[VSL] Võõrsõnade leksikon

assotsiatiivsus <assotsiat`iivsus -e 11~9 s> (< assotsiatiivne) • mat ühenduvus, mis väljendub selles, et liitmise tulemus ei olene liidetavate ja korrutamise tulemus tegurite rühmitamise viisist

bhuta <bhuta 16 s> (sanskr bhūtá hing, olend) • relig India usundis vaim, kummitus, paharet

bodhisatva <bodhis´atva 16 s> (sanskr bodhisattva virgumisolend) • relig budismis olend, kes pideva enesetäiustamisega on omandanud eeldused täiuslikuks saada, nirvaanasse jõuda ja budaks saada, kuid loobub sellest armastusest elavate vastu ja tahtmisest neid aidata

cogito, ergo sum [koogito ergo sum] (ld) • ma mõtlen, järelikult olen olemas (Prantsuse filosoofi R. Descartes’i ratsionalistliku filosoofia põhilause)

dixi [diksi] (ld) • olen kõnelnud (osutab kõne v kirjutise lõppu)
dixi et animam levavi [diksi et animam levaavi] (ld) • ütlesin ja kergendasin hinge

domovoi <domov`oi 26 s> (vn домовой kodune, maja-) • müt majavaim, üleloomulik olend slaavi rahvausundis

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

et in Arcadia ego [et in ark·adia ego] (ld) • mina olen ka Arkaadias; kiri N. Poussini maalil „Arkaadia karjused“; mina all mõtleb kunstnik surma, kes saabub paratamatult isegi õnnemaal Arkaadias

exegi monumentum [ekseegi monum·entum] (ld) • olen rajanud (endale) mälestusmärgi (Horatiuse ühe oodi algussõnad)

gonohorist <gonohor|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr gonos järglane, seeme + chōris eraldi) • zool lahksooline olend (nt selgroogsed ja enamik lülijalgseist). Vastand hermafrodiit

harpüia <harp´üia 16 s> (kr röövimishimuline)
1. müt Kreeka müt-s tuulevaim, poolnaisena, poolröövlinnuna kujutatud õudne tuulest kiirem olend
2. zool suur kotkasarnane Lõuna-Ameerika röövlind (Harpia harpyja)
3. zool liik nahkhiiri (Harpyionycteris) Indias ja Malai saarestikus

hermafrodiit <hermafrod|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Hermaphroditos, Kreeka müt-s jumal Hermese ja jumalatar Aphrodite poeg) • biol sugukaksiklane, mõlemasuguline olend. Vt ka biseksuaal (2), Vastand gonohorist

hiaatus <hi`aatus -e 11~9 s> (ld hiatus avatud suu, avatus)
1. avaus, lõhe, ava
2. lgv kahe täishääliku kõrvuti sattumine ühe silbi lõpus ja sellele järgneva silbi alguses; eelneva sõna lõpptäishääliku ja järgneva sõna algustäishääliku kõrvuti sattumine, nt poeem, video, ma olen
3. anat lahi
4. geol settelünk

hipokamp <hipok|`amp -ambi -`ampi 22e s> (kr hippokampos < hippos hobune + kampos merekoletis)
1. müt Muinas-Kreeka müütiline olend, kellel oli hobuse pea ja eeskeha, tagaosaks aga kõver kalasaba
2. med peaaju külgvatsakese seina välje, limbilise süsteemi osa

humanoid <human|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld humanus inimese-, inim- + -oid) • (kujuteldav) inimesetaoline olend, hrl kosmosetulnukas

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

jeti <jeti 16 s> (ingl yeti < tiibeti g.ya' dred), kangmi <k`angmi 1e s> (tiibeti) • lumeinimene, teadlastele tundmatu olend, keda arvatakse elavat Himaalaja mägedes

kami <kami 17 s> (jpn) • müt üleloomulik olend Jaapani müt-s; loodusvaim, keda usutakse elavat teatud loodusobjektides (eriskummalise kujuga kaljud, suured puud, mäed jm)

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

lamassu <lam´assu 16 s> (akadi) • kunst, müt Assüüria ja Pärsia skulptuuris inimpäine, lõvi v härja kehaga tiivuline olend templi v palee ukse ees, nn väravavalvur

l’État, c’est moi [let·a semu·a] (pr) • riik, see olen mina; Prantsuse kuningale Louis XIV omistatav lause, äärmuseni viidud absolutismi põhimõte

monatsiit <monats|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Monazit < kr monazō olen üksi) • miner haruldasi muldmetalle sisaldav punakaspruun radioaktiivne fosfaatmineraal, tooriumi- ja tseesiumimaak

ontogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + genees) • biol isendiareng, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Vt ka fülogenees

ontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + -loogia) • fil olemisõpetus, olemise filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetuse analüüsi; hõlmab mitut koolkonda ja suunda antiikajast tänapäevani

perfekt <perf|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld perfectus lõpuni viidud, täielik) • lgv täisminevik, tegusõna ajavorm, mis enamasti väljendab minevikus lõpetatud tegevust (nt Ma olen Rootsis käinud kolm korda), kuid võib märkida ka kõnehetkel jätkuvat v tulevikus toimuvat tegevust

püreksia <pür`eksia 1 s> (< kr pyressō olen palavikus) • med palavik, organismi normaalsest kõrgem temperatuur

referent <refer|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld referens, gen referentis ette kandev, teatav)
1. referaadiga esineja, aruandja
2. konsultant, nõuandev ametiisik mõnedes küsimustes
3. lgv semantikas keeleväline olend, omadus, tegevus vms, mida tähistatakse, millele osutatakse

saatür <s`aatür -i 2e s> (kr pn Satyros) • müt kitse pea ja sabaga inimesekujuline olend Kreeka müt-s; nurme- ja metsavaim, Dionysose kaaslane
saatürdraama • kirj Vana-Kreeka mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid

seerav <s`eerav -i 2e s> (ld pl seraphim < hbr pl serafim) • relig piiblis kuuetiivaline taevane olend; taevahierarhias kõrgeim ingel. Vt ka keerub

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

skarabeus <skarab`eus -e 9 s> (ld scarabaeus < kr karabos teatud põrnikas) • zool sõnnikumardikas (Scarabaeus sacer), põrniklaste sugukonda kuuluv mardikas; oli muistsetel egiptlastel püha olend, sigivusjõu ja taassünni sümbol (skarabeusekujusid kasutati amuletina)

solipsism <solips|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld solus ainus + ipse ise) • fil seisukoht, et olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, st tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi

zoon politikon [dzoo˛on politik·on] (kr zōon politikon) • fil „ühiskondlikult seltsiv olend“, väljend, mida Aristoteles tarvitas inimese kohta

tabu <tabu 17 s> (ingl taboo, tabu < tonga 'tabu) • etn puutumatuskäsk, tegevus- v sõnakeeld; loodusrahvastel olend, ese, paik v toiming, mida tuli vältida, et hoida rituaalset puhtust; piltl mingi sõna, küsimuse, teema vm vältimine; kõlbeliselt keelatu

tetramorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< tetra- + kr morphē kuju) kunst, aj
1. arvatavasti Süüriast pärit varakeskaja ja Bütsantsi kunstis esinev tiibadega olend, kellel on neli nägu (ingli, härja, lõvi ja kotka)
2. varakristlikus kunstis nelja evangelisti sümboolne kujutis – neljapealine v neljatiivaline ingel

ufonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< ufo + kr nautēs meresõitja) • piltl ufolane, ufoga sõitev olend

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest

vidi [viidi] (ld) • olen näinud (ja heaks kiitnud)