noormees Vana-Kreeka müt-s), autoerotism <+ erot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + kr erōs, gen erōtos armastus) • med, psühh isiksushäire, mille puhul seksuaalset rahuldust saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest; piltl haiglane eneseimetlus
natsionalism <natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalismus < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist, rahvustunde, keele ja oma kultuuri teadvustamist, arendamist ja säilitamist. Vastand kosmopolitism
navigatsioon <navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld navigatio)
1. mer laevajuhtimine, meresõit
2. (sõiduki) täpse asukoha kindlakstegemise ja kursi määramise õpetus
3. info dokumendis v võrgus vajaliku koha otsimine, vastates signaalidele ja märkidele
navigatsioonitehiskaaslane • tehn tehiskaaslane, mille raadiotehnilise aparatuuri abil saavad tema raadionähtavuse piirkonnas olevad ning sellekohaselt varustatud laevad, lennukid ja autod määrata oma asukohta ja kiirust
nestor <n`estor -i 2e s> (< pn Nestor, Homerose „Iliases“ vana Pylose kuningas, tark nõuandja) • mingi rühma vanim ja auväärseim liige, eriti kõrgesse ikka jõudnud teadlane (oma kolleegide hulgas)
ne sutor supra crepidam [nee suutor supra krepidam] (ld) • ärgu kingsepp saapast kõrgemale (tõusku), st kingsepp jäägu oma liistude juurde
neuron <n`euron -i 2e s> , neurotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< neuro- + -tsüüt) • füsiol närvirakk koos oma jätketega
no man’s land [nõu mänz länd] (ingl) • eikellegimaa, asustamata maa-ala, mida ükski riik ei ole võtnud oma haldusse; sõj rinnetevaheline ala
nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen
notar <notar -i 2e s> (keskld notarius (avalik) kirjutaja < ld (kiir)kirjutaja) • jur notariaaltoiminguid tegev ametiisik, kes on saanud oma tööks riigilt volitused, kuid pole riigiteenistuses
nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk
ohlokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr ochlos jõuk + -kraatia) • aj Vana-Kreeka riigiõpetuses äärmuslik, moonutatud demokraatia koos kõigi oma negatiivsete tagajärgedega, halvima ülemvõim; piltl masside valitsus, rahvahulkade võim
okupeerima <okup|`eerima -eerib 28 v> (ld occupare hõivama, omastama) • oma valdusse võtma, okupatsiooni teostama; piltl midagi hõivama
onaneerima <onan|`eerima -eerib 28 v> , masturbeerima <masturb|`eerima -eerib 28 v> • onanismi ehk masturbatsiooniga tegelema, seksuaaltungi rahuldama oma suguelundeid mehaaniliselt ärritades
onanism <onan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Oonan, piiblitegelane), masturbatsioon <masturbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld masturbari masturbeerima < manus käsi + stuprare rüvetama) • suguline eneserahuldus, käsikiimlus, seksuaaltungi rahuldamine oma suguelundeid mehaaniliselt ärritades
paleoliitikum <paleoliitikum -i 19 s> (< paleo- + kr lithos kivi) • arheol vanem kiviaeg, esiajaloo vanim järk, mil ürginimene valmistas oma tööriistu ainult raiumise teel, sest lihvimine oli veel tundmata
palinood <palin|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr palinōidia < palin uuesti + ōidē laul) • kirj luuletus, kus autor avalikult võtab tagasi oma endised väited
pankrot <p`ankr|`ot -oti -`otti 22e s> (sks Bankrott < it bancarotta „purustatud lett“) • maj maksejõuetus, mis seisneb võlgniku suutmatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid, mille täitmise tähtpäev on saabunud; pankroti kuulutab välja kohus ja võlausaldajad saavad õiguse võlgniku varaga oma nõudmised rahuldada; pankrotimenetlus on sätestatud pankrotiseadusega; piltl kokkuvarisemine
paraboloid <parabol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< parabool + -oid) • mat kõverpind, mis tekib parabooli liikumisel ümber oma telje
parool <par|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr parole sõna) • salasõna, kokkuleppeline märgusõna, mille kontrollimisega saab eraldada oma inimesi võõraist; info arvutisüsteemi turvalisust tagav salastatud sõna vm märgijada, mis lubab süsteemi siseneda
partei <part`ei 26 s> (sks Partei < pr parti < ld pars osa) • pol erakond, poliitiline organisatsioon, mis ühendab ühetaolise maailmavaate ja lähedaste huvidega inimesi; tegevuse eesmärk on omandada poliitiline võim, et selle kaudu viia ellu oma taotlusi
parvenüü <parven`üü 26 s> (pr parvenu < parvenir saabuma, kõrgemale tõusma) • tõusik, eesõigustatute ning rikaste hulka tõusnud isik, kes püüab oma üleolekut näidata bravuurse käitumise, luksusesemete ja karistamatuse kaudu
paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi
patrioot <patri|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr patriote < kr patriōtēs kaasmaalane) • isamaalane, oma isamaad armastav ning oma rahva ja kodumaa heaks ohvrivalmis isik